3-18-961/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi 3-18-961

1. mai 2018, Tartu Maare Aloe XXX kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 726 eurot seoses tarkusehamba eemaldamisele järgnenud raviga Resolutsioon Edasikaebamise kord Tagastada XXX kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus edastada kaebajale. Muud selgitused Asjaolud
2. Tartu Halduskohtusse saabus 15.05.2018 XXX kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 726 eurot seoses meditsiiniosakonna tegevusega. Kaebaja põhjendab, et Tartu Vanglas viibides eemaldati kaebajal 01.03.2018 operatsioonil Tartu Ülikooli kliinikumis tarkusehammas. Pärast hamba eemaldamist anti Tartu Vanglale ravijuhend, milles oli välja toodud, et kaebajale peab väljastama suuloputusvahendi, mida tuleb kasutada kolm korda päevas, ning rohu, mis leevendab valu. Tartu Vanglas väljastati kaebajale koheselt ettenähtud ravi. Kaebaja transporditi 06.03.2018 Viru Vanglasse, kus kaebaja selgitas arstile, et tal oli alles lõikus ning et talle on välja kirjutatud suuloputusvahend. Valvearst kirjutas kaebajale välja nelja suuloputuse annuse. Kaebaja palus määrata ka valuleevendavad antibiootikumid. Arst lubas, et kaebaja saab rohud, kuid kaebaja sai üksnes suuloputusvahendi nelja toidukorra jaoks. Kui kaebajal sai suuloputusvahend otsa, palus ta seda valvuritelt juurde. Valvurid teavitasid mitmel korral meditsiiniosakonda, aga kaebajale ei toodud vahendit ega ka antibiootikume. Kaebaja palus ka 09.03.2018 lahust ja valuvaigisteid, kuid 12.03.2018 ei olnud kaebajale neid toodud. Meditsiinijuhendis oli kirjas, et õmblused tuleb eemaldada 14.03.2018, kuid kaebajal eemaldati need alles 20.03.
3. Vangla seadis kaebaja elu ja tervise ohtu, kaebaja ei saanud korralikult süüa ning piinles valude käes. Kohtu seisukoht
4. Esmalt kohus selgitab, et kuigi justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 6 p 2 kohaselt on Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas, siis lähtudes Tartu Halduskohtu esimehe Kadri Palmi 02.05.2018 käskkirjast nr 11-1/18/15 „Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtuasjade jagamine Tartu kohtumaja kohtunikele“ lahendab haldusasja Tartu kohtumaja kohtunik Maare Aloe.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
6. Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määruse nr 3-3-4-1-11 p 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15.12.2010 otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9 ja 21.12.2010 otsuse nr 3-3-1-69-10 p-s
8. Riigikohtu halduskolleegium selgitab 15.12.2010 otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.
9. XXX hinnangul on talle kahju tekitanud Viru Vangla tervishoiuteenuse osutajate meditsiinilised otsused. Seega on kaebaja võimalik õiguste rikkumine toimunud eraõigusliku suhte raames seoses tervishoiuteenuse osutamisega ning mitte vangla haldusotsusega. Kuna vangla ja kaebaja vahel kujunes välja eraõiguslik suhe, ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse.
10. Eeltoodust tulenevalt kuulub XXX kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, pöördudes maakohtu poole.
11. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik 2