KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-17-16550 Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2018, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Parrest, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav Kohtuasi Eesti

) § 65 lg-le 1 viidates õigesti, et kostja on solidaarvõlgnik.

§ 65

lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hagejal valikuvõimalus, milliselt solidaarvõlgnikult ja millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Nõude esitamine ühe solidaarvõlgniku vastu ei mõjuta teiste solidaarvõlgnike vastutust ja ühe solidaarvõlgniku vastu esitatud hagi osas tehtud otsus ei kehti teiste solidaarvõlgnike suhtes. Seadus ei kohusta hagejat esitama hagi kõigi solidaarvõlgnike vastu (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-90-07, p 14). Seega oli hagejal õigus esitada nõuded solidaarselt kostja ja YY vastu. Samuti oleks hagejal olnud õigus nõuda kohustuse täitmist ka ainult kostjalt. 12. Samas ei tähenda solidaarkohustus seda, et võlausaldaja nõue tuleb seetõttu mitmekordselt täita.

§ 67

lg 1 sätestab, et kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust võlausaldaja ees täitma.

§ 69

lg-te 1 ja 2 kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud täitma kohustuse võrdsetes osades ja solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teise võlgniku vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Näiteks juhul, kui kostja täidaks kogu solidaarkohustuse, siis läheb nõue (v.a talle endale langevas osas) teise solidaarvõlgniku YY vastu talle üle ja ta saab nõuda YY-lt selle täitmist.

1. Maakohtu menetluses ei esitanud kostja vastuväiteid hageja nõude arvestusele ja selle suurusele. Esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väite, et hageja nõudeavaldus ja raviteenuste arve ei ole kostja jaoks selged, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
2. Ringkonnakohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluses ei kogu maakohus üldjuhul tõendeid. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega ei saa vaidlustatud otsus olla õigusvastane põhjusel, et maakohus ei kogunud piisavalt tõendeid, nagu kostja leiab.
3. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kuna kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei oleks võimalik apellatsioonkaebust rahuldada, st jätta hageja nõuet kostja kui solidaarvõlgniku vastu rahuldamata.
4. Kuna kostja apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu, ei ole alust rahuldada ka tema menetlusabi taotlust. TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse TsMS § 181 lg 2 järgi menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et kostja menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka taotlust vabastada kostja menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Kuigi praeguses asjas ei ole kostja riigilõivu tasunud ja menetlusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kostjal riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks kostjal õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
5. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.
6. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Imbi Sidok-Toomsalu Ande Tänav