Obsah (5)

§ 130§ 1361§ 120§ 122§ 131

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2018. a, Tallinn Haldusasja number 3-18-735 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus SCHNELLE OÜ suhte

) § 1361 lg 1 alusel 13.04.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba

§ 130

lg 1 p 3 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks, pöörates sissenõude rahalistele nõuetele, valides meetmena aresti seadmise kõikidele SCHNELLE OÜ kasutuses olevatele pangakontodele Eesti krediidiasutustes Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kokku summas 22 467,65 eurot. 1.

1. Taotluse kohaselt on maksuhaldur alustanud 01.11.2017 korraldusega nr 12.2-3/041768-1 (taotluse Lisa 1) alusel SCHNELLE OÜ veebruar kuni aprill 2017 käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. 1.
2. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. SCHNELLE OÜ kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad alust arvata, et äriühing on kontrollitaval perioodil kajastanud raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid. MTA-l on alust arvata, et äriühing on vormistanud kaupade ja teenuste soetamise CrazyDeal Group OÜ- lt, kuid tegelikkuses ehitusmaterjale koos transpordiga, sanitaartehnikat ja köögimööblit ei soetatud ning arvetel kajastatud siseviimistlustööd, metsalõikustööd ja traktori remonttööd on teostanud tundmatu kolmas isik. Sellise teguviisi eesmärgiks oli maksuhalduri hinnangul sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on maksuhaldur seisukohal, et SCHNELLE OÜ on maksustamisperioodil veebruar kuni mai 2017 deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu summas 10 220,58 eurot ja jätnud deklareerimata 20% määraga maksustatava käibe summas 8956 eurot ning tasumata käibelt käibemaksu summas 1791,20 eurot. Samuti on jätnud arvestamata ja tasumata tulumaksu summas 10 455,87 eurot. MTA on veendunud, et maksukontroll lõppeb maksusumma määramisega kokku summas 22 467,65 eurot. Tõenäoliselt tulevikus rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1, KMS § 4 lg 1, § 11 lg 1, § 24 lg 1 ja tulumaksuseadus (edaspidi TuMS) § 1 lg 3, § 4 lg 1, § 51 lg 1 ja lg 2 p 3, § 54 lg
3. Maksustamisel tähendust omavad asjaolud on maksuhaldur välja toonud kontrollakti eelprojektis (taotluse lisa 2). Maksuhalduri seisukoht CrazyDeal Group OÜ-lt soetuse osas tugineb kokkuvõtvalt selles, et CrazyDeal Group OÜ arved ei vasta nõuetele ja on puudustega, soetatud kaubad ja teenused on müüdud edasi sama või madalama hinnaga, SCHNELLE OÜ on takistanud maksumenetluse läbiviimist, SCHNELLE OÜ juhatuse liikme seletused on üldsõnalised ja ajas muutuvad, juhatuse liige ei osanud vastata küsimustele ning seletustes ja dokumentides esinevad vastuolud, tasumine sularahas CrazyDeal Group OÜ-le ei ole leidnud kinnitust, SCHNELLE OÜ esindaja ei kontrollinud CrazyDeal Group OÜ tausta ega tuvastanud kas A. K.l on õigust esindada CrazyDeal Group OÜ-d ning CrazyDeal Group OÜ ei kinnita tehingutes osalemist. Lisaks puuduvad andmed metsalõikuse, traktori remonditööde, siseviimistlustööde, mööbli kokkupanemise teostamise ning mööbli, sanitaarkaupade ja ehitusmaterjalide üleandmise kohta CrazyDeal Group OÜ-lt SCHNELLE OÜ-le, CrazyDeal Group OÜ-l puudus reaalne majandustegevus ning SCHNELLE OÜ kasutas teadlikult CrazyDeal Group OÜ nimel vormistatud arveid oma maksukohustuse vähendamiseks ja äriühingust maksuvabalt raha väljaviimiseks. 1.
4. Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tugineb alljärgneval: 1) MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et SCHNELLE OÜ on pannud toime maksupettuse ning olukorras, kus isik on esitanud teadlikult valeandmeid, ei saa eeldada tema heausksust määratava maksukohustuse tasumisel. 2) Kahtluse kohaselt on SCHNELLE OÜ perioodi veebruar kuni aprill 2017 raamatupidamises kajastatud CrazyDeal Group OÜ rekvisiitidega vormistatud dokumentidel kajastatud ostumüügitehingute näol tegemist maksupettusega mille toimepanemisest oli isik teadlik. Maksupettuse eesmärgiks oli maksueelise saamine. On tõenäoline, et maksueelise kadumine võimaliku maksumääramise tulemusena viib äriühingu tegevuse kohese lõpetamiseni ning seega ei pruugi maksuhalduril õnnestuda määratud summat äriühingult kätte saada. 3) SCHNELLE OÜ-l on esitamata
5. a majandusaasta aruanne, mistõttu puudub ülevaade äriühingu majanduslikust seisust (sh varad ja kohustused). 4) SCHNELLE OÜ deklareerib perioodil märts 2017 kuni veebruar 2018 esitatud KMD-del 20% määraga maksustatud käivet kokku summas 153 501,53 eurot ning sellelt arvestatud käibemaksu 2 30 700,30 eurot. Samal perioodil deklareerib sisendkäibemaksu kokku summas 31 837,93 eurot. Eeltoodust nähtub, et SCHNELLE OÜ-l tulud ja kulud on peaaegu võrdsed, kuid arvestada tuleb, et ettevõtlusega võib kaasneda lisaks kulutusi, mida KMD-del ei kajastata, mistõttu ei saa maksuhaldur olla veendunud, et KMD-delt nähtub ettevõtte tegelik tulemuslikkus. 5) SCHNELLE OÜ tehingupartnerite KMD vormi INF B osade kohaselt nähtub, et äriühingul on perioodi märts 2017 kuni veebruar 2018 KMD-del kajastamata 20% määraga maksustatavat käivet vähemalt 210 837,40 eurot, mis näitab, et äriühing ei ole oma maksuasjades olnud korrektne. 6) Taotluse esitamise kuupäeva seisuga puudub ülevaade SCHNELLE OÜ pangakontodel olemasolevatest rahalistest vahenditest. Kontrollitavate perioodide arvelduskontode kohaselt jääb SCHNELLE OÜ-l iga kuu lõpus arvelduskontodele minimaalselt vabasid rahalisi vahendeid. Näiteks oli seisuga 30.04.2017 äriühingu arvelduskonto nr EE371010220121736010 (SEB Pank AS) lõppjääk 29,48 eurot (perioodi 01.02.2017 kuni 30.04.2017 kreeditkäive oli 2474,39 eurot ja deebetkäive 2542,47 eurot). Selline tendents ning asjaolu, et arvelduskontodel oleva raha puhul on tegemist väga likviidse varaga, mis on ajas kiiresti muutuv, võib prognoosida, et pärast kohustuse määramist võib sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või muutuda võimatuks. 7) Äriühingu pangakontode analüüsist nähtub, et äriühing võtab enamus kontole laekunud raha välja sularahas või kannab juhatuse liikme isiklikule pangakontole. Selline käitumine viitab sellele, et äriühingu majandustegevus ei ole jätkusuutlik ning äriühing võib hakata oma majandustegevust lõpetama. Seega on meil põhjendatud kahtlus, et ka pärast maksuotsuse vormistamist viib äriühing oma teenitud tulu maksuvabalt välja ning seetõttu ei jätku äriühingul rahalisi vahendeid maksukohustuse täitmiseks. 8) SCHNELLE OÜ ettemaksukontol on vabu rahalisi vahendeid 65,40 eurot, mis ei ole piisav, et tagada tõenäoliselt tulevikus määratava maksusumma tasumine. 1.
6. SCHNELLE OÜ ei oma kinnistusraamatu andmetel kinnisvara. Väärtpaberi keskregistri andmetel ei oma äriühing seisuga 09.04.2018 väärtpabereid ega väärtpaberikontosid. Väikelaevade registri andmetel puuduvad ka laevad. MTA-le ei ole ka teada, kas ja millist vallasvara äriühingule kuulub. Seisuga 09.04.2018 SCHNELLE OÜ liiklusregistri andmetel sõidukeid ei oma. Arvestades eeltoodut on SCHNELLE OÜ arvelduskontode arest ainuke võimalus äriühingu võimaliku määratava maksusumma kättesaamiseks ning võttes arvesse

§ 130

lg 1 p 3 sätestatut palub MTA kohtul anda luba täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele õigustele, arestides SCHNELLE OÜ arvelduskontod kõikides Eesti krediidiasutustes, kus SCHNELLE OÜ omab arvelduskontosid, et oleks tagatud SCHNELLE OÜ-le määratav maksusumma kokku summas 22 467,65 eurot. Maksuhaldur möönab, et pangakonto arestimine on ettevõtlust takistav meede, kuid arestimine hilisemas menetlusstaadiumis ei pruugi kanda oma eesmärki, kuivõrd kontrolli käigus tuvastatud ja viimaste kuude arvelduskontodelt nähtub, et SCHNELLE OÜ hoidub kõrvale maksude tasumisest ja viib äriühingust koheselt välja kõik jooksvalt laekuvad rahalised vahendid, millest oleks võimalik määratavat maksukohustust tasuda. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni osutuda võimatuks. 1.5. Tulenevalt

§ 1361

lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui SCHNELLE OÜ on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 22 467,65 eurot, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma 3 ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

). Kui SCHNELLE OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 22 467,65 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette selgituse või vastuväidete küsimist isikult, kelle suhtes otsustatakse sooritatavaks toiminguks luba anda, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130lg 1 p 3).

Seega on maksuhalduril õigus taotleda aresti seadmist pangakontodele.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

4 5.1. Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Maksuhaldur on alustanud 01.11.2017 korraldusega nr 12.2-3/041768-1 (taotluse lisa 1) äriühingu veebruar kuni aprill 2017 käibedeklaratsioonides deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Seega on täidetud

§ 1361lg-s 1 sätestatud eelduse algatatud maksukontrollist.

Taotlusest ja selle lisadest nähtub ka, et kontrollimenetluste eesmärgiks on koostada maksuotsus, mille tulemusena peaks SCHNELLE OÜ maksukohustus suurenema kokku 22 467,65 euro võrra (käibemaks 1791,20 + käibemaks 10 220,58 + tulumaks 10 455,87). Tõenäoliselt tulevikus rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on: KMS § 4 lg 1, § 11 lg 1, § 24 lg 1, KMS § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 ja TuMS § 1 lg 3, § 4 lg 1, § 51 lg 1 ja lg 2 p 3, § 54 lg 2. Tõenäolise maksusumma kujunemine on jälgitav taotlusest ja selle lisadest ning taotlus on piisavalt põhistatud: kontrollakti kohaselt on SCHNELLE OÜ jätnud deklareerimata OÜ-le Metallix-Puit väljastatud müügiarvetelt nr 1013 (30.03.2017) ja nr 1015 (31.03.2017) arvestamata müügikäibe summas 8956 eurot ning tasumata vastavalt müügikäibelt arvestatud käibemaksu summas 1791,20 eurot. OÜ Metallix-Puit on seejuures nimetatud arved tasunud, kuid SCHNELLE OÜ ei ole müügikäibe deklareerimata jätmist põhjendanud ja maksuhalduri kirjadele selles osas vastanud. Lisaks nähtub kontrollaktist, et CrazyDeal Group OÜ nimel väljastatud arvete alusel on SCHNELLE OÜ soetanud 61 323,49 euro väärtuses metsalõikust ja traktori remonti, erinevaid ehitusmaterjale koos transpordiga, siseviimistlustöid – ja materjale ning sanitaartehnikat ja köögimööblit, kuid nimetatud kaupade ja teenuste müüjaks ei olnud CrazyDeal Group OÜ ja SCHNELLE OÜ oli sellest teadlik. Seetõttu on kontrollitaval perioodil deklareerinud alusetult sisendkäibemaksu summas 10 220,58 eurot. Nimetatud asjaolu kinnitavad maksuhalduri tuvastatud arvete nõuetele mittevastavus ja arvete puudused, kaupade ja teenuste edasimüük sama või väiksema hinnaga seda selgitamata, SCHNELLE OÜ poolt korduvalt MTA päringute eiramine ja kõigi palutud selgituste esitamata jätmine, esitatud seletuste üldsõnalisus, muutuvus ja dokumentidega vastuolus olek ning asjaolu, et väidetud sularahas tasumine CrazyDeal Group OÜ-le ei ole kinnitust leidnud. Ka kinnitavad maksupettuse toimepanemist asjaolud, et CrazyDeal Group OÜ tausta ei kontrollitud ega kontrollitud ka äriühingut esindanud isiku esindusõigust, CrazyDeal Group OÜ ise ei ole tehingutes osalemist kinnitanud, CrazyDeal Group OÜ-l puudus reaalne majandustegevus ning kaupade üleandmise ja teenuste teostamise kohta puuduvad andmed. MTA on eelnimetatud asjaolude alusel piisavalt põhistanud kahtlust, et SCHNELLE OÜ kasutas teadlikult CrazyDeal Group OÜ nimel vormistatud arveid oma maksukohustuse vähendamiseks ja äriühingust raha maksuvabalt välja viimiseks. Samuti on MTA ära näidanud, et seoses SCHNELLE OÜ ja GrazyDeal Group OÜ vaheliste tehingutel majandusliku sisu puudumisega ja maksude tasumise vältimise eesmärgil CrazyDeal Group OÜ nimel väljastatud arvete alusel oma ettevõtlusest raha väljaviimisega kogusummas 41 823,49 eurot, jättis SCHNELLE OÜ teadlikult deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kogusummas 10 455,87 eurot. Tegelik kuludokument väljaviidud raha kohta puudub. 5.2.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus on seisukohal, et need eeldused on täidetud. MTA-l on tekkinud kahtlus, et SCHNELLE OÜ on toime pannud maksupettuse. Kohus leiab, et esitatud taotluse ja sellele lisatud tõendite valguses on maksupettuse kahtlust piisavalt põhistatud. Piisavalt põhjendatuks saab pidada ka MTA järeldust, et kontrolli tulemusel suureneb äriühingu maksukohustus summas 22 467,65 eurot. 5 5.

1. Maksuhaldur on ära näidanud, et äriühingul ei pruugi maksu määramise hetkeks olla piisavaid rahalisi vahendeid määratava maksukohustuse täitmiseks. Võimaliku maksuotsuse koostamise aluseks olevatest asjaoludest nähtub, et tegemist on tõenäoliselt maksukohustuslase teadliku ja tahtliku tegevusega ehk maksupettusega. Olukorras, kus maksuhalduril on seni kogutud tõendite alusel tekkinud ratsionaalne kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks (Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.3016 määrus nr 3-16-321, p 11). Seetõttu on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. 5.
2. Kohus peab täitetoimingute valikut põhjendatuks. Arvestades SCHNELLE OÜ varalist seisu (pangakontode ülevaade taotluse esitamise seisuga puudub, kuid kontrollitavate perioodide pangakontode väljavõtete kohaselt on vabu vahendeid kontol minimaalselt) ja asjaolu, et äriühingul puudub registervara või muu vallasvara, millele sissenõuet pöörata, on põhjendatud anda luba täitetoimingu sooritamiseks, pöörates sissenõude rahalistele vahenditele, valides meetmena aresti seadmise kõikidele SCHNELLE OÜ kasutuses olevatele pangakontodele Eesti krediidiasutustes MTA kasuks kokku summas 22 467,65 eurot. Kohus möönab, et arvelduskontode arestimine on äriühingu igapäevast majandustegevust kõige enam koormav meede ning tegemist on pigem äärmusliku abinõuga. Siiski ei nähtu kohtule, et praegusel juhul oleks võimalik kasutada mõnda alternatiivset abinõu. Kohus märgib, et maksukohustuse täitmine on avalikes huvides ning olukorras, kus äriühingule kuuluv muu vara ei kata kogu maksukohustuse täitmise tagamist ning maksupettuse toimepanemine maksukohustuslase poolt on esitatud asjaolude pinnalt usutav, peab kohus äriühingu pangakontode arestimist maksuhalduri poolt taotletud ulatuses (22 467,65 euro osas) põhjendatuks ja proportsionaalseks. 5.
3. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolu on ära langenud või SCHNELLE OÜ esitab maksuhaldurile

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt summas 22 467,65 eurot. Kui SCHNELLE OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks märgitud taotluses samuti 22 467,65 eurot. 5.6. Kohus selgitab, et eelnevast nähtub, et maksuhalduriga koostööd tehes ning tagatist esitades saab äriühing pangakontod aresti alt vabaks. Lisaks ei välista maksukorralduse seadus arestitud pangakontodelt maksuhalduri nõusolekul väljamaksete tegemist (

§ 131lg 4).

5.6. Ülaltoodut arvestades rahuldab kohus MTA taotluse. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 6