Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. 2 Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt
§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on perioodil 27.03.2017 kuni 27.04.2017 arvestanud viivist lepingujärgse määraga 0,13% päevas. Kohus märgib, et kohtul on
lg 1 ja § 436 lg 7 järgi kohustus kontrollida tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled sellele ise ei ole tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Riigikohus on leidnud, et viivisemäär, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, tuleb eelduslikult lugeda tühiseks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi (tsiviilasi nr 3-2-1-25-16 p 13). Kuna viivisemäär 0,13% päevas ehk 47,45% aastas ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda, on lepinguline viivisemäär tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja 42 lg 1 järgi ning hagejal on võimalik nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses. Seadusjärgne viivis põhivõlgnevuselt 101,84 eurot on perioodi 27.03.2017 kuni 27.04.2017 eest 0,71 eurot. 3. Neil asjaoludel kuulub hagi
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 101,84 eurot, intress 3,83 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 7,74 eurot. Samuti tuleb hageja nõudel
alusel välja mõista kostjalt alates 09.03.2018 tagastamata põhivõlgnevuselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohtupraktika kohaselt ei tohi viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhinõude suurust. Kohus jätab hagi rahuldamata perioodil 27.03.2017 kuni 27.04.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 3,24 euro osas. 3
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4. .
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 98% ulatuses, mistõttu on põhjendatud menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kostja kanda jääb 98% hageja menetluskuludest ning hageja kanda 2% kostja menetluskuludest. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus
§-dest 163 lg 1, § 173 lg 1, 4.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 75 eurot.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskulu hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 75 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu summas (75 x 0,98) 73,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.