Obsah (5)

§ 130§ 1361§ 120§ 122§ 131

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2018. a, Tallinn Haldusasja number 3-18-784 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus Maipel Ehitus OÜ s

) § 1361 lg 1 alusel 19.04.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba

§ 130

lg 1 p 3 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks, pöörates sissenõude rahalistele nõuetele, valides meetmena aresti seadmise kõikidele Maipel Ehitus OÜ kasutuses olevatele pangakontodele Eesti krediidiasutustes Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kokku summas 17 968,60 eurot. 1.1 Taotluse kohaselt kontrollib MTA 19.04.2018 korralduse nr 12.2-3/043487-2 alusel Maipel Ehitus OÜ käibemaksu arvestamise ja KMD-l deklareeritud andmete õigsust maksustamisperioodil oktoober kuni detsember

1. Asjaolud, et 19.04.2018 korraldusega nr 12.2-3/043487-2 alustatud kontrollimenetluse tulemusel on tõenäoline Maipel Ehitus OÜ-le rahalise kohustuse määramine, on selgunud äriühingu eelnevast maksekäitumisest. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et Maipel Ehitus OÜ on kajastanud kontrolliperioodil sisendkäibemaksuarvestuses fiktiivseid arveid Paista Silma OÜ-lt (registrikood 14008100) eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu arvestuses maha arvamisele kuuluvat käibemaksu summat ning seeläbi vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Maksuhalduri seisukoht tugineb kokkuvõtvalt alljärgneval: 1) Paista Silma OÜ ei ole tõendanud ettevõtlusega tegelemist ning seega puudub ettevõttel majandustegevus, mistõttu ei ole reaalseid tehinguid toimunud ning ettevõtet on kasutatud üksnes sisendkäibemaksu suurendamiseks, et vähendada seeläbi oma maksukohustust kontrolliperioodil; 2) Maipel Ehitus OÜ juhatuse liige Tarmo Pärna on varem maksupettuse toime pannud ning esitanud KMD-l valeandmeid (18.01.2018 on väljastatud maksuotsus). Arvestades MTA põhjendatud kahtlust, et isik on ka perioodil 2016 september–oktoober kasutanud sama skeemi, mille tulemusel isiku tasumisele kuuluva käibemaksu kohustus tehingutes Eelistus OÜ-ga vähenes, on alust arvata, et Eelistus OÜ kasutamisega oli Maipel Ehitus OÜ tegevus suunatud enda maksukoormuse vähendamisele ning potentsiaalse maksukohustuse jätmisele Eelistus OÜ-sse, kes lõppkokkuvõttes tööjõumakse ja tasumisele kuuluvat käibemaksu ei tasunud.
2. a septembri lõpuks oli Eelistus OÜ Maipel Ehitus OÜ juhatuse liikme poolt võlgadega maha jäetud. 3) ettevõtetes kasutatud hankijate tunnused vastavad kontrolliperioodil kasutatud hankijatele. Tarmo Pärna on kasutanud Maipel Ehitus OÜ sisendkäibemaksuarvestuses sarnastele tunnustele vastavaid äriühinguid kui Paista Silma OÜ. Tarmo Pärna tegevusmustrist nähtub, et isik jätkab oma tegevust Maipel Ehitus OÜ-s ja jätkunud on tegelikkusele mitte vastatavate arvete kasutamine. Peale seda, kui hankijad on KMKR-st kustutatud, on Tarmo Pärna järgmistel maksustamisperioodidel sisendkäibemaksuarvestuses hankijaid vahetanud. Tulenevalt eeltoodust on MTA-l põhjendatud kahtlus, et ka kontrolliperioodil ei ole Maipel Ehitus OÜ tegelikkuses nimetatud äriühingult kaupu/teenuseid saanud. Maipel Ehitus OÜ on kajastanud Paista Silma OÜ arveid kokku summas 107 811,6011 eurot (sh käibemaks 17 968,60 eurot). Kuivõrd on alust arvata, et tehinguid Paista Silma OÜ-ga toimunud ei ole, on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks Maipel Ehitus OÜ sisendkäibemaksu vähendamine kokku 17 968,60 euro ulatuses, mille tulemusena kuulub Maipel Ehitus OÜ-l juurde tasumisele käibemaks 17 968,60 eurot. 1.2 Arvestades MTA põhjendatud kahtlust, et Maipel Ehitus OÜ on arvanud alusetult maha sisendkäibemaksu kokku 17 968,60 eurot, kajastades oma raamatupidamisarvestuses tehinguid, mis ei ole tegelikkuses toimunud, on võimalik, et ka tulevikus püüab Maipel Ehitus OÜ talle määratud maksukohustuse tasumist vältida. Põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib määratud maksusumma sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tugineb alljärgneval: 1) MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et Maipel Ehitus OÜ on pannud toime maksupettuse; 2) Maipel Ehitus OÜ-l on käesoleva taotluse koostamise kuupäeva seisuga maksuvõlg kokku 135 321,97 eurot, millest 48 702,93 eurot on ajatatud. Võlgnevuse olemasolu näitab ilmekalt, et Maipel Ehitus OÜ maksekäitumine ei ole korrektne ning äriühingul puuduvad vabad rahalised vahendid oma kohustuste tasumiseks; 3)
3. a majandusaasta aruanne (MAA) ei ole Maipel Ehitus OÜ-l käesoleva taotluse koostamise seisuga esitatud, mistõttu puudub seisuga 31.12.2017 ülevaade ettevõtte majanduslikust seisust, mis puudutab ettevõtte kohustusi ning kasumlikkust.
4. a MAA-d avaldati Äriregistris alles 22.03.
5. Kuigi
6. a MAA-st nähtub, et äriühingu majandusaasta jaotamata kasum seisuga 31.12.2016 oli 30 448 eurot, vabasid vahendeid pangas ja kassas kokku 169 941 eurot ning nõuded ja ettemaksed kokku 214 883 eurot, on Maipel Ehitus OÜ pangakonto ja kassa seis on ajas kiiresti muutuv ega pruugi hetkel peegeldada reaalset võimet katta menetluse tulemusel tekkivat maksumääramist. Kuivõrd
7. a MAA 2 kajastab äriühingu majandusseisu seisuga 31.12.2016, võib Maipel Ehitus OÜ majanduslik seis praeguseks hetkeks olla oluliselt muutunud. Lisaks võivad Maipel Ehitus OÜ jooksvad kohustused (nt
8. a MAA-st tulenevad kohustused 255 347 eurot) raskendada määratava maksusumma tasumist tulevikus. Seejuures lisandub määratavale maksukohustusele tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud intress 0,06% päevas. Analüüsides Maipel Ehitus OÜ
9. a ja
10. a MAA-d, selgus, et äriühingu 2015 majandusaasta jaotamata kasum seisuga 31.12.2015 oli 26 872 eurot, kuid
11. a MAA põhjal on äriühingu jaotamata kasum
12. a kasvanud 15 706 euro võrra. Täiendavat ja selgitavat informatsiooni märgitud summade kohta
13. a MAA-le lisatud ei ole, mistõttu puuduvad tõendid ja ülevaade asjaoludest, mis on tinginud
14. a MAA-s
15. a aruandeaasta kasumi märgatava tõusu.
16. a MAA-s on Maipel Ehitus OÜ teinud kasumi jaotamise ettepaneku jaotada kasumit, mis koos eelnevate perioodidega moodustab 140 910 eurot. Olukorras, kus äriühingu poolt esitatud
17. a MAA on puudlike andmetega, puudub MTA-l võimalus analüüsida ja hinnata äriühingu tegelikku rahalist seisu ja maksevõimekust võimaliku maksusumma määramisel. 4) Puudub ülevaade Maipel Ehitus OÜ arvelduskontol olevatest vabadest vahenditest hetke seisuga, kuid MTA käsutuses oleva arvelduskonto kohaselt jääb Maipel Ehitus OÜ-l iga kuu lõpus arvelduskontodele vabasid rahalisi vahendeid. Näiteks oli Maipel Ehitus OÜ pangakonto nr EE112200221049929633 (Swedbank AS) jääk 26.10.2017 seisuga 15 906,02 eurot (kreeditkäive 543 528,41 eurot ja deebetkäive 533 875,78 eurot). Kuigi Maipel Ehitus OÜ-l oli 26.10.2017 seisuga arvelduskontol vabu rahalisi vahendeid, võib praeguseks Maipel Ehitus OÜ rahaline seisukord olla muutunud ning võimaliku maksumääramise järgselt ei pruugi Maipel Ehitus OÜ-lt enam nõude tasumiseks vajalikke rahalisi vahendeid olla. Seega puudub käesoleva taotluse koostamise seisuga ülevaade Maipel Ehitus OÜ rahalistest vahenditest. Lisaks on arvelduskontol oleva raha puhul tegemist väga likviidse varaga, seega võib arvata, et pärast kohustuse määramist võib sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või muutuda võimatuks. Arvestades eeltoodut ja kontrolli tulemusena Maipel Ehitus OÜ-le maksuotsusega määratava rahalise nõude suurust kokku summas 17 968,60 eurot, on Maipel Ehitus OÜ puhul ainus viis tagada maksukohustuse tasumine läbi täitetoimingute (eelarest), sest pärast kohustuse määramist Maipel Ehitus OÜ-le võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seda enam, et siiani pahataklikult käitunud isiku puhul ei ole alust eeldada, et ta tagab maksumenetluse ajaks enda maksujõulisuse. Juba käesolevaks hetkeks kogutud faktilised asjaolud näitavad, et tavapärase kontrollimenetluse raames, kus sisuliselt osapooled on seotud isikud, ei õnnestuks MTA-l peatada jätkuvat maksupettust kiireloomuliselt ning tagada riigile tekitatud kahju hüvitamine. 1.3 Analüüsides Maipel Ehitus OÜ varalist seisu jõudis MTA seisukohale, et kontrolli tulemusel võimaliku maksukohustuse määramise (summas 17 968,60 eurot) tulemusel tekib Maipel Ehitus OÜ-l maksuvõlg, mille täitmine ei ole Maipel Ehitus OÜ poolt tagatud järgmistel põhjustel: 1) Maipel Ehitus OÜ ei oma kinnistusraamatu andmetel kinnisvara; 2) Väikelaeva registri kohaselt ei kuulu Maipel Ehitus OÜ-le väikelaevu; 3) Maipel Ehitus OÜ ei oma MTA-le teadaolevalt väärtpabereid ega väärtpaberite kontosid; 4) Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuuluvad Maipel Ehitus OÜ-le kaks sõiduautot (reg.märk 372BLL, ehitusaasta 2009; reg.märk 688MHX, ehitusaasta 2013). Kuivõrd liiklusregistri kanne on informatiivne ega pruugi kajastada vara tegelikku omanikku, puudub hetkel teave selle kohta, kas registrisse kantud varad on endiselt Maipel Ehitus OÜ omandis või mitte. Seega arvestades tõenäoliselt määratava maksusumma suurust, ei pea MTA otstarbekaks taotleda sõidukitele keelumärke seadmist ega sõidukite arestimist; 3 5) MTA ei oma teavet muude varaliste õiguste kohta (nt kaubamärkidega, hüpoteekidega seotud õigused) ning sellest tulenevalt ei ole

§ 130lg 1 p-s 4 nimetatud täitetoimingu sooritamine võimalik.

Seega

§ 130

lg 1 p-des 1, 2, 4 ja 5 nimetatud täitetoimingute sooritamine ei ole antud asjas võimalik. 1.4 MTA on tuvastanud, et Maipel Ehitus OÜ omab AS-is Swedbank arvelduskontot nr EE112200221049929633, mille jääk 26.10.2017 seisuga moodustas 15 906,02 eurot. Eelnimetatud jääk ei näita tegelikku hetke rahalist seisu, kuid

§ 130

lõikes 1 p 3 ja 4 täitetoimingute sooritamist on võimalik rakendada koheselt maksukohustuse täitmiseks ning arestida Maipel Ehitus OÜ pangakonto summas 17 968,60 eurot (määratav maksusumma (ei sisalda intressisummat). Tegemist on küll ettevõtlust tugevalt takistava/piirava meetmega, kuid võttes arvesse asjaolu, et Maipel Ehitus OÜ on varasemalt pannud toime maksupettuse, kajastades oma raamatupidamisarvestuses teadlikult tehinguid, mis tegelikult ei ole toimunud, on alust arvata, et peale kontrollakti kättesaamist ei pruugi Maipel Ehitus OÜ majandustegevus jätkuda sellises mahus, mis võimaldaks pärast maksuotsuse väljastamist maksusumma sissenõudmist. Arvestades eeltoodut, on Maipel Ehitus OÜ pangakontode arest ainuke võimalus äriühingu võimaliku kogu määratava maksusumma kättesaamiseks ning võttes arvesse

§ 130

lg 1 p-s 3 sätestatut, palub MTA kohtul anda luba täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele õigustele, arestides Maipel Ehitus OÜ arvelduskontod (summas 17 968,60 eurot) kõikides Eesti krediidiasutustes, kus Maipel Ehitus OÜ omab arvelduskontosid, et oleks tagatud Maipel Ehitus OÜ-le võimalik määratav maksusumma. 1.5 Tulenevalt

§ 1361

lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui Maipel Ehitus OÜ on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 17 968,60 eurot, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

). Kui Maipel Ehitus OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 17 968,60 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette selgituse või vastuväidete küsimist isikult, kelle suhtes otsustatakse sooritatavaks toiminguks luba anda, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 3.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust 4 reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130lg 1 p 3).

Seega on maksuhalduril õigus taotleda aresti seadmist pangakontodele.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

5.1 Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt kontrollib maksuhaldur 19.04.2018 korralduse nr 12.2-3/043487-2 alusel Maipel Ehitus OÜ käibemaksu arvestamise ja KMD-l deklareeritud andmete õigsust maksustamisperioodil oktoober kuni detsember 2017. 5.2 Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksuotsuse tegemine. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et Maipel Ehitus OÜ on kajastanud kontrolliperioodil sisendkäibemaksuarvestuses fiktiivseid arveid Paista Silma OÜ-lt eesmärgiga suurendada sisendkäibemaksu arvestuses maha arvamisele kuuluvat käibemaksu summat ning seeläbi vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. MTA on seisukohal, et Paista Silma OÜ ei ole tõendanud ettevõtlusega tegelemist ning seega puudub ettevõttel majandustegevus, mistõttu ei ole reaalseid tehinguid toimunud ning ettevõtet on kasutatud üksnes sisendkäibemaksu suurendamiseks, et vähendada seeläbi oma maksukohustust kontrolliperioodil. Maipel Ehitus OÜ on ka varem maksupettuses osalenud ning esitanud KMD-l valeandmeid (18.01.2018 väljastatud maksuotsus). Maipel Ehitus OÜ sisendkäibemaksuarvestuses on kasutatud Paista Silma OÜ-ga sarnastele tunnustele vastavaid äriühinguid. Maipel Ehitus OÜ juhatuse liikme Tarmo Pärna tegevusmustrist nähtub, et isik jätkab oma tegevust Maipel Ehitus OÜ-s ja jätkunud on tegelikkusele mitte vastatavate arvete kasutamine. Peale seda, kui hankijad on KMKR-st kustutatud, on Tarmo Pärna järgmistel maksustamisperioodidel sisendkäibemaksuarvestuses hankijaid vahetanud. Tulenevalt eeltoodust on MTA-l põhjendatud kahtlus, et ka kontrolliperioodil ei ole Maipel Ehitus OÜ tegelikkuses Paista Silma OÜ-lt kaupu/teenuseid saanud. Maipel Ehitus OÜ on kajastanud Paista Silma OÜ arveid kokku summas 107 811,6012 eurot (sh käibemaks 17 968,60 eurot). Kuivõrd on alust arvata, et tehinguid Paista Silma OÜ-ga toimunud ei ole, on kontrolli 5 tõenäoliseks tulemuseks Maipel Ehitus OÜ sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 17 968,60 eurot, mille tulemusena kuulub Maipel Ehitus OÜ-l juurde tasumisele käibemaks summas 17 968,60 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 5.3 Samuti on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur on veenvalt põhjendanud seisukohta, et äriühingul ei pruugi maksu määramise hetkeks olla piisavalt rahalised vahendeid määratava maksukohustuse tasumiseks ning maksumenetluses kogutud tõendid viitavad maksupettusele. Eeltoodust tulenevalt võib maksukohustuslane asuda tulevikus maksude maksmisest kõrvale hoiduma, mistõttu on taolise olukorra tekkimise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. 5.4 Pangakontode aresti puhul on tegemist ettevõtlust tugevalt takistava meetmega, kuid arvestades ka äriühingu käitumist ja võimalikku rikkumist ning maksuotsusega eeldatavalt sisse nõutava summa suurust, on usutav maksuhalduri kahtlus, et peale kontrollakti kättesaamist ei pruugi Maipel Ehitus OÜ majandustegevus jätkuda sellises mahus, mis võimaldaks pärast maksuotsuse väljastamist maksusumma sissenõudmist.

§ 131

lg 4 kohaselt võib arestitud pangakontolt teha väljamakseid maksuhalduri loal, st vajadusel on maksuhalduri nõusolekul tagatud äriühingu kohustuste täitmine. Seega on kohtu hinnangul antud juhul proportsionaalne ka pangakontode arestimine summas 17 968,60 eurot. Lisaks arvestab kohus maksuhalduri kinnitusega, et MTA lõpetab selle määruse alusel lubatud täitetoimingud, kui äriühing esitab maksuhaldurile vastavalt

§ 120

lg 1 p-le 3 ja §-le 121 tagatise suuruses 17 968,60 eurot, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 loetelule. Kui Maipel Ehitus OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 17 968,60 eurot. Eelnevast nähtub, et maksuhalduriga koostööd tehes ning tagatist esitades saab äriühing ise pangakontode aresti alt vabastamisele kaasa aidata. Äriühingul on võimalik maksuhaldurile tagatiseks pakkuda ka taotluses nimetatud sõidukeid, kui need on jätkuvalt äriühingu omandis ja nende väärtus vastab võimalikule määratavale maksukohustusele. Kui maksuhaldur äriühingule kuuluvaid sõidukeid tagatisena aktsepteerib, siis vabastatakse Maipel Ehitus OÜ pangakontod aresti alt. 6. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja Tolliametile loa taotleda Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks Eesti krediidiasutustes olevatele Maipel Ehitus OÜ pangakontodele aresti seadmist 17 968,60 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir 6