Maakohtu määruse kohaselt on menetlus peatatud kuni kostja saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-14-59046. Saneerimiskava on tsiviilasjas nr 214-59046 kinnitatud 12.01.2015 määrusega ning ühtlasi on hageja kohtule kinnitanud, et saneerimiskava on kostja poolt hageja nõude osas korrektselt täidetud. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas menetlusökonoomiliselt põhjendatud oodata, millal saabub/tehakse teise kohtuniku menetluses olevas kostja saneerimise järelvalvemenetluses seda lõpetav määrus.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma hagist. Kuna hagist loobumine ei ole vastuolus seadusega, ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetlusökonoomiliselt ei pea kohus vajalikuks kostjalt seisukohta menetluse lõpetamise osas küsida, kuna hagist loobumise põhjuseks on kostja poolt kohtuliku järelvalve all (tsiviilasi nr 214-59046) toimunud saneerimiskava nõuetekohane täitmine hageja nõude osas. Kohus selgitab pooltele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Seoses menetluse lõpetamisega kuulub käesolevas menetluses seatud hagi tagamine tühistamisele. Mis puudutab hageja taotlust hüpeteegi kustutamiseks, siis kohus märgib, et Riigikohus on lahendis 3-1-1-67-14 p.78 selgitanud, et „kohtuliku hüpoteegi seadmist ette nägeva hagi tagamise tühistamise korral omandab hüpoteegi
lg 6 kohaselt kinnisasja omanik, st seda ei saa hagi tagamise tühistamise korral automaatselt kustutada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
lg 2 p 2 alusel poole tasutud riigilõivust ja hagi tagamise tagatise tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 esimese lause kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama lõike kolmanda lause järgi riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud hagi esitamisel lõivuna 325 eurot ja hagi tagamise lõivu 50 eurot, seega kokku 375 eurot, millest pool on 187,50 eurot ning mis kuulub hagejale tagastamisele. Vastavalt
lõikele 1 tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud.
lg 1 p 1 alusel on hagi tagamise eest tagatise andmise eesmärk tagada hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega.
lg 2 kohaselt tagastatakse hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks tagastada hagejale 22.09.2014 tasutud hagi tagamise tagatis summas 183,90 eurot, kui kostja ei ole kahe kuu möödudes peale käesoleva lahendi jõustumist esitanud hageja vastu hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks hagi.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja palub jätta poolte kulud poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks hageja taotluse rahuldada. Kuna senises menetluses on mõlemad pooled osalenud oma seaduslike esindajate vahendusel, siis eeldatavalt pooltel õigusabikulud puuduvad. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
lg 1 p 3, § 432, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.