1-17-3173/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-17-3173 Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Kohtunik Larissa Prokopenko Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse Viru piirkonna 12.06.2018 erakorraline ettekanne K M´ile Viru Maakohtu 03.05.2017 kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks K M, isikukood xxxxxx Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas kohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada kriminaalhooldusalusele K M´ile katseaega 3 kuu võrra. K M tunnistati Viru Maakohtu 03.05.2017 kohtuotsusega süüdi KarS § 121 lg 1; § 120 lg 1; § 214 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 8 kuud. KarS § 74 lg 1,3 alusel otsustati karitust mitte pöörata täitmisele katseajaga 1 aasta. Katseaja kestel pidi K M täitma KarS § 75 lg 1 p 1 – 6, lg 2 p 2, 2¹,4,8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 29.11.2017 määrusega pikendati K M katseaega 4 kuu võrra, kuni 03.09.
2. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt on K M rikkunud talle talle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 12.03.2018 määrusega nr 1-17-3173 pandud kohustust: - alluda elektroonilisele valvele nelja kuu vältel. 02.06.2018 kell 23.38 tuli elektroonilise valve süsteemist teade, et K M on väljunud kodust ajakava väliselt. Koju tagasi tuli ta 03.06.2018 kell 00.
3. Valveametnik helistas K Mele koheselt, kui sa teate, et kriminaalhooldusalune on lahkunud ajakavaväliselt kodust. Elektroonilise valve seadmele ta ei vastanud, kuid vastas mobiilile ja teatas, et ta magab kodus ega tea rikkumisest midagi. 05.06.2018 antud seletuses kirjutab ta, et oli korteri ukse peal nii, et jalg oli toas ja ta ei tea miks seade häiret andis. Samal päeval sai kriminaalhooldusametnik info, et 02.06.2018 öösel nähti K Mt liikumas väljas, oma korterelamu läheduses. 11.06.2018 tunnistas K M, et käis tõesti majast väljas, sest vihastas korteri akna all norivate tuttavate peale. Esmakohtumine kriminaalhooldusalusega, mille käigus tutvustati talle katseajaks määratud õigusi ja kohustusi, toimus 24.05.
4. Katseaeg algas ilma probleemideta. K M täitis talle määratud kohustusi kohusetundlikult. Samuti lubati ta noorteprojekti kaudu toimunud laagrisse xxx. Registreerimiskohustust K M katseajal rikkunud ei ole. K Me käitumine muutus umbes oktoobrist
5. Ta ei käinud enam koolis ja tekkisid põhjuseta puudumised. Samuti ei ööbinud ta enam kodus ja hulkus ringi. 28.10.2017 tuvastasid Ida Prefektuuri patrullpolitseinikud K Mel alkoholijoobe. Alates 01.08.2017 suunati K M ja tema 1 perekond mitmedimensionaalsesse pereteraapiasse. Terapeudi sõnul oli koostöö kriminaalhooldusalusega esialgu hea, kuid ühel hetkel see muutus. K M leidis pidevalt põhjendusi miks ta ei saa kokku saada. Teraapia algas 28.06.2017 ja lõppes 13.02.2018.a. MDFT programmis osalesid K ja tema eeskostjad, kellega ta elab (vanaema T.ja vanaisa Ü.). Samuti oli kohtumisi K emaga (.M) ja üksikuid kohtumisi K venna- ja õega (R. ja V.). Programmi käigus tehti koostööd xxx K klassijuhataja-, lastekaitse spetsialistide- ja kriminaalhooldajaga. Katseaja jooksul on K Me tehtud kirjalik hoiatus seoses hulgaliste koolist puudumistega ja esitatud kohtule kaks erakorralist ettekannet. 27.11.2017 esitatud erakorraline ettekanne seoses kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumisega. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pikendada katseaega nelja kuu võrra. Kohus rahuldas antud ettepaneku. 12.03.2018 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande seoses kontollnõude elada kohtu poolt määratud alalises elukohas ja jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku allutada K M elektroonilisele valvele neljaks kuuks. Kohus rahuldas kriminaalhooldusametniku ettepaneku. Alates 05.04.2018 on K M allutatud elektroonilisele valvele. Algusperioodil on esinenud mõningaid probleeme. Kriminaalhooldusametnik on pidanud korduvalt K Mele selgitama elektroonilise valvega seonduvat ja ajakavast kinnipidamist. Samuti on tehtud üks kirjalikku hoiatus. Samas võib öelda, et elektrooniline valve on täitnud üldisemas plaanis oma eesmärki. Seoses xxx tekkinud konfliktidega, otsustati aprillis koostöös pere ja xxz keskuse sotsiaalpedagoogiga, et K M. on otstarbekas jätkata õpinguid xxx. Kriminaalhooldusalune on täitnud sellest ajast alates ilma probleemideta koolikohustust ja kriminaalhooldusametnik ei ole koolist mitte kordagi saanud negatiivset tagasisidet. Ka temas endas on tekkinud innukus koolis käimise ja õppimise suhtes. On alust arvutada, et K M lõpetab sel aastal
6. klassi ja omandab põhihariduse. Sellest tulenevalt oleks karistuse täitmisele pööramine hetkel ennatlik. Juhindudes KarS § 74 lg 4 kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pikendada K Me katseaega kolme kuu võrra, so kuni 03.12.
7. Käitumiskontrolli pikendamine motiveeriks K Mt suurema kohusetundega suhtuma talle katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse,mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise riski. Eriti motiveeriks see K Mt jätkama õpinguid kutsehariduse omandamiseks. Vastavalt KarS § 74 lg 4, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 87¹ lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud elektroonilise valve tingimusi, mille peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et kriminaalhooldus on kulgenud rahuldavalt, K M on kohusetundlikult täitnud 2 registreerimiskohutust ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada K M katseaega 3 kuu võrra. Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametniku Triin Tarendi 12.06.2018 erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada K M´le Viru Maakohtu 03.05.2017 otsusega määratud ja 29.11.2017 määrusega pikendatud katseaega 3 (kolme) kuu võrra s.o. kuni 03.12.
8. Määruse ärakiri saata süüdimõistetu K Mile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. / allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 3