KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2018, Pärnu Tsiviilasja number 2-17-5615 Tsiviilasi Tiit Rohtlaane

§ 175lg 1, lg 11).

10.1. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi: Usaldusisiku ülesannetes võlgnikul Tiit Rohtlaanel on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. Saadud tulust ülejäänud 75% peab usaldusisiku ülesannetes võlgnik hoidma oma ülejäänud varast eraldi ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 10.2. Võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 173

järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus kohustab Tiit Rohtlaant viivitamata kohtule teatama oma sissetulekute suuruse ja/või sissetulekut andva tegevusala, samuti elukoha muutumisest. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisikuna peab Tiit Rohtlaan sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma (s.t praegusel juhul Tiit Rohtlaan ei pea võlausaldajatele välja maksmiseks oma muust varast eraldi hoiustama) tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik Tiit Rohtlaan kohustatud võlausaldajate jaoks hoiustama poole.

1. Kohus kohustab Tiit Rohtlaant enda usaldusisiku ülesannetes esitama võlgniku kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise kohta üks kord aastas, iga aasta
2. juuliks, kohtule aruande (sh andmed saadud sissetulekute, varalise seisundi muutuste kohta aruandeperioodil, võlausaldajate jaoks hoiustatud ja väljamakstud summade kohta, mõistlikult tulutoova tegevuse otsimise jms kohta). Esimene aruanne tuleb esitada
3. juuliks
5. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu. 2

§ 158

lg 4 toodud alustel juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti edasiste pankrotimenetluse kulude katteks 2000,00 eurot, mis võiks kuluda võimalike tulevaste kohtukulude ning halduri bürookulude katteks. Samas peab haldur aga edasist menetlust nii või teisiti perspektiivituks. Haldur on palunud võlgnikul teatada, kas tal on pakkuda usaldusisiku kandidaate. Võlgnik kandidaate ei leidnud ja pakkus iseennest. Kirjalikult on nõusolek esitatud 02.05.2018. Ükski võlausaldaja ei ole kandidaatide osas samuti ettepanekuid esitanud. Haldur leiab, et põhjendatud on võlgniku enda määramine enda usaldusisikuks. Vastavalt

§-ile 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlgnik on olnud menetluses ise aktiivne, millest tulenevalt on halduri hinnangul põhjendatud anda võlgnikule võimalus olla iseenda usaldusisikuks.

§ 171

lõikes 2 toodud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks puuduvad ja haldur teeb kohtule ettepaneku vastav menetlus algatada. Müüdav pankrotivara puudus ja selle müügist ei ole raha laekunud. Haldurile teadaolevalt võlgnik hetkel ei tööta. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146mõistes puuduvad.

Jaotise alusel ei ole ühelegi võlausaldajale raha makstud. Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Müümata pankrotivara puudub. Pankrotimenetluses puudus valitsetav vara. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Nr Võlausaldaja (registrikood) Nõue (€) Järk Jaotis 1. 2. 3. 4. 5. Omega Invest OÜ

§ 153

lg 1 p 2 1,90% Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Rannar Liitma 3440,70

§ 153lg 1 p 2 5,71% Bigbank AS

§ 153lg 1 p 2 0,53% AS SEB Pank

§ 153lg 1 p 2 90,80% Julianus Inkasso OÜ

§ 153

lg 1 p 2 1,06% Kokku 60 227,32 100% Läbi vaatamata hagisid ei ole ning uusi hagisid haldur hetkel esitada ei kavatse. Kohtukulud puuduvad. Vajalikud kulutused on haldur kandnud omavahenditest, haldur kulutuste hüvitamist ei taotle. Võlgnik on ise välja toonud, et majanduslikud raskused tekkisid juba 2008 aastal. xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx xx xxx xx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx, kes tänaseni on võlgniku suurim võlausaldaja, ees. Lisaks viitab võlgnik, et tervislikel põhjustel on tal olnud sellest ajast saadik xxxxxx xxxxxx xxx xxxxxxxxx. xxxxx xx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx. 3

) § 158 lg 3 nõuetele. Pankrotihalduri kogutud ja aruandes kajastatud andmete põhjal kohus tuvastas, et võlgnikul pankrotimenetluse jätkamiseks vajalikud vara ja sissetulekud puuduvad, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnikul ei ole piisavalt vara massikohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti ei ole keegi pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat. Seetõttu kohus leiab, et Tiit Rohtlaane pankrotimenetluse lõpetamine

§ 158lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud.

Kohus avaldab Ametlikes Teadaannetes vastava sisuga teate. Kohus kinnitab pankrotihalduri aruande ning vabastab pankrotihalduri tema kohustustest. Pankrotimenetluse kulud 5. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-st 2 ja

§ 150lg-st 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud võlgniku Tiit Rohtlaane kanda.

6.

§ 65

lg-te 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutnud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata sel juhul menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Sellest tulenevalt on tasu suuruse määramise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on 96 eurot, mis

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks muu hulgas siis, kui haldur taotleb tasu väljamaksmist büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 7. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasunõue ja kulude hüvitamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduri täidetud ülesannete sisu ja mahtu arvestades on halduri näidatud töömaht x töötundi selles asjas mõistlik ja vajalik. Kohus leiab, et halduri näidatud tavaline tunnitasumäär x eurot vastab halduri kutseoskustele ning on keskmise tunnitasuna kooskõlas selles asjas täidetud ülesannete sisu ja mahuga. Kohus kinnitab halduri tasu suuruseks x eurot. Kulude hüvitamist haldur ei taotle. 8.

§ 65lg 11 alusel haldur taotleb anda võlgnikule menetlusabi halduritasu maksmiseks. Ts

MS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Pankrotihalduri 4

§ 171

lg 11 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Ükski võlausaldaja ega muu isik ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud kohtu määratud tähtaja jooksul pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Võlausaldajatelt ei saa mõistlikult eeldada, et lisaks pankrotimenetluses täitmata jäänud nõuetele teeksid nad täiendavaid kulutusi pankrotimenetluse kulude tasumiseks. Eeltoodu alusel kohus peab põhjendatuks anda pankrotivõlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmiseks seaduses sätestatud maksimaalses määras, mida võlgnik ei pea riigile tagastama, s.o summas x eurot, see summa tuleb riigituludest välja maksta pankrotihaldurile. TsMS § 183 lg 2 teise lause kohaselt, arvestades võlgniku majanduslikku olukorda ja praegust töötust, kohus annab menetlusabi selle riigile tagastamise kohustuseta. Kohustustest vabastamine menetlus 9.

§ 171

lg-st 1 tulenevalt kohus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ning ei ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Pankrotihaldurile ega kohtule ei ole teada

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. 10.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 13.09.2017 nõuete kaitsmise koosolekule keegi ei ilmunud. Haldur on teinud kohtule ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja panna usaldusisiku kohustused võlgnikule endale. Kohus leiab, et selline otsustus on põhjendatud. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et võlgnik Tiit Rohtlaan on suuteline usaldusisiku kohustusi ise täitma. Võlgnik ei ole enda maksejõuetust põhjustanud pahatahtliku käitumisega ning usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi olukorras, kus võlgnikul igasugune vara ja sissetulek puudub. Võlgnik on kirjalikult kinnitanud, et on suuteline usaldusisiku ülesandeid täitma Eeltoodu alusel, juhindudes

§ 172

lg-st 6, kohus jätab usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.

1. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul kohustatud tegema kõik endast oleneva, et pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusi täita. Eelkõige peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal seda ei ole, siis sellist tegevust otsima. Töö otsimist tuleb kohtule tõendada. Usaldusisiku ülesannetes võlgnik peab kohtule esitama iga-aastaselt aruande oma sissetulekute ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete kohta. Samuti peab võlgnik viivitamata kohtule teatama muudatustest enda sissetulekutes või muudes tuludes, elu- või töökoha vahetamisest jms võlgniku varalist olukorda muutvatest asjaoludest. Võlgniku varalise seisundi muutumisel on võimalik usaldusisiku määramise vajalikkust täiendavalt hinnata.
2. Kohus hoiatab, et kui võlgnik rikub kohustustest vabastamise menetluse ajaks talle pandud kohustusi, võib kohus võlausaldaja taotlusel või omal algatusel enne seaduses sätestatud tähtaja möödumist kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata.
3. Kohustustest vabastamise menetluse hõlbustamiseks küsib kohus pankrotihalduri ülesandeid täitnud Kritso Tederilt kõigi võlausaldajate sidevahendite ja pangarekvisiitide andmed, mis tuleb halduril edastada kohtule määratud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 5