Obsah (8)

§ 184§ 199§ 213§ 121§ 266§ 64§ 68§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-5311 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaid

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi 3 aastat 6 kuu vangistusega;

§ 199

lg 2 p-de 4, 5 järgi 6 kuu vangistusega;

§ 213

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega;

§ 121

järgi 9 kuu vangistusega ja

§ 266

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti V.

Fuksovile liitkaristuseks mõistetud karistustest raskeima osalise suurendamise teel 3 aastat 9 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka V.

Fuksovi eelvangistus 06.12.2013, s.o 1 päev, ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud 29 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust V.

Fuksovile Harju Maakohtu 08.02.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-710 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 8 kuud 26 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti V.

Fuksovi karistusaja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest 28.01.

2. Tartu Maakohtu 04.02.2015 määrusega seoses karistusseadustiku revisjoniga vabastati V. Fuksov temale Tartu Maakohtu 22.08.2014 otsusega

§ 199lg 2 p-de 4, 5 järgi mõistetud vangistusest.

Sama määrusega jäeti muutmata V. Fuksovile Tartu Maakohtu 22.08.2014 otsusega

§ 64

lg 1 alusel kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristus ning

§ 65

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel Harju Maakohtu 08.02.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-710 mõistetud karistusega kohtuotsuste kogumis moodustatud liitkaristus. Määrati, et V. Fuksovi poolt kuulub ärakandmisele 5 aastat 8 kuud 26 päeva vangistust, mille alguseks loeti 28.01.

1. Karistuse kandmise lõpp 24.10.
3. Tartu Maakohtu 09.05.2018 määrusega jäeti V. Fuksov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 3.
4. V. Fuksov kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohtuistungi toimumise ajaks oli V. Fuksov temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 4 aastat 3 kuud, s.o enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Samuti on karistusest jäänud kanda enam kui 2 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 3.

1. Materiaalsed eeldused on täitmata. 3.2.
2. Asja materjalidest ning isiku kinnitusest tulenevalt asuks kinnipeetav peale vabanemist elama MTÜ Tulevik Jõhvi majutuskeskuses, kuhu talle on koht broneeritud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 3.2.
3. Maakohtu hinnangul ei kaalu käesoleval juhul vabastamist toetavad asjaolud nagu kindel töökoht ja reeglitekohane käitumine vangistuses üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid ning V. Fuksovi puhul on retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge. V. Fuksov on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning käesolev vangistus on järjekorras neljas. Käesolevalt kannab isik karistust narkootilise aine käitlemise, varguse, arvutikelmuse, omavolilise sissetungi ja kehalise väärkohtlemise eest. Sellele kuritegude nimistule on liidetud ka varasema kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest määratud karistus. Kokku kannab kinnipeetav karistust kahe kohtuotsuse järgi. Varasemalt on isikut korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, millega on kaasnenud vägivald. Toime pandud kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. 3.2.
4. Kinnipeetaval puudub vabanedes toetav lähivõrgustik. Suhteid eksabikaasaga kirjeldas kinnipeetav kord keerulistena, siis selgitas, et vanglas olles on abikaasa siiski teda külastanud ning suhted on lähedased. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on kinnipeetava suhted vennaga jahedad ning kinnipeetava vanemad on surnud. Kuigi kinnipeetava abikaasa R.F. on avaldanud valmidust kinnipeetavat moraalselt toetama, nähtub kriminaalhooldusametniku arvamusest, et ka kinnipeetava endine abikaasa on karistatud Harju Maakohtu 21.03.2017 otsusega

§ 184

lg 1 järgi ja on määratud kriminaalhooldusele ning kriminaalhooldusametniku sõnul on tarvitanud katseajal narkootikume. Eelnev viitab sellele, et ka kinnipeetava abikaasal endal oleks tuge vaja, mistõttu raskuste esinemisel ei pruugi ta olla piisavalt võimeline ainsa lähedasena kinnipeetavat toetama. Toetav lähivõrgustik pakuks kinnipeetavale vaimset tuge ning aitaks kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Selle puudumisel on suurem tõenäosus, et raskuste ilmnemisel pöördub kinnipeetav narkootikumide poole ja varasemale õigusvastasele teele. 3.2.

1. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine. Neljast korrast kahel korral on tingimisi määratud karistus täitmisele pööratud, kuna isik ei suutnud alluda kriminaalhooldusele ning viimasel korral pani katseajal olles toime uue kuriteo. 3.2.
2. Kuigi süüdimõistetu on korduvalt toime pannud vägivallategusid, ei ole ta läbinud sellega tegelevat programmi Agressiivsuse asendamise treening. Olgugi, et varasemalt on isiku motivatsioon programmides osalemiseks olnud väga hea, on see viimase programmi juures 2 kadunud. Materjalidest nähtuvalt ei soovinudki isik programmis osaleda ning esimesele grupikohtumisele ei ilmunud. V. Fuksovi puhul on täheldatavad mitmed asjaolud, mis võimaldavad loota, et isik suudab vabaduses toime tulla seadusekuulekalt ja enam kuritegusid ei soorita. Siiski ei ole retsidiivsusrisk V. Fuksovi kuritegelikku tausta silmas pidades sedavõrd madal, et teda saaks vabastada. Maakohus ei ole veendunud selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks antud hetkel piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Määruskaebus
3. Tartu Maakohtu 09.05.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Fuksov, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada V. Fuksov ennetähtaegselt või saata asi tagasi maakohtusse uue otsuse tegemiseks. Määruskaebuse kohaselt on prokurör ekslikult märkinud, et süüdimõistetu vabaneb oma endise abikaasa korterisse ning seetõttu ei ole toetanud süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, kuigi süüdimõistetu vabaneb hoopis MTÜ Tulevik narkorehabilitatsioonikeskusesse. Alusetu on lähtuda eksabikaasaga seonduvast, kuna neil on ühine laps ja ei midagi muud. Süüdimõistetut toetab rehabilitatsioonikeskus koos vastavate spetsialistidega. Just selle keskuse puudumise tõttu ebaõnnestus süüdimõistetul varasemalt kriminaalhooldus. Tulenevalt oma tervislikust seisundist ei olnud süüdimõistetu võimeline osalema programmis Agressiivsuse asendamine, pärast ravi puudus selleks programmiks töötaja ja aeg.
4. Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 15.06.
5. 14.06.2018 saabus kohtule Tartu Vangla vastus V. Fuksovi taotlusele, mille lühivastusest nähtub, et V. Fuksov sai vanglas XXX ravi ajavahemikul 28.04.2017 – 12.10.
6. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, mida maakohus ei oleks arvestanud või mis omaksid kaalu asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
8. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus lähtunud asjaolust, et prokuratuur on oma arvamuses ekslikult märkinud, et süüdimõistetu asub elama oma elukaaslase juurde. Ka ei ole käesolevalt põhjust asuda seisukohale, et just see on tinginud prokuratuuri süüdimõistetut mitte soosiva arvamuse, sest kirjalikus arvamuses on veel välja toodud mitmeid asjaolusid, mis ei tingi süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu endine abikaasa on kriminaalhooldajale selgitanud, et ta on valmis süüdimõistetut moraalselt toetama. Süüdimõistetu on aga ka ise määruskaebuses märkinud, et varasemalt ei hoidnud lähedaste toetus ära uut kuritegude toime panemist, mistõttu leiab ringkonnakohus, et isegi kui süüdimõistetul puudub lähedaste toetus, ei ole tegemist asjaoluga, mis mõjutaks süüdimõistetut õiguskuulekalt käituma. On küll positiivne, et süüdimõistetu soovib tegeleda oma narkoprobleemiga, kuid ringkonnakohtu hinnangul on tegemist pikaaegse probleemiga ning ei nähtu, miks süüdimõistetu just nüüd on valmis muutuma. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kriminaalhoolduse ebaõnnestumises süüdistada vastava rehabilitatsioonikeskuse puudumist, kuna süüdimõistetul on olnud võimalus pöörduda pädevate spetsialistide poole kogu aeg. Varasemalt ebaõnnestunud kriminaalhooldused näitavad, et 3 süüdimõistetu ei suuda oma käitumist suunata õiguskuulekale teele ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et risk uuteks kuritegudeks on märkimisväärne. Ringkonnakohtu hinnangul on süüdimõistetu ületähtsustatult rõhutanud, et seoses XXX ei saanud ta tervise halvenemise tõttu osaleda sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. Nimelt vangla iseloomustuse kohaselt toimus 11.04.2017 eelvestlus seoses sotsiaalprogrammiga ning esmalt oli süüdimõistetu nõus osalema. Esimesele grupikohtumisele 25.04.2017 süüdimõistetu ei läinud ning 26.04.2017 toimunud vestlusel ütles, et ta enesetunne on halb ja ta ei saa ravi tõttu grupis käia. Vesteldes kontaktisikuga selgus, et ravi alles algab. Seega on süüdimõistetu seisukoht vastuolus vangla iseloomustuses väljatooduga. Esitatud vangla vastuse kohaselt sai süüdimõistetu XXX ajavahemikul 28.04.2017 – 12.10.2017, s.o peale sotsiaalprogrammis osalemisest keeldumist. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid aluse seada kahtluse alla maakohtu järeldused ning tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise. Samuti puuduvad maakohtu määruses rikkumised, mis tooksid kaasa asja tagasisaatmise maakohtule uueks arutamiseks.
9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
10. mai 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4