Obsah (6)

§ 4§ 121§ 43§ 104§ 108§ 109

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-1143 Haldusasi Sirli Petersoni kaebus Tartu Linnavalitsuse 02.04.2

) § 120 lg 1 p 8; § 121 lg 1 p 1).

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Eraõigussuhetest tekkinud vaidlused lahendatakse maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1). Halduskohus tagastab kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel, kui selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

1. Praegusel juhul tühisuse tuvastamise või tühistamistamisnõudega (kehtetuks tunnistamise taotlus) vaidlustatud Tartu Linnavalitsuse 02.04.2018 korraldusega nr 328 kutsuti kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 35 lg 4 ning sihtasutuse põhikirja p-de 2.5 ja 2.7 alusel tagasi Sihtasutuse Tartu Perekodu Käopesa nõukogu liikmed ja nimetati uued nõukogu liikmed. Sihtasutuse asutaja on Tartu 1inn (põhikirja p 1.3). KOKS § 35 lg-st 3 tuleneb, et sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, nõukogu liikmed nimetab ning muid asutaja õigusi teostab linnavalitsus. Sihtasutuse põhikirja p 2.5 kohaselt määrab nõukogu liikmed linnavalitsus viieks aastaks. Põhikirja p 2.7 kohaselt võib nõukogu liikme igal ajal sõltumata põhjustest tagasi kutsuda. Sihtasutuse põhikirjast tuleneb, et sihtasutusel on üheliikmeline juhatus. Juhatuse liige määratakse nõukogu poolt viieks aastaks. Juhatuse liikme ametiaja pikendamine otsustatakse või uus juhatuse liige määratakse juhatuse liikme volituste perioodi kahe viimase kuu jooksul (p 3.1). Juhatuse liikmega sõlmib tähtajalise lepingu nõukogu esimees (p 3.2).
2. Eeltoodud õigusnorme arvestades on kohus seisukohal, et Tartu Linnavalitsuse vaidlustatud korraldus ei ole haldusakt, mida kaebaja saaks halduskohtus tühistamis- või tühisuse tuvastamise nõudega vaidlustada. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt (haldusmenetluse seaduse § 51). Vaidlustatud korraldusel puudub kohtu arvates väljapoole suunatud mõju (regulatiivne toime) ning see ei ole antud haldusülesannete täitmisel, vaid kohaliku omavalitsuse üksuse asutajaõiguste teostamiseks vastavalt KOKS § 35 lg-le
3. Sarnasele seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis asjas nr 3-3-1-53-99, millele viitas ka Tartu linn oma vastuses. Viidatud lahendis leidis Riigikohus, et kutsudes tagasi nõukogu liikmed (eraõigusliku) sihtasutuse nõukogust, ei teosta riik avalikku võimu. Kuigi kaebaja on isik, kes on kandideerinud sihtasutuse juhatuse liikme kohale ning juhatuse liikme määrab sihtasutuse nõukogu, ei muuda need asjaolud vaidlustatud korraldust välismõju omavaks haldusaktiks. Kaebaja õigusi ei mõjuta sihtasutuse nõukogu koosseisu määramine, vaid konkursi läbiviimine ja selle tulemused. Vaidlus sellise korralduse üle ei kuulu seega halduskohtu pädevusse.
4. Kaebaja palub ka tuvastada sihtasutuse juhataja konkursi läbiviimise õigusvastasus ning kohustada Tartu Linnavalitsust viima läbi uus konkurss. SA Tartu Perekodu Käopesa on esitanud vastuseks kohtunõudele sihtasutuse juhataja konkursi läbiviimisega seotud tõendid, millest nähtub, et konkursi läbiviijaks ei ole mitte Tartu linn, vaid sihtasutuse nõukogu. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kaheastmelise menetlusega, mille esimeseks etapiks oleks avalikõigusliku olemusega konkursi läbiviimine, millele järgneb eraõigusliku juhatuse liikme lepingu sõlmimine sihtasutuse ja juhatuse liikmeks valitud isiku vahel. Sellist menetlust on kohtupraktika käsitlenud näiteks munitsipaalkooli direktori konkursi läbiviimisel ja töölevõtmisel erinevate etappide õiguslikku olemust eristades (vt Riigikohtu 11.12.2007 määrus asjas nr 3-3-1-79-07). Konkurss, mille kuulutamise ja läbiviimise kohustus tulenes avalik-õiguslikust põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse normist kooli pidajale (kohalikule omavalitsusele) oli Riigikohtu seisukoha järgi viidatud haldusasjas avalikõiguslik, kuid konkursil välja valitud isikuga töölepingu sõlmimine eraõigusliku loomuga. Praegusel juhul vaidlusaluse konkursi puhul selline avalikõiguslik menetlus puudub. Nii konkursi läbiviimine kui ka juhatuse liikmega lepingu sõlmimine toimub eraõiguslikus suhtes. Konkursi läbiviimist ja tulemuste väljaselgitamist ei muuda avalikõiguslikuks ka asjaolu, et sihtasutuse ainus asutaja on avalikõiguslik juriidiline isik Tartu linn. Sihtasutus Tartu Perekodu Käopesa on eraõiguslik juriidiline isik vastavalt sihtasutuste seaduse § 1 lg-le 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg-le
5. Seega ei ole tegemist avalikõiguliku vaidlusega, mille lahendamine kuuluks halduskohtu pädevusse.
6. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse kõikide nõuet osas halduskohtu pädevuse puudumise tõttu

§ 121

lg 1 p 1 alusel 8.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 1 p 1 alusel, on kaebajal võimalus konkursitulemuste vaidlustamiseks pöörduda maakohtusse. 9.

§ 104

lg 5 p 2 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse

§ 121esimeses lõikes sätestatud alusel.

Kohus tagastab riigilõivu kaebaja kontole, millelt riigilõiv tasuti. 10.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja, kui samast paragrahvist ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotuse lahendab kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, milleks praegusel juhul on kaebuse tagastamise määrus (

§ 109lg 2 ls 1).

Tartu linn on kohtunõudele vastamisel kasutanud vandeadvokaadi osutatud õigusabi. Kohus ei pea otstarbekaks anda Tartu linnale tähtaega menetluskulude väljamõistmise taotluse ja kuludokumentide esitamiseks, kuna väljakujunenud kohtupraktikat (nt Riigikohtu 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, p 48 ja viidatud praktika) arvesse võttes ei pea kohus tõenäoliseks Tartu linna menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Kohtunõudele vastamine kujutas endast Tartu linnale kui kohaliku omavalitsuse üksusele omast tegevust seoses tema asutajaõiguste teostamisega ning kohtu hinnangul ei olnud välise õigusabi kasutamine sellisel juhul vältimatu. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik