lg 2 p 2, § 120 lg 1 järgi üldmenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Aleksei Mihhejev, isikukood 37707032240, xxx kohtulikult karistamata Tõkend puudub Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 1, 3, § 311, § 312, § 313, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2, kohus O T S U S T A S: ALEKSEI MIHHEJEV süüdi tunnistada
Mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. ALEKSEI MIHHEJEV süüdi tunnistada
Mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel, kuritegude kogumi eest, üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel jätta mõistetud karistus, 8 (kaheksa) kuud vangistust, Aleksei Mihhejevi suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Aleksei Mihhejev ei pane katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p 8 sätestatud kohustust: 1.elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx 1 2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, 6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel määrata Aleksei Mihhejevile kohustuseks osaleda kriminaalhooldaja pakutud sotsiaalprogrammis.
lg 3 alusel määrata katseajaks 1 (üks) aasta.
p 1 alusel on katseaja algus alates 04.04.2018 Määrata Aleksei Mihhejev käitumiskontrolli ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Asitõendid: 3 (kolm) CD plaati – 08.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud häirekeskuse kõnesalvestised, 17.02.2017 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud häirekeskuse kõnesalvestised, 10.03.2017 telefonikõned ja sõnumid, mis asuvad kriminaaltoimuku juures - jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt Aleksei Mihhejevile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 330 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 275 eurot, käibemaks 55 eurot). Välja mõista Aleksei Mihhejevilt riigituludesse menetluskulud: 120 eurot kaitsjatasu kohtueelsel menetluses osutatud õigusabi eest, 540 eurot kaitsjatasu kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest ( 210 eurot eelistung ja 330 eurot põhiistung), 400 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kohtukulude 1060 ( üks tuhat kuuskümmend) eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) jooksul. Menetluskulud tuleb Aleksei Mihhejevil tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700019164 ning selgitus „Aleksei Mihhejev 1-17-9105 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 11.04.2018 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 26.04.2018 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 12.05.2018 juhul, kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUS Aleksei Mihhejev on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema 08.09.2016.a. kella 20.30 ajal, viibides xxx asuva maja juures, tekkinud konflikti käigus haaras käest oma endise naisel V P’l. Seejärel lõi talle mitu korda kätega vastu pead ja 3-4 korda jalaga vastu paremat jalga. Pärast seda A. Mihhejev haaras V. Pt õlgadest ja tõukas teda mitu korda vastu maja seina, mille tagajärjel V. P lõi pea kuklaosa vastu seina ära. Oma tegevusega põhjustas A. Mihhejev kannatanule V. Ple füüsilist valu ning kehavigastusi. Kogu konflikti vältel oli kannatanu kõrval tema ja süüdistatava ühine 4,5 aastane tütar, kes nutis ja palus, et isa laseks emad lahti. Seega pani Aleksei Mihhejev toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o.
Lisaks sellele, süüdistatakse Aleksei Mihhejev’it selles, et tema, ajavahemikul 17.02.2017 kuni 06.03.2017, korduvalt helistas temale kuuluvalt xxx oma endise naise V P numbrile xxx ja ähvardas kehavigastuste tekitamisega, samuti tapmisega. V P võttis antud ähvardust kui reaalset ohtu tema elule ja tervisele, kuna varem, 08.09.2016, Aleksei Mihhejev juba tarvitas tema suhtes füüsilist jõudu ja antud fakti kohta alustati kriminaalasi. Seega pani Aleksei Mihhejev toime teise inimese ähvardamise tervisekahjustuse tekitamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, s.o.
II KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA UURITUD TÕENDID Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav avaldas, et süüdistus on temale arusaadav, kuid temale esitatud süüdistuses ta end süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav selgitas kohtuistungil
lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse osas (kohtuistungi protokoll lk 21-32), et neil oli V Pga 08.09.2016 konflikt, aga ta ei tarvitanud kannatanu suhtes vägivalda.
lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas süüdistatav tunnistas, et on perioodil 17.02.2017-06.03.2017 kannatanut ähvardanud, kuid kannatanu on teda korduvalt provotseerinud seda tegema. Ühtlasi andis ta kahes episoodis järgmised ütlused. Kokkuvõtlikult süüdistatava ütlustest tulenev positsioon seisneb
õhtusel ajal ta kohtus oma endise abikaasa V Pga. Laps 3 oli temaga, kuna kannatanu oli justkui kursustel ja ta tuli last tagasi koju tooma. Kogu aeg võtab lapse ära vanem poeg, sel korral tuli kannatanu ise välja ja küsis, et mida ma tahan, et tal on teine meesterahvas. Süüdistatav tunnistab, et neil oli kannatanu V Pga omavahel 08.09.2016 hilisõhtul konflikt, aga ta ei tarvitanud tema suhtes vägivalda. Ta selgitas, et kannatanu V P hakkas tema peale vihaga karjuma, mille peale tema lõi vastu ust ja vastu trepikoja juures olevat plastämbrit ja läks peale seda minema. Laps hakkas selle peale nutma ja ütles, et isa ära löö ning tegemist oli provokatsiooniga lapse juuresolekul. Süüdistatav ei eita, et tema ja kannatanu vahel oli nimetatud õhtul konflikt, aga ei tunnista vägivalla kasutamist kannatanu suhtes. Veel selgitas süüdistatav, et kannatanu võib-olla väidab sellepärast et ta kasutas tema suhtes vägivalda, et ei taha süüdistatavale last anda. Kohtu tulemused võivad tema vastu pöörata, kui hakatakse arutama kellega laps hakkab elama. 08.09.2016 a. ta ebatsensuurseid sõnu ei kasutanud, neid kasutas siis, kui lapsi juures ei olnud. Süüdistatava positsioon
lg 1 süüdistuses seisneb selles, et ajavahemikul 17.02.2017 kuni 06.03.2017 on ta küll korduvalt kannatanu V Pt ähvardanud, aga kannatanu korduvalt provotseeris teda seda tegema. Ta selgitas, et provokatsioonid kannatanu poolt olid sel ajal, kui laps oli koos temaga. Kannatanu V P helistas politseisse, kui süüdistatav ise oli lapsega kas Tallinna loomaaias või Narva linnuses, milleks kannatanu oli ettevalmistunud, küsides selleks eelnevalt politseilt konsultatsiooni. Süüdistatav ei eita, et ta on korduvalt nimetatud perioodil kannatanut ähvardanud, kuid kannatanu on teda provotseerinud seda tegema. Veel selgitas süüdistatav, et kannatanu V Pga suhtleb ta ainult lapsega seonduvalt, last ta kord annab, kord ei anna, siis mõtleb veel midagi välja, pöördub sotsiaalameti poole. Telefonikõnedes on olnud peale lapse teema, veel raha teema mida ta lapsele maksab, sest annatanu ei anna aru, kuhu ta seda kulutab. Praeguseks inomavahel sotsiaalteenistuse kaudu kokkuleppinud, et süüdistatav võib last võtta igal ajal. Elatis on kohtu poolt väljamõistetud, aga ta maksab neid ka ilma kohtuta. Veel andsid kohtuistungil ütlusi kannatanu V P, tunnistajad R P, M K ja A S. Kokkuvõtlikult kannatanu V P andis kohtuistungil järgmised ütlused.
08.09.2016 a. õhtul tulin koos sõbranna M Kga eesti keele kursustelt, mis toimusid xxx. Koju jõudis 20.1520.20 ajal, kodus oli poeg. Sõbranna parkis väljas auto ära ja ütles, et nägi seal A.Mihhejevi autot. Kannatanu helistas A.Mihhejevile, et ta tooks tütre I M.koju. Paari minuti pärast väljusin trepikojast ja ta hakkas karjuma, et kannatanu valetab talle, et taa ei käi tegelikult kursustel. Sel hetkel võttis kannatanu tütrel käest ja hakkas teda sissekäigu poole viima. Süüdistatav tiris kannatanu tänaval olevalt trepilt maha. Siis ta lõi kannatanut mitu korda ja viskas mu vastu kiviseina. Süüdistatav lõi kannatanut mitu korda vastu kätega pead ja jalgadega vastu jalgu. Kannatanu tundis sel hetkel valu ja karjus, et süüdistatav lõpetaks. See kätega vastu pead, jalgadega vastu jalga löömine ja tõukamine toimus kõik koos. Hiljem tekkis sinikas, ei mäleta kus kohas. Kannatanu võttis lapse ja läksin korterisse. Laps seisis sellel ajal trepi peal, nägi kõike pealt, karjus ja nuttis. Peale seda füüsilist vägivalda oli kannatanu sõnul muhud peas. Politsei käis kohal, tehti vigastustest fotod ja fikseeriti kohapeal. Kiirabi ei olnud kutsutud, kannatanu ei pidanud seda vajalikuks, arvevstades seisundit.
Süüdistatav ähvardas kannatanut ajavahemikus 17.02-06.03.2017. Ähvardused olid põhiliselt telefoniteel sõnumite kaudu. 17.02.201 helistas helistas süüdistatav kannatanule, tema kõrval oli tunnistaja K, talle oli kõik kuulda. Kõigepealt ta esitas süüdistatav 4 pretensiooni telefoni kohta ja pärast olid ähvardused, et kannatanut raiskab ära laste raha. 17.02.2017 olid telefoniteel ähvardused, et süüdistatav lööb kannatanut maha ja peksab läbi. Põhiliselt olid ähvardused elu kohta. AMa kartsin nende ähvarduste täideviimist mida süüdistatav telefoni teel tegi, kuna süüdistatava ja kannatanu lahkumineku põhjuseks oligi varasem füüsiline vägivald. 06.03.2017 ähvardus oli jälle sõnumite ja telefonikõnede kaudu, ähvardas jälle arveid klaarida. Kõne ajal võis jutt olla alimentide esitamisest. Kannatanu kartis 06.03.2017 telefoni teel tehtud ähvarduste täideviimist, kuna süüdistatav nagu jälitas teda korduvalt ja eelmine käitumine oli agressiivne, vägivaldne. Kartus ähvarduste täideviimise ees oli mul mitme vägivallajuhtumi pärast. Tunnistaja R P andis kohtuistungil
08.09.2016.a. õhtul 8-9 ajal oli ema ja isa vahel konflikt. Ta kuulis seda konflikti pealt, kuidas isa karjus ema peale ja seejärel lõi. Ta väljendus ema suhtes ebatsensuurselt, täpselt ei mäleta enam mida ta karjus. Seda, et ta ema lõi sai ta aru karjetest ja löökidest. Sellest, et lüüakse, sai ta aru löömise heli järgi. Löömise helisid oli kaks kuni kolm, mis olid erinevad helid. Ta tegi järelduse, et kuuldud helid on löökide helid, sest ta oli palju näinud kuidas pekstakse ja käis poksitrennis. Ta suudab eriatada lööki, kui lüüakse kindaga ja kui lüüakse ilma kindata. Ta teab kuidas lüüakse ilma kindata vastu nägu, sest ise ka kakles. Seda millega ja kuhu löödi,a ei oska ta helide järgi öelda. Sel hetkel, kui oli konflikt ema ja isa vahel, oli ta suures toas. Tuba asub esimesel korrusel. Toa aken oli natukene avatud. Korteris olin ta koos ema sõbranna Kga. Ema oli konflikti käigus sissekäigu juures. See aken, kust ta kuulis nende konflikti jääb trepikoja poole. Ema sõbranna oli koguaeg temaga ja tema ka ainult kuulis. K helistas politseisse ja ütles, et pekstakse, seejärel tuli ema, võttis telefoni ja rääkis ise edasi. Ema rääkis, et politsei tuleks kohale, et teda löödi. Ta nägi emal vigastusi. Tal oli vist põsk punane. Väike õde oli konflikti käigus koos emaga ja nuttis. Enne septembrikuu 2017 juhtumit oli ema ja isa vahel olnud vägivallajuhtumeid, kus isa lõi ema. Tunnistaja ise nägi ühte juhtumit pealt ja see oli kuskil aasta enne seda juhtumit. Isaga suhted on preagu normaalsed, suhtlevad omavahel ainult siis, kui ta õde toob. Tunnistaja M K andis kohtuistungil
Ta võttis sõbranna ära eesti keele kursustelt xxx see oli 08.09.2016 18.00-19.00 ajal. Ta viis sõbranna xxxautoga. Ta märkas parklas süüdistatava autot. Kannatanu korterisse tulles ütles ta, et nägi süüdistatava autot maja juures, kuid last ei olnud.Peale seda 15 minutit hiljem helistassüüdistatav kannatanule, põhjusel et ta tuleks lapsele järele. Kannatanu kodus oli poeg R. Tunnistaja koos Riga läksid suurde tuppa. Selle toa aken on trepikoja poole. Aken oli veidi avatud ja enam-vähem oli kuulda, oli näha süüdistatava autot. Tunnistaja kuulis, et süüdistatav karjus, et kannatanu valetab talle kogu aeg kodus ja edasi kuulis tunnistaja heli, mis sarnanes löögihelile. Ta kuulis rohkem kui ükskord. Heli sarnanes löögile, sest ta on viibinud kohas, kus tegelevad poksiga. Kannatanu poeg andis talle kannatanu telefoni, et helistada politseisse. Ta helistas politseisse, hakkas rääkima juhtumist ja siis tuli kannatanu, kes võttis ise telefoni ja hakkas ise seletama, mis toimus. Ta ütles politseile, et tema endine abikaasa peksis ta läbi. See aken kust kaudu kuulsime, mis väljas toimus oli sissekäigu poole ja esimesel korrusel. Konflikti käigus tütar oli koos kannatanuga ja nuttis. Kui tütar emaga tuppa tuli, oli ta šokis ja nuttis. Kannatanul olid tuppa tulles nähtavad vigastused, nimelt tal oli näo peal, kaelal kõik punane. Riided olid vist korras. Verd ei olnud näha. Peale seda, kui politsei oli ära läinud ütles kannatanu, et tal väga kõvasti valutavad silmad.Kannatanu ütles, et süüdistatav oli teda vastu pead löönud ja 5 vist ka vastu põlve, ta püüdis end kaitsta ja võimalik, et kraapis teda võtmega. Kohale tuli politsei, kiirabi ei kutsutud. Tunnistaja M K andis kohtuistungil
Ta viibis koos kannatanuga ostukeskuses xxx 17.02.2017, kui kannatanu telefon helises. Ta sai aru, et helistab süüdistatav, sest ta tundis häälest ära ja kannatanu ise ütles, et tema helistab. Mäletan vestlusest, et jutt käis kannatanu pojast, sellest, et süüdistatav andis talle varem telefoni ja teab, et ta oli selle katki teinud. Süüdistatav hakkas kannatanut solvama, karjuma ja ähvardama. Ta ähvardas kannatanut näiteks sellega, et ta lööb ta maha, et tal on uus meesterahvas ja väga palju ebatsensuurseid sõnu. Kannatanust oli näha, et ta ehmus nendest ähvardustest ära. Peale seda kõnet soovitas tunnistaja kannatanul helistada politseisse ja teatada juhtunust. ta oli helistamise juures.Ta rääkis politseile, et süüdistatav ähvardab teda ja et tema käes on tema laps, et ta on hirmunud. Tunnistaja A S andis kohtuistungil
Ta mäletab 08.09.2016 õhtusel ajal toimunud väljakutset aadressil xxx Tegemist oli perevägivalla juhtumiga. Ta oli patrullis koos M. P. ja praktikant I. A.a. Korteris viibis naisterahvas koos lastega, vanem poeg ja noorem tütar. Kannatanul nähtavaid vigastusi tema arvates ei olnud. Vägivallatseja oli politsei tulekuks lahkunud. Lapsed olid rahulikud. Konkreetselt selle juhtumiga tegeles ja kaasaarvatud vägivalla infolehe koostas M.P. ja teised toimingud tegi tema. Tunnistaja ainult vestles kohapeal. Kannatanu ütles kohapeal, et vägivalda oli kasutanud tema suhtes, tema endine abikaasa. Kohtuliku uuurimise käigus uuriti ka kohtule esitatud kirjalikke tõendeid: - Fototabel kannatanu V P ülekuulamise juurde- mille kohaselt esines kannatanul punestust näol parema silma piirkonnas ja kaelal (II köide tl 1-3) -Lähisuhtevägivalla infoleht 6475- mille kohaselt 08.09.2016 kell 20:40 toimus väljakutse aadressile …. Lähisuhtevägivalla sisuks- endine abikaasa tuli kallale ja lõi ning korteris olid ka väiksed lapsed. Toimus füüsiline väärkohtlemine kannatanu V P suhtes kellel esines tervisekahjustus (II köide tl 4). Lehes fikseeriti kannatanu pöördumist politseisse. - Asitõendi vaatlusprotokoll 18.10.2016 koos salvestisega- kõne häirekeskusest kuupäevaga 08.09.2016, millest nähtub, et naisterahvas helistab häirekeskusesse ja teatab, et teine naine on läbi pesktud. Tema ise on ohvri sõbranna. Edasi jätkab kõnega ohver ise, kes teatab, et endune abikaasa on tema suhtes vägivalla kasutanud lapse juures. Kannatanu väidab, et endine abikaasa lõi teda vastu pead. - Lähisuhtevägivalla infoleht 2440170001420- mille kohaselt ajavahemikul 17.02.2017 kuni 06.03.2017, ähvardas süüdistatav tapmise ja kehalise väärkohtlemisega oma endist abikaasat V Pt ( II köide tl 11) . Lehes fikseeriti kannatanu pöördumist politseisse. - Asitõendi vaatlusprotokoll 10.03.2017 koos lisade ja salvestisega- mille kohaselt A.Mihhejev (xxx) sõnumites tunnistab, et kasutab vägivalda V.P suhtes. (II köide tl 1243). Tõendist nähtub, et 06.03.2017 ähvardas süüdistatav, et ta tapab kannatanu ära, valab happega üle ( k 2 lk 16), süüdistatav soovib, et kannatanu sureks, ta lõhkab kannatanul pead ( k 2 lk 18), et kannatanu tuleb tappa, et ta lõikab kannatanu kõrini ( k 2 lk 19 pöördel), ta teeb kannatanust invaliidi ( k 2 lk 20), et kannatanu lastest jäävad orvud, ta ei jäta kannatanut ellu ( k 2 lk 20 pöördel), et süüdistatav läheb vcanglasse, aga tapab enne kannatanu ära ( k 2 lk 21). - Asitõendi vaatlusprotokoll 04.05.2017 koos salvestisega- 04.05.2017 kõne häirekeskusesse kuupäevaga 17.02.2017, mille kohaselt V.P helistas häirekeskusesse, et konsulteerida seoses sellega, et A.Mihhejev teda ähvardab ( II köide tl 44-52) 6 III KOHTU PÕHJENDUSED Tulenevalt KrMS § 305¹ lg 1 ja 2 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kohus saab otsuse rajada üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Vastavalt KrMS § 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Hinnanud uuritud tõendeid kogumis, s.o kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad ning olles uurinud asjas olevaid kirjalikke tõendeid, on kohus seisukohal, et Aleksei Mihhejevi tegevuses on tõendatud nii
lg 2 p 2 kui ka
Tõendamist on leidnud, et: 08.09.2016.a. kella 20.30 ajal süüdistatav, viibides Sinivoore 13 Kohtla-Järve asuva maja juures, tekkinud konflikti käigus haaras käest oma endisel abikaasal V P’l, lõi talle mitu korda kätega vastu pead ja korduvalt jalaga vastu paremat jalga. Pärast seda süüdistatav haaras kannatanut õlgadest ja tõukas teda mitu korda vastu maja seina, mille tagajärjel kannatanu lõi pea kuklaosa vastu seina ära. Oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule füüsilist valu; seega pani Aleksei Mihhejev toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, s.o.
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo; peale selle, 17.02.2017 ja 06.03.2017, ähvardas kannatanu V Pt telefonikõnedes korduvalt kehavigastuste tekitamisega, samuti tapmisega. Kannatnu võttis antud ähvardust kui reaalset ohtu tema elule ja tervisele, kuna varem, 08.09.2016 tarvitas süüdistatav tema suhtes füüsilist vägivalda; seega pani Aleksei Mihhejev toime teise inimese ähvardamise tervisekahjustuse tekitamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, s.o.
Hinnates kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed selles, et tema ei ole kannatanu suhtes vägivalda kasutanud ning vaid tõendatud on nii vägivalla kasutamine kannatanu suhtes kui ka tema ähvardamine süüdistatava poolt. Edasi toob kohus põhjendused, miks isikule esitatud süüdistus on põhjendatud.
lg 2 p 2 esitatud süüdistus
lg 2 p 2 alusel karistatav tegu on teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistatava ja kannatanu vahel oli 08.09.2016 a. konflikt. Seda on tunnistanud süüdistatav ise. 7 Kannatanu ja süüdistatava ütlused kattusid asjaoludes, milles vaidlust ei ole, et laps oli nimetatud õhtul koos süüdistatavaga ja süüdistatav tuli last kannatanule üleandma. See faktiline asjaolu on tuvastatud süüdistatava, kannatanu ning tunnistajate R P ja M K ütlustega. Käesolevas kriminaalasjas puudub ka vaidlus selle osas, et laps nägi seda sündmust pealt, nuttis ja ütles, et isa ära löö. See faktiline asjaolu on tuvastatud süüdistatava, kannatanu, tunnistajate R P ja M K ütlustega. Ei ole vaidlust asjaolus, et kannatanu ja süüdistatava vahel on lähisuhted, neil on ühine laps. Küll aga esineb vaidlus käesolevas kriminaalasjas selles, kas süüdistatav lõi jalaga kannatanut ja tarvitas tema suhtes kannatanu poolt kirjeldatud vägivalda ( süüdistatav ise väidab, et ta lõi jagaga vastu ämbrit ja lahkus). Süüdistatava ütlused on ümber lükatud kannatanu ja tunnistajate K ja R P ütlustega. Süüdistatav ega tema kaitsja esitanud ühtegi süüdistust ümberlükkavat tõendit, välja arvatud väide, et nii soovib kannatanu kahjustada süüdistatav mainet, et hakata välistada süüdistatava suhtlemist ühise lapsega. Kohus ei välista, et kannatanu ja süüdistatava suhted ei ole head ega sõbralikud. Kannatanu ja süüdistatava suhtlemist iseloomustab salvestis k 2 lk 12-43 ( tekst ja selle tõlge), millest nähtub, et süüdistatav ja kannatanu ei suhtle omavahel adekvaatselt ja seda vastastikult. Näide, k 2 lk 14 süüdistatava rahuliku palvele jalutada lapsega vastab kannatanu ilma põhjendusteta „ei“ ja edasi astub süüdistatavaga vastastikusse inetusse eraelu puuudutavasse diskussiooni. Seega ei ole välistatud, et kannatanul võis olla motiiv anda süüdistatavat halvistavaid ja tema positsiooni kahjustavaid ütlusi. Seetõttu kontrollib kohus faktilisi asjaolusid eriti hoolikalt. Kannatanu andis ütlusi süüdistatava poolt vägivalla kasutamise kohta ja kirjeldas seda. Tema. Samas eio ole antud kriminaalasjas kannatanu ütölused ainuke otsene tõend, vaid kannatanu ütlused ühtivad tunnistajate K ja R P ütlustega. Tunnistajad R P ja M K andsid mõlemad kattuvaid ütlusi selles osas, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes vägivalda teda lüües. Tunnistaja R P avaldas kohtuistungil, et ta kuulis läbi natukene avatud akna ema ja isa konflikti ning sai aru, et ema lüüakse, tema karjetest ja löömise helidest. Tunnistaja eristas kahte kuni kolme erinevat heli. Lisaks selgitas tunnistaja, et sai aru et tegemist on just löömise helidega kuna ta on käinud poksitrennis ning on näinud pealt kuidas pekstakse. Tunnistaja R P ütöused on elulised usutavad, kohtule veenvad ja kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja ise avaldas kohtuistungil, et tema suhted isaga in normaalsed, suhtleb temaga, kui on vaja õde tuua. Tunnistaja M K avaldas samuti kohtuistungil, et ta kuulis kannatanu ja süüdistatava konflikti läbi natukene avatud akna. Ta kuulis heli mis sarnanes löögihelile. Ta ei mäletanud mitu korda seda heli kuulis, aga seda oli rohkem kui ükskord. Tunnistaja oskas kuuldud heli samastada löögiheliga, kuna on viibinud spordisaalis, kui seal poksitakse. Kohtu arvates ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Ütlused ühtivad tunnistaja R P ütlustega. Kaudselt kinnitab kannatanu ja tunnisyajate ütlusi tunnistaja Su ütlused, mille kohasel oli kannatanu kurb ja hirmus, selgitas, et abikaasa peksis teda. Põhjust, miks peaks tunnistajad ja ka kannatanu omapoolse versiooni välja mõtlema või valetama, ei ole asja menetluse käigus tuvastatud. Seda eriti tunnistaja R P puhul, kes reageeris vägivalla juhtumile kohe, andis tunnistaja Kle telefoni, et too helistaks politseile. Isegi kui lähtuda võimalusest, et 8 kannatanul on soov süüdistatava positsiooni kahjustada eesmärgiga saavutada lapsega kohtumistele, puudub selline motiiv tunnistaja R Pl. keeld Kohus märgib, et kohtuliku arutamisel uuritud tüendutega ei ei ole tuvastatud, et kannatanul esineksid kehavigastused. Kannatanu väidab, et peas oli muhk. Kannatanu ülekuulamisprotokolli lisana olevast fototabelist k 2 lk 2-3 ei ole muhk tuvastatav, samas esineb kannatanul punetus näol parema silma all. Kohus märgib, et tunnistaja A S, kes on saabunud sündmuskohale, ei mäleta, et kannatanul oleks visuaalseid kehavigastusi. Tunnistaja K kinnitab, et kannatanu näol oli punetus. Kohus märgid sedagi, et tunnistaja Su ütluste järgi oli kannatanu emotsionaalne seisud selline, et ta oli kurb ja hirmus. Kohus selgitab, et emotsionaalses olukorras võib nägu minna punaseks stressi tõttu, mitte üksnes füüsilise vägivalla tagajärjel. Kohus on seisukohal, et mis iganes kehapiirkonna punetus ei ole kehavigastus, punetus ei rikku kuidagi organi või kehapiirkonna funktsioneerimist ( erinevalt näiteks hematoomist). Samas selgitab kohus, et asjaolu, kas kannatanu esines punetus näol või muhk peasei ole niivõrd oluline
Karistatav on kehaline väärkohtlemine, milleks võib olla tõukamine, peskmine, löömine vms, kui see tekitab valu. Kannatanu avaldas, et ta tundis füüsilist valu löömisest. Kohus leiab, et löömine kätega vastu pead, jalaga vastu jalga põhjustab füüsilist valu.
lg 2 p 2 koosseisu täimise seisulohalt ei ole oluline, kas valu on kerge või tugev. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Aleksei Mihhejevi poolt V P mitmel korral vastu pead –ja jalga löömine ning vastu maja seina tõukamine, mille tagajärjel kannatanu lõi oma pea vastu seina ära on tulenevalt nimetatud käitumissituatsioonist ja konkreetse kuriteosündmuse puhul süüstavatest tõenditest toimunud otsese tahtlusega. Süüdistatav teadis, et ta lööb ja tõukab ja möönis, et löömisest ja tõukamisest tunneb kannatanu füüsilist valu. Ei ole alust arvata, et süüdistatav ei möönnud füüsilise valu põhjustamist. Ta lõi kannatanukorduvalt vastu pead ja lajaga vastu jalga, tegemist ei olnud ühekorralisel kerge kehalise mõjutamisega, mille puhul oleks alust arvata, et füüsilist valu ei tekki.
lg 1 esitatud süüdistus
lg 1 alusel on karistatav tegu tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et süüdistatav on kannatanut 17.02.2017 ja 06.03.2017 ähvardanud. Seda on tunnistanud süüdistatav 04.04.2018 kohtuistungil. Süüdistatava ähvardused kannatanule 06.03.2017 on fikseeritud salvestusega k 2 lk 12-43, nimelt ähvardas süüdistatav, et ta tapab kannatanu ära, valab happega üle ( k 2 lk 16), süüdistatav soovib, et kannatanu sureks, ta lõhkab kannatanul pead ( k 2 lk 18), et kannatanu tuleb tappa, et ta lõikab kannatanu kõrini ( k 2 lk 19 pöördel), ta teeb kannatanust invaliidi ( k 2 lk 20), et kannatanu lastest jäävad orvud, ta ei jäta kannatanut ellu ( k 2 lk 20 pöördel), et süüdistatav läheb vcanglasse, aga tapab enne kannatanu ära ( k 2 lk 21). Ei ole vaidlust, et tegemist on ähvardusega, mis puudutavad kannatanu tervist ja elu. 9 17.02.2017 väljendatud ähvardust kinnitab tunnistaja K ja süüdistatav ise ei vaidlusta seda. Järgnevalt analüüsib kohus asjaolu, kas kannatanul oli põhjust karta nende ähvarduste täideviimist. Kannatanu on omapoolsetest ütlustes avaldanud, et kartis nende ähvarduste täideviimist mida süüdistatav telefoni teel tegi, kuna nende lahkumineku põhjuseks oli füüsiline vägivald. Kannatanu väidet kinnitab ka tunnistaja R.P oma ütlustes, kus ta avaldas, et enne septembrikuu juhtumit oli ema ja isa vahel olnud vägivallajuhtumeid, kus isa lõi ema. Tunnistaja avaldas, et ta on nägin ühte juhtumit pealt ja see oli kuskil aasta enne seda juhtumit. Seega kohtu hinnangul on usutav, et kannatanu võis karta, et süüdistatav võib teda taas rünnata, ohustades tema tervist ja/või elu. Asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestisest k 2 lk 44-52 nähtub, et kannatanu helistas häirekeskusesse, et konsulteerida seoses süüdistatava ähvardstega, kinnitades, et süüdistatava on tema suhtes vägivalla kasutanud. Pöördumise fakt näitabki kannatanupoolset muret seoses süüdistatava ähvardustega. Kohtu hinnangul kannatanul oli hirm süüdistatava käitumise suhtes ja kannatanu tundis ennast ohustatuna. Süüdistatav ja kaitsja seisukohal kuulub süüdistatav õigeksmõistmisele, kuna kannatanu ise provotseeris süüdistatava ähvardada. Süüdistatava seisukohal ei ole see karistatav. Kohus selgitab, et süüdistatava argumend ei ole õige ja kohtu poolt ei ole tuvastatud ühtki asjaolu, millel oleks süüdistatava tegu, nimelt tapmise ja kehavigastuste tekitamisega ähvardamine, lubatud, ehl puuduks õigusvastasus.
lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on süüdi. Õigusvastasus on välistatud hädakaitse p
, hädaseisundi § 29, kohustuste kollisiooni puhul § 30 või kui isik eksib õigusvastasuses. Kannatanu provokatiive käitumine ei välista õigusvastasust. Süüdistataval puudus igasugune alus arvata, et kannatanu teatud käitumise puhul, näiteks takistamine lapsega kohtumistele, oleks kannatanu ähvardamine tapmise ja/või kehavigastuste põhjustamisega õiguslikult lubatud. Kohus selgitab, et kannatanupoolne käitumine on arvestatav süüdistatavale karistuse mõistmisel. Kohus on arvamusel, et süüdistatava agressiivne käitumine võib olla tingitud isiklikust olukorrast, kui tema abielu on lagunenud, suhted abikaasaga ei ole head, ta kohtub oma lapsega episoodilised. See on kinnitatud xxx millest tulenevalt A.Mihhejev on pöördunud xxx abi saamiseks ning süüdistatavale on diagnoosiks kohanemishäire ( II köide tl 5). Kohus selgitab, et need asjaolud on arvestatavad karistuse mõistmisel. Samas ei oma need asjaolud ( nimelt, kas süüdistatav on vägivaldge kannatanupoolse käitumise tõttu või muul põhjusel) tähtsust
Subjektiivsest küljest eeldab ähvardamine tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tegutses süüdistatav otsese tahtlusega. Ta teadis, et ta ähvardab kannatanut sõnaliselt tapmise ja kehavigastuste tekitamisega, teadis, et kannatanul on alust karta, sest ta oli varasemalt kannatanu suhtes vägivaldne, ja möönis seda, ähvardades teatud aja kestel kannatanut korduvalt erinevatel aegadel. 10 Kohus leiab, et puuduvad
mõttes, sest ta on vähemalt 14-aastane ja puuduvad alused kahelda tema süüdivuses, ehk isik on süüdiv. IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on arvestatavad ka muid karistust mõjutama võivaid asjaolusid. Näiteks tuleb juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1-26-03, p 5). Süüdistatav pani toime
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süüdistatav pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod võimaldavad vangistuse kõrval mõista ka kõige kergemaliigilist, s.o rahalist karistust. 11 Kohtu hinnangul ei ole aga otstarbekas karistada süüdistatavat rahalise karistusega, kuna see osutuks isiku jaoks liiga koormavaks. Süüdistatav on Töötukassas töötuna arvel ja maksab lapsele elatist. Kohus ei ole tuvastanud isiku karistust kergendavaid asjaolusid. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud raskendav asjaolu, nimelt isikuvastase kuriteo toimepanemine alaealise juuresolekul
Samas ei ole isikul süüdistusaktid sellist raskendavat asjaolu ette heidetud. Samuti ei ole prokurör süüdistuskõnes sellele asjaolule osutanud ega sellega arvestanud. Sel juhul puudub kohtu arvates võimalus mõista karistust arvestades kohtuliku arutamise käigus tuvastatud raskendava asjaolu esinemist. Kohus leiab, et süüdistatava süü suurus
lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteo eest on alla keskmise määra. Kehalise väärkohtlemise puhul on tegemist isikuvastase teise astme kuriteoga. Tegemist on antud juhul üheepisoodilise kehalise väärkohtlemisega. Kannatanule ei olnud tekitatud kehavigastused. Süüdistatav ei kasutanud kannatanu suhtes valu tekitamiseks muid esemeid, näiteks löömiseks ettenähtud eset vms. Kohus nõustub, et süüdistatava agressiivsust võis soodustada kannatanupoolse suhtumine süüdistatavasse, tema suhtlemine süüdistatavaga näitab ilmekalt, et ka kannatanu vajab ilmselt psühholoogi abi ega näita süüdistatava suhtlemisel elulist küpsust ( vt kõne tekst k 2 lk 14-23). See vähendab isiku süü suurust. Kannatanu käitumine karistuse mõistmisel on arvestatav kohtupraktikas, vt Riigikohtu lahend 3-1-1-76-12, otsuse p 7) Samas süüdistatav lõi kannatanut mitu korda pähe ja vastu jalga nii käte kui ka jalaga, samuti tõukas kannatanu. Selline tegu annab aluse arvata, et rünne ei olnud väheoluline vaid mõõdukalt intensiivne. Ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et rünne toimus lapse juuresolekul. See suurendab isiku süüd.
Süüdistatav ähvardas kannatanut korduvalt, erinevatel aegadel, intensiivselt. See suurendab isiku süüd. Samas siingi osutab kohus kannatanupoolsele ebaküpsele käitumisele süüdistatava suhtlemisel, mis võis teatud määral soodusrtada süüdistatava agressiivsust. K 2 lk 14 kannatanu vastav süüdistatava rahulikule palvele lubada jalutada lapsega eitavalt ja ei suvatse mõistlikult selgitada, miks see võimalik ei ole. Kohus on arvamusel, et kannatanupoolne käityumine on asjaolu, mis vähendab isiku süü suurust. Kohus arvestab, et isikul puuduvad kriminaal- ja väärteokaristused. Isikut iseloomustab fakt, et ta maksab elatist on on püüdnud kannatanuga kokku leppida lapsega kohtumiste režiini kohta, selleks aktsepteeris ta sotsiaaltöötaja kaasabi. Hetkel on isik töötu. Enne seda oli tööturul hõivatud. Seega ei ole süüdistatava puhul tegemist isikuga, kellesse oleks õigusvastase käitumise hoiaklud sügavalt juurdunud. Isik on sotsiaalselt orienteeruv, kuigi vajab võimalikult psühholoogi abi, millele osutab fakt, et tal on arsti poolt diagnoositud käitumishäire. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada
lg 2 p 2 järgi vangistusega 6 kuud,
Kuritegude kogumi eest tuleb isikut karistada liitkaristusega 8 kuud vangistust. Nüüd kohus analüüsib, kas karistuse täitmisele pööramine on karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik. 12 Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Isiku karistusest tingimisi vabastamine
või § 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid üks võimalikest kuriteo eest mõistetud põhikaristuse individualiseerimise viisidest. Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis
§-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seejuures on Riigikohus leidnud sedagi, et süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.