KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2018.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-18805 Tsiviilasi MSM OÜ ava

§ 15

lg 3 p 1 suunatud eelkõige sellele, et ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust.

§ 15

lg 3 p 1 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

§ 15

lg 7 alusel kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus leiab, et vaidlus selle üle, kas ja millises ulatuses on võlausaldajal nõue võlgniku vastu, tuleb lahendada hagimenetluses. Nii on

§ 15

lg 3 punkt 1 on suunatud eelkõige sellele, et võlgnikule ajutise halduri nimetamise ja pankroti väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust. Taoliselt on varemkehtinud

eespoolosundatud sätetega analoogiliste sätete eesmärki tõlgendanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-150-

1. Riigikohus on
2. märtsi
3. a otsuses asjas nr 3-2-1-17-02 punktis 10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Lisaks märgib kohus, et juriidilisest isikust võlgniku puhul hinnatakse nõude tõendatust ja selgust

§ 15

lg 3 p-ide 1 ja 4 järgi üksnes ajutise halduri määramisel (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-57-14, punkt 17). Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses asjas pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamine on võimalik vaid olukorras, kus avalduses toodud nõuete osas puuduvad võlgnikul sisulised vastuväited. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et nõude põhjendatuse väljaselgitamine väljub käesoleval juhul ajutise halduri nimetamise eelduseks oleva nõude selguse hindamise raamidest ning tuleb seega lahendada hagimenetluses. Samuti märgib kohus, et kuigi võlausaldaja nõude suurus võib ületada

§ 15

lg 3 p-s 3 märgitud nõude suurust, 9 9 ei ole ainuüksi ka sellel põhjusel võlgnikule ajutise halduri nimetamine põhjendatud. Kuna võlgnik on võlausaldaja nõudele põhjendatult vastu vaielnud, ei pea kohus vajalikuks kontrollida võlgniku maksejõuetust.

§ 22

lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Kohus asub seisukohale, et võlgnikule tuleb ajutine pankrotihaldur võlausaldaja avalduse alusel jätta nimetamata. Kuna kohus võlgnikule ajutist haldurit ei nimeta, lõpeb pankrotiavalduse menetlus. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 15lg 6 alusel tuleb menetluskulud jätta pankrotiavalduse esitaja kanda. Ts

MS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Võlgnik esitas menetluskulude nimekirja kohtule 16.02.

1. Võlgniku lepinguline esindaja on sooritanud järgmised õigusabitoimingud: - 23.-24.01.2018 asja materjalidega tutvumine, arutelu võlgnikuga ja õigusliku seisukoha kujundamine- kestus 1,5 tundi; - 30.01.2018 võlgniku vastuväidete koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine- kestus 2 tundi; - võlausaldaja 08.02.2018 seisukoha läbitöötamine- kestus 0,5 tundi; - ettevalmistus 16.02.2018 toimuvaks kohtuistungiks- kestus 1 tund ja - osalemine 16.02.2018 kohtuistungil- kestus 0,75 tundi. Võlgniku lepinguline esindaja on teinud kokku 5,75 tunni ulatuses tööd, kusjuures ühe tunni hinnaks on 120 eurot. Võlgniku menetluskulud koosnevad õigusabi eest esindajale makstud kuludest summas kokku 690 eurot (ilma käibemaksuta). 10 10 Võlausaldaja hinnangul tuleks võlgniku menetluskulude hindamisel lähtuda senisest Riigikohtu praktikast, mille kohaselt kulub 1 leheküljelise menetlusdokumendi koostamisele aega 40 minutit kuni 1 tund. Seda koos kliendi kohtumistega, dokumentidega tutvumisega, analüüsimisega, seisukoha kujundamisega jne. Eeltoodut arvestades ei ole võlgniku menetluskulud vajalikud ega ka põhjendatud. Võlgniku vastuväited pankrotiavaldusele on sisult 3 lehekülge. Kuna nimetatud väited on üldsõnalised, siis oleks võlausaldaja hinnangul põhjendatud ajakulu kuni 2 tundi. Seda koos pankrotiavaldusega tutvumisega jms. Võlausaldaja 08.02.2017 seisukohaga tutvumise ajakulu on põhjendamatult suur. Põhjendatud ajakulu on kuni 10 minutit. 16.02.2017 istungiks valmistumise ajakulu on põhjendamatult suur. Põhjendatud ajakulu on kuni 0,5 tundi. Kuna võlgniku esindaja näol ei ole tegemist vandeadvokaadiga, siis on võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu määr ebamõistlikult kõrge, mistõttu tuleks seda võlausaldaja hinnangul vähendada mõistliku ja põhjendatud suuruseni. Kohus peab vajalikuks käsitleda võlgniku lepingulise esindaja 23.24.01.2018 ja 30.01.2018 teostatud õigusabitoiminguid koos, kuna antud toimingud seonduvad vastuväidete esitamisega pankrotiavaldusele. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas võlgnik kohtule 30.01.2018 võlgniku vastuväited võlausaldaja pankrotiavaldusele pikkusega 5 lehekülge (sisuline osa ca 3,5 lehekülge). Kohus leiab, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Kohtu hinnangul on põhjendatud konsultatsiooni ning võlgniku koostamise ajakulu kokku 3,5 tundi (konsultatsioon 1 h + vastuse koostamine 2,5 h). Kohus nõustub võlausaldaja seisukohaga, mille kohaselt on põhjendatud ja vajalik ajakulu võlgniku poolt võlausaldaja 08.02.2018 menetlusdokumendiga (pikkus ca 0,5 lehekülge), millele oli lisatud 1 tõend, läbitöötamiseks 0,17 tundi (10 minutit). Tsiviilasjas materjalidest nähtuvalt toimus 16.02.2018 eelistung, mis algas kell 10.00 ja lõppes kell 10.
2. Istung kestis 0,75 tundi. Kuna võlgniku lepingulise esindaja toimingud, mis toimusid enne eelistungit, on kohtu poolt analüüsitud ja enne eelistungit võlausaldaja uusi seisukohti ei esitanud ning arvestades, et lepinguline esindaja peab olema menetluse käiguga pidevalt kursis, on põhjendatud ja vajalik ajakulu eelistungi ettevalmistamiseks 0,5 tundi ja eelistungil osalemiseks 0,75 tundi. Võttes arvesse võlgniku teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 4,92 tunni (1 + 2,5 + 0,17 + 0,5 + 0,75) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 120 eurot (ilma 11 11 käibemaksuta). Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13;
5. oktoobri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-93-13;
7. novembri
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13;
9. detsembri
10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Eelpool nimetatud Riigikohtu lahendid reguleerivad lepingulise esindaja tunnitasumäära. Kohus leiab, et võlgniku esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (120 eurot/tund) ülemäära kõrge. MSM OÜ-lt tuleb mõista Osaühingu Artesio kasuks välja menetluskulud summas 590,40 eurot (4,92 tundi x 120 eurot/tund). Osaühingu Artesio menetluskulude kindlaksmääramise rahuldamata summas 99,60 eurot (690 – 590,40). avaldus jääb TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Võlgniku lepinguline esindaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg
11. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 12 12