← Eesti

1-18-3457/9

Obsah (5)§ 121§ 74§ 69§ 75§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2018, Võru Kriminaalasja number 1-18-3457 (kohtueelse menetluse nr 18261000065) Kohtukoosse

) § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav V. M. . Isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; algharidusega; varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 21. detsembri 2017 otsusega

§ 121

lg 1 ja § 215 lg 2 p 2 järgi vangistusega 5 kuud

§ 74

alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; tõkendit ei ole Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada V. M. süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi teise inimese korduvas valu tekitavas kehalises väärkohtlemises ja karistada teda 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega. 2.

§ 74

lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 21. detsembri 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud vangistust võrra ja mõista V. M. liitkaristuseks 11 kuud vangistust. 3.

§ 74

lg 5 neljanda lause ja § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 330 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest. 4.

§ 69lg 4 alusel kohustada V.

M. järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

V. M. peab: 4.

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 1 4.
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel mõista välja V. M. 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot A. T. kasuks. V. M. kanda A. T. kasuks välja mõistetud kahjuhüvitis A. T. seadusliku esindaja K. U. arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx SEB Pank.
  8. Teavitada A. T. ja tema seaduslikku esindajat K. U. ja H. M. V. M. ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.
  9. Arvata menetluskulude hulka sundraha 750 eurot ja riigi õigusabi tasu 87,60 eurot (sh käibemaks). Jätta kohtumenetluses tekkinud riigi õigusabi tasu ja kohtueelses menetluses tekkinud riigi õigusabi tasust 58,80 eurot (kokku 146,40 eurot) riigi kanda. Mõista sundraha ja 258 eurot kohtueelses menetluses tekkinud riigi õigusabi tasust, kokku 1008 eurot välja V. M. . Menetluskulud tuleb V. M. tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
  10. juunist
  11. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  12. peatüki
  13. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA 2 Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse V. M. selles, et tema, olles
  14. detsembril 2017 karistatud

§ 121lg 1 järgi kehalise väärkohtlemise eest, lõi 20.

jaanuaril 2018 kella 23 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva rahvamaja juures A. T. rusikaga näkku ja tekitas sellega kannatanule esihamba murru, parema sarnaluu mõra ja hematoomi. Seejärel lõi ta H. M. rusikaga näkku ja tekitas sellega kannatanule silmaaluse verevalumi ja füüsilist valu. Seega pani V. M. toime teise inimese korduva valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava V. M. , tema kaitsja vandeadvokaadi Anu Vildi ja ringkonnaprokurör Terje Aleksašini vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on V. M. mõistetavaks karistuseks

§ 121

lg 2 p 3 järgi 6 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendatakse mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 21.

detsembri 2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud vangistust võrra ja mõistetakse V. M. liitkaristuseks 11 kuud vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendatakse mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 330 tundi ja määratakse üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud otsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel kohustatakse V.

M. üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel mõistetakse välja V. M. 532 eurot A. T. kasuks. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kokkulepet toetas ka kaitsja. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb V. M.

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb V. M. välja mõista 532 eurot A. T. kasuks. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 316,80 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 87,60 eurot (kokku 1154,40 eurot). Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 58,80 euro ulatuses ja määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 87,60 eurot jätta riigi kanda, sest V. M. peab maksma kannatanule kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks üle 500 euro ja menetluskulude täielik hüvitamine käib talle üle jõu. Sundraha 750 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 258 euro ulatuses (kokku 1008 eurot) tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb V. M. tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Kannatanud A. T. ja H. M. ja kannatanu A. T. seaduslik esindaja K. U. taotlevad, et neid teavitatakse süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest 3 põgenemisest. KrMS § 38 lg 5 p 2 järgi on füüsilisest isikust kannatanul õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Seega tuleb nimetatud taotlused rahuldada. Taotluste rahuldamist ei väära tõsiasi, et otsuse järgi ei pea V. M. kandma vangistust. Vangistus üksnes asendatakse üldkasuliku tööga ja seetõttu võidakse V. M. tulevikus vangistust kandma saata. See omakorda tähendab, et võimalikuks võib osutuda nii tema ennetähtaegne vabastamine kui ka vanglast põgenemine. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.