TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-17-677 Otsuse kuupäev 15. detsember 2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ ALAMÕISA FARM kaebus Põllumajanduse Regist

§ 158

lg 3) on usaldusväärselt tuvastatud kaebaja taotluse rahuldamata jätmise aluseks olnud asjaolude kogum.

1. Tõendite kogumi alusel ei saa vaidlust olla selles, et büroohoone ehitamisega on alustatud
2. aasta suvel, sest ehitamisega alustamise kohta on kaebaja ise kohalikule omavalitsusele esitanud ehitamise alustamise teatise {https://www.ehr.ee/app/w/page?15, 07.12.2017}. Vaieldamatult on tegemist ehitisega, mille ehitamiseks peab kohalik omavalitsus väljastama ehitusloa, mida on ka tegelikkuses tehtud. Kohus on vastustaja vastavad väited kohtuotsuse tegemisel kontrollinud üle ehitisregistrist {https://www.ehr.ee/app/w/page?15, 07.12.2017}. 3
3. Olukorras, kus kaebaja on PRIA-le esitatud taotluses (tl 36) viidanud ehitisregistri (EHR) andmetele ja 06.05.
4. a ehitusloale ehitise püstitamiseks, on kohtu hinnangul igati vaidlusaluse haldusmenetluse eesmärgiga kooskõlas vastustaja tegevus, mille raames ta on taotluses esitatud asjaolusid kontrollinud ehitisregistrist.
5. Isegi, kui lähtuda tõdemusest, et registriandmetel on üksnes informatiivne tähendus, siis käesolevas asjas ei ole kohtule kaebaja poolt esitatud ühtegi tõendit tõendamaks ehitisregistrisse kaebaja enda poolt esitatud andmete ebaõigsust. Ka kohtuistungil ei esitanud kaebaja seadusliku ja volitatud esindaja vahendusel mitte ühtegi loogilist põhjendust, miks esitati
6. aastal kohalikule omavalitsusele ja ehitisregistrile PRIA-le taotluses väidetutest erinevaid andmeid.
7. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul asjas kogutud tõenditega tõendatud investeeringuobjektiks oleva büroohoone ehitamisega alustamine varem, kui see on lubatud maaelu mitmekesistamise toetuse saamise tingimustes (määruse nr 25 § 2 lg 3).
8. Kaebaja vaides ja kaebuses esitatud väide investeeringu tegemisega alustamisest taotluse esitamisel on paljasõnaline. Kohus ei pea asjakohaseks kaebaja viidet sellele, et ehitamise alustamise teatis tuleb küll esitada kolm päeva enne ehitamisega alustamist, aga kuna seadus ei ütle, kui palju enne reaalset ehitamist, siis ei pidanuks vastustaja ehitisregistri andmeid arvestama ja tegema paikvaatluse. Kohus on seisukohal, et eelprojekt, ehitusluba ja ehitamisega alustamisest registrile teatamine kogumis andsid vastustajale piisava kaalutluse registriandmete õigeks pidamiseks ja sel motiivil taotluse tagasi lükkamiseks.
9. Asjas kogutud tõendite alusel ei saa vaidlust olla ka selles, et tõendid osutavad üheselt sellele, et
10. aasta mais–juunis on kaebaja alustanud farmile büroohoone ehitamist, sest vastupidised tõendid asjas lihtsalt puuduvad. Kaebaja poolt vastustajale esitatud müügitulu andmed (tl 6p) tõendavad kaebaja poolt
11. aasta juunist kuni
12. aasta maini teraviljakasvatusest ja loomakasvatusest arvestatava põllumajandusliku iseloomuga tulu saamist. Eluliselt on usutav ja kooskõlas ka kaebaja enda poolt deklareerituga, et nimetatud perioodil tegeles kaebaja intensiivselt maapiirkonnas põllumajandusliku iseloomuga majandustegevusega. Seega on tõendatud, et kaebaja on
13. aastal alustanud investeeringu tegemist büroohoone ehitamist alustades põllumajanduse, mitte aga mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Seega kinnitavad asjas kogutud tõendid alust PRIA poolt määruse nr 25 § 6 p 17 kohaldamiseks.
14. Kaebaja ei ole pidanud otstarbekaks tõendina esitada 04.09.
15. a Maaeluministeeriumile esitatud pöördumist. Kaebaja on tõendina esitanud üksnes ministeeriumi vastuse pöördumisele (tl 16). Vastus pöördumisele ei tõenda kohtu hinnangul, et
16. aastal alustati tegelikkuses farmi põllumajanduslikku tegevust toetava büroo asemel maaelu mitmekesistamise eesmärgil arvutimajandusega seotud büroo ehitamist. Seda eelkõige seetõttu, et taolist käsitlust ei toeta kaebaja poolt vastustajale esitatud büroohoone eelprojekt (tl 42–51) ega ükski muu kohtu käsutuses olev tõend.
17. Eelprojekt on koostatud Hummuli valla poolt
18. aasta märtsis väljastatud projekteerimistingimuste alusel (tl 47 p). Eelprojekti kohaselt on kaebaja sooviks, mille ta on väljendanud projekti koostajale, ehitada farmi administratiivhoone (tl 47p, projekti seletuskirja punkt 2), mitte aga maaelu mitmekesistamiseks või mingil muul eesmärgil projekteeritav ehitis. Ei projekti elektrivarustuse ega tehnosüsteemide osa ega ükski muu tõend ei tõenda taotluses toodut, et hoone projekteerimisel oleks arvestatud taotluses esitatuga (tl 36), see tähendab, et ehitise kasutamise eesmärgiks oleks arvutisüsteemide ja andmebaaside haldamine ja/või muud infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused. Maaeluministeeriumi vastuse ja eelprojekti kui tõendite alusel saab kohus teha järelduse, et pärast vallalt projekteerimistingimuste saamist ja 4 eelprojekti
19. aasta aprillis valmimist (tl 46) ning seejärel vallale ehitusloa taotluse esitamist ja ehitusloa saamise järgselt ning pärast ehitamise alustamise kohta teatise esitamist ning ehitamisega alustamist on kaebaja pöördunud Maaeluministeeriumi poole selgitamaks võimalust farmile büroo ehitamise rahastamist Eesti maaelu arengukava elluviimise vahenditest. Kahtlemata ei saa nimetatud tõendid omada tõenduslikku tähendust büroohoone abikõlblikkuse üle otsustamisel, mida on PRIA kõrval oma arvamuses kinnitanud asja kaasatud isik. Seega ei anna eelprojekt ja Maaeluministeeriumi vastus kui kaebaja ainsad tõendid alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
20. PRIA vastuse ja asjas kogutud tõendite kohaselt on investeeringuobjekti maksumuseks 300530,80 eurot, millest toetust taotleti summas 149994,92 eurot. Kaebaja tugineb investeeringuobjekti maksumust põhjendades üksnes kolmele hinnapakkumisele, mille ta on
21. aastal potentsiaalsetelt ehitajatelt saanud ja millest madalaim on tõendina ka vastustaja poolt kohtule esitatud (tl 52–54).
22. Kohus on seisukohal, et vastustaja on põhjendatult investeeringuobjekti maksumuse põhjendatuse ja säästlikkuse kriteeriumile vastamise kummutanud ja neil alustel taotluse rahuldamata jätnud (määruse nr 25 § 5 lg 4).
23. Kohtul ei ole mingit alust järelduseks, et PRIA kui makseasutus ei omaks piisavat võrdlusbaasi ehitusinvesteeringute mõistliku maksumuse hindamiseks maapiirkonnas, kus vaidlusalune investeeringuobjekt asub. Kohtu hinnangul on igati eesmärgipärane, et vaatamata kogemuslikule võrdlusbaasile on PRIA peadirektori käskkirjaga välja töötatud ja kinnitatud ka vastav tööjuhis (tl 96–100). Kohus saab vaidlustatud otsusest aru, et nii kaebaja taotluse kui teiste taotluste esmasel hindamisel on PRIA kasutanud tööjuhise kohaselt määratletud indikatsioonihinda, mis on PRIA poolt kogutud ehitusmaksumuste arvutuslik keskmine maksumus kindlat tüüpi ehitiste kohta. Jah, tegemist on määratlemata õigusmõistega, kuid halduskohtu hinnangul on igati eesmärgipärane, kui seda määratlemata õigusmõistet on sisutatud asjakohases haldusmenetluses. Kohtuistungil ei olnud kaebajal sisulisi etteheiteid büroohoonete indikatsioonihinna kujunemisele, esindajate poolt osundati üksnes sellele, et indikatsioonihinda aluseks võttes oli vahe kaebaja madalaima hinnapakkumuse (tl 52–54) ja PRIA poolt kasutatud spetsialisti arvamusega (tl 55–67) võrreldes väiksem.
24. Kohus on seisukohal, et vastustaja kaalutlused investeeringu maksumuse määratlemisel on veenvad ja kaalukad, kasutatud on kahte erinevat meetodit tuvastamaks investeeringuobjekti põhjendatud maksumus. Kohus on seisukohal, et olukord, kus PRIA võrdleb kõiki taotlusi indikatsioonihinna mudelit kasutades ning tellib ka haldusorgani väliselt spetsialistilt arvamuse, välistab taotlejate ebavõrdse kohtlemise, mida on kaebaja kaebuses PRIA-le ette heitnud. Kõrvutades kaebaja esitatud madalaima hinnapakkumuse hinda PRIA poolt haldusmenetluses tuvastatud hindadega, on kohus seisukohal, et PRIA on põhjendatult ja õigustatult jätnud taotluse sel motiivil rahuldamata.
25. Mis puudutab investeeringuobjekti ebamõistlikku suurust, st majanduslikku otstarbetust (määruse nr 25 § 5 lg 4), siis selle asjaolu kummutamiseks ei ole kaebaja kohtule PRIA-st erineva järelduse tegemiseks ühtegi tõendit esitanud. Arvestades, et taotluses on esitatud küll avatud loetelu (tl 36) võimalikest tegevustest infotehnoloogia valdkonnas, toetab kohus siiski PRIA ja kaasatud isiku positsiooni ega pea keskmise suuruse eramu ruumijaotusele vastavat ehitist taoliselt kirjeldatud infotehnoloogia tegevuste tarbeks mõistlikuks. Selles osas piirdub kohus ka kohustuslikus vaidemenetluses PRIA poolt esitatud kahtluse põhjendatuse konstateerimisega, mida on jaatanud ka kaasatud isik oma arvamuses, et asjaolude kogum sisaldab indikatsioone, et ehitis, mis on investeeringu objektiks, on pikemas perspektiivis igati vastav tänapäevase eramu tunnustele, seda eelkõige eelprojekti ruumijaotust silmas pidades ja olukorras kus eelprojektist ei 5 nähtu mingeid tehnilisi erisusi ehitises infotehnoloogiaga tegelemiseks. Kaebaja ei ole kummutanud vastaspoole kahtlusi nõuetele vastavuse tingimuste kunstlikult tekitamise soovis.
26. Vaidlustatud otsus ei ole kaalutlusveaga haldusakt. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus nii tühistamis- kui kohustamiskaebuse rahuldamata (

§ 156

lg 1) ja menetlusosaliste menetluskulud (

§ 108lg 1 ja § 109 lg 1) nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 6