← Eesti

2-16-6833/59

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 8. juuni 2018, T

) § 19 lg 1 p 4 reguleerib õigusvaidluse pidamist juhatuse liikmega, mitte endise juhatuse liikmega. Hagejal on õigus solidaarse vastutuse korral otsustada, kas ta esitab nõude kõigi juhatuse liikmete, osade juhatuse liikmete või vaid ühe endise juhatuse liikme vastu. Hageja esitas hagi ühe juhatuse liikme (kostja) vastu. Seega on hagi kostja vastu põhimõtteliselt lubatav. 4.

  1. Tõendatud ei ole, et hagejale on kahju tekkinud, kuna tööd, mille ümbertegemise vajadusele hageja hagi alusena tugineb, ei ole veel tehtud. Kostja tõenditega (juhatuse koosolekute protokollid,
  2. aasta majandusaasta aruanne jt) on ümber lükatud hageja väide nagu oleks kostja juhatuse liikmena ainuisikuliselt otsustanud küsimusi, mis kuulusid juhatuse pädevusse. Tunnistaja MM ütluste kohaselt toimusid juhatuse koosolekud igas kuus. Hooldusfirmaks valis juhatus Keemi KVH mitme firma hulgast, kuna tema teenus oli odavam kui teistel. Majas olid suured võlad, mistõttu oli tähtis, et hooldusfirma oleks odavam. aastatel 2010–2014 võtsid kõik juhatuse liikmed alati juhatuse koosolekutest osa. Tunnistaja ei osanud selgitada, miks lepingu Keemi KVH-ga allkirjastas vaid kostja, kui põhikirja järgi pidid seda tegema kaks juhatuse liiget. Koos kostjaga võttis tunnistaja kõik valmis tööd vastu, enne vaadati tööd üle, misjärel maksti tehtud tööde eest. Raamatupidajal oli juurdepääs hageja pangakontole, kuid ilma hageja korralduseta ta makseid ei teinud. Tunnistaja VV oli hageja revisjonikomisjonis aastatel 2012–
  3. Tema ütluste kohaselt kontrollis revisjonikomisjon kõiki ehitusega ja kinnisvara hooldusega seotud dokumente. Revisjonikomisjon kontrollis raamatupidamise aruandeid, akte remondi tegemise kohta ning võrdles töö maksumust ja seda, kui palju töö eest tasuti; kontrollis pangaväljavõtete järgi algdokumente. Vigu seoses Keemi KVH-ga ei avastatud. Arvestades tunnistaja töökogemust ja haridust (hariduselt ökonomist, 10 aastat suhteliselt suures tehases plaaniosakonna juhataja) puudub alus kahelda, et ta hageja revisjonikomisjoni liikmena ei omanud ettekujutust revisjonikomisjoni tööst ega osanud seda vajalikul tasemele teha. Tunnistaja ütluste kohaselt oli teine hageja revisjonikomisjoni liige erialalt raamatupidaja. Ainuüksi sellest, et lepingule kirjutas kahe juhatuse liikme asemel alla üks juhatuse liige ei saa kahju tekkida. Peale selle on kostja esitanud hageja juhatuse koosolekute protokollid, mis lükkavad ümber hageja väite nagu oleks kostja ainuisikuliselt võtnud vastu otsuseid hagejale rahaliste kohustuste võtmisel. Raport sisaldab selle koostajate seisukohta, mille kohaselt on nad pidanud vajalikuks võimaliku kohtuvaidluse korral raportis sisalduvate hinnangute ülevaatamist ja kinnitamist eksperdi poolt. Hageja seda soovitust ei järginud. Seega ei saa lugeda raportit tõsikindlaks tõendiks, mille tuginedes saaks hagi rahuldada. Asjaolu, et hageja valiti
  4. juuni 2014 erakorralise üldkoosoleku otsusega kostja korteriühistu tegevjuhiks, tõendab rahulolu kostja kui juhatuse liikme tegevusega ja kostja usaldusväärsust ühistu liikmete silmis. Hageja poolt on tõendamata ka väidetava kahju suurus. 4.
  5. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel ning määras, et hagejal tuleb tasuda riigituludesse 528 eurot (kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu), samuti sellelt summalt viivist. 5

(8)POOLTE SEISUKOHAD
  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 5.
  2. Maakohus ei arvestanud hageja põhjendusi ja tõendeid, mistõttu otsus ei ole piisavalt põhjendatud ega vasta seaduse nõuetele. 5.
  3. Tõendite vale hindamise tulemusel tuvastas maakohus vääralt, et: - - - - remonttööde (uuesti) tegemise vajadusest ei saa olla kahju tekkinud. Kahju saaks olla tekkinud siis, kui tööd oleksid tehtud (ümber tehtud); kostja esitatud tõenditega (juhatuse koosolekute protokollid,
  4. aasta majandusaasta aruanne jt) on ümber lükatud hageja väide nagu oleks kostja juhatuse liikmena ainuisikuliselt otsustanud küsimusi, mis kuulusid juhatuse pädevusse; raportist järeldub, et selle koostajad pidasid vajalikuks võimaliku kohtuvaidluse korral raportis sisalduvate hinnangute ülevaatamist ja kinnitamist eksperdi poolt, millest maakohus ebaõigesti järeldas, et raport ei ole tõsikindel tõend; hageja
  5. juuni 2014 erakorralise üldkoosoleku otsus, millega valiti kostja korteriühistu tegevjuhiks, näitab rahulolu kostja kui juhatuse liikme tegevuse suhtes ja kostja usaldusväärsust ühistu liikmete silmis; hageja ei tõendanud kahju suurust. 5.
  6. Kostja kohustuste rikkumine on tõendatud tunnistaja MM ütluste ja raportiga. Puudulike ja tegemata tööde vastuvõtmisega tekitas kostja hagejale kahju. 5.
  7. Maakohus ei analüüsinud, miks maksti arveid nende tööde eest, mida tegelikult ei tehtud ning miks kostja tellis ja võttis vastu töid, mida tegi ettevõte, millel ei olnud antud teenuse osutamiseks vastavat registreeringut majandustegevuse registris.
  8. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta muutmata, aga ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu põhjendusi.
  10. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja oli vaidlusalusel ajal hageja kui korteriühistu juhatuse liige. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja korraldas juhatuse liikmena remonditööde tegemist, millest väidetavalt tekkinud kahju hüvitamist hageja nüüd soovib. Neist asjaoludest saab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda.
  11. Enne
  12. jaanuarit 2018 kehtinud korteriühistuseaduse § 1 lg 2 järgi tuli samas seaduses reguleerimata küsimustes kohaldada

, mida maakohus õigesti ka tegi. 9.1.

§ 26

lg 1 kohaselt juhib ja esindab mittetulundusühingut juhatus.

§ 32

lg 1 näeb ette, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ning lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme üldiseks kohustuseks oma seadusest või põhikirjast tulenevate kohustuste täitmine juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja juriidilisele isikule lojaalne olemine. 6

(8)9.2.

§ 32lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on seega järgmised (vt ka nt Riigikohtu 2.

detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 12 esimene lõik): - juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (

§ 32lg 1, Ts

ÜS § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (

§ 32lg 2 teine lause).

9.3.

§ 32

lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt Riigikohtu

  1. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 12 teine lõik, ja selles viidatud
  2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12). 9.
  3. Maakohus märkis seega õigesti, et hagejal tuli tõendada, et kostja rikkus oma kohustusi, selle tõttu tekkis korteriühistule kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, kusjuures nende asjaolude osas pani kohus tõendamiskoormise põhjendatult hageja kanda.
  4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid, v.a kahe järelduse osas. 10.
  5. Väär on maakohtu seisukoht nagu välistaks hagi rahuldamise remondi uuesti tegemise vajadusele tuginemine olukorras, kus vastavad tööd ei ole veel (ümber) tehtud. Sellekohane põhjendus tuleb vaidlustatud otsusest välja jätta. Samas ei mõjuta see asja lahendamise tulemust, sest maakohus leidis tervikuna õigesti, et hageja ei ole eespool p-s 9.3 kokkuvõtvalt esitatud tõendamiskoormist täitnud, sh pole tõendatud kahju tekkimine ega kostja kohustuste rikkumine. 10.
  6. Maakohu järeldas sellest, et hageja
  7. juuni 2014 erakorralise üldkoosoleku otsusega valiti kostja korteriühistu tegevjuhiks, asjakohatult rahulolu kostja kui juhatuse liikme tegevusega ja kostja usaldusväärsust ühistu liikmete silmis. Need asjaolud ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ja ka see osa tuleb maakohtu põhjendustest välja jätta.
  8. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus täiendavalt järgmist. 11.
  9. Kaebuse esimene väide (kaebuse p 3.1, eespool kokkuvõtvalt p 5.1) on üldsõnaline etteheide maakohtule seose otsuse põhjendamata jätmise ning hageja põhjenduste ja tõendite tähelepanuta jätmisega. Maakohus vastas hageja peamistele väidetele ja analüüsis esitatud tõendeid. Kohtu mõttekäik ja järeldused on arusaadavad ning seotud nende tõenditega, mida kohus pidas kohaseks. Hageja ei ole kaebuse esimeses väites ka märkinud, millised hageja põhjendused ja tõendid oleks jäänud arvestamata. Neil kaalutlustel ei anna esimene väide alust maakohtu otsust muuta. 11.
  10. Kaebuse teine, kolmas ja neljas väide (p-d 3.2–3.4, eespool kokkuvõtvalt p-d 5.2–5.4) käsitlevad peamiselt teatavaid asjaolusid, mis hageja hinnangul tuvastati maakohtus ekslikult või jäid tuvastamata. Kaebuse p 3.2 kahe esimese ja eelviimase taande osas nõustus ringkonnakohus hagejaga (eespool p-d 10.1 ja 10.2), aga ülejäänud osas ei ole need väited edukad, mida ringkonnakohus põhjendab järgmiselt. 11.
  11. Hageja esitas kahju tekkimise kohta ainsa tõendina raporti, mis on TsMS § 273 lg 2 kohaselt dokumentaalne tõend (eriteadmistega isikute arvamus). Maakohus põhjendas TsMS § 442 lg 8 kohaselt, miks ta raportit tõendina ei arvesta (TsMS § 238 lg 5). Ringkonnakohus jagab maakohtu arusaama, et kui raporti koostajad pidasid vajalikuks kohtuvaidluse korral raportis sisalduvate hinnangute ülevaatamist ja uuesti hindamist, siis ei ole raport sellisena kohane ega usaldusväärne tõend. Hageja ei taotlenud ekspertiisi määramist ringkonnakohtus. 7

(8)Ringkonnakohtu hinnangul on raportil ka olulised sisulised puudused, mis on omakorda kandunud hagi alusesse. Kahju tekitamisest liigsete rahalist väljamaksete tõttu saab rääkida objektiivselt vaid siis, kui tuvastatakse, et remondi ja ümberehitustööde eest makstu ületab oluliselt kohalikku keskmist turuhinda sarnaste tööde ja teenuste eest. Seda aga raport ei kajasta ja hageja ka ei väida. Raporti koostajad võrdlesid töövõtjale makstut hinnapakkumiste, eelkalkulatsioonide, hilisema perioodi ehitusmaterjalide kauplusehindadega ja antud töödega mitteseotud töövõtja tunnihinnaga, millest aga ei saa kuidagi tuletada tööde keskmist turuhinda. Mis puutub väidetavasse kahjusse seoses vannitubades tehtud remondi ümbertegemise vajadusega kasutatud materjalide mittesobivuse tõttu niisketesse ruumidesse, siis ei leidu raportis ega hageja esile toodud asjaoludes andmeid, mis materjalidega tegemist oli ja milles mittesobivus avaldus. Kui hageja põhitõendina esitatud raport kõrvale jätta, siis puuduvad asjas tõendid hageja kahju ja kostja rikkumise kohta. 11.
  1. Erinevalt hagejast leiab ringkonnakohus, et maakohus hindas õigesti tunnistajate ütlusi. Pelgalt sellest, et hageja ja tunnistaja MM võtsid koos vastu ühistule tehtud tööd, ei saa järeldada, et hageja rikkus oma kohustusi. 11.
  2. Ainetu on hageja etteheide maakohtule, et kohus ei analüüsinud, miks telliti töid ettevõttelt, millel ei olnud antud teenuste osutamiseks vastavat registreeringut majandustegevuse registris. Seadus ei kohusta korteriühistut tellima ehitus- ja remonditöid ainult isikutelt, kes on registreeritud majandustegevuse registris. Samuti ei saa kahju põhjustada töö tellimine ja vastuvõtmine isikult, kellel ei olnud töö tegemiseks luba.
  3. Seega on kokkuvõttes õige maakohtu seisukoht, et kostja kohustuste rikkumine ega kahju tekkimine ei ole tõendatud, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.
  4. Kaebuse rahuldamata jätmisel kannab hageja TsMS § 171 lg 1 järgi ringkonnakohtu menetluskulud. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis menetluskulude jaotuse maa- ja ringkonnakohtus. Maakohus määras hüvitatavad kulud kindlaks rahaliselt, vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 teeb seda ka ringkonnakohus. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tähtaegselt tasutaotlust ei esitanud. Seega kindlaksmääratavad ringkonnakohtu menetluskulud puuduvad. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.