lg 1 p 1 alusel Valeri Andronik suhtes väärteomenetlus Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos.
) § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi
sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest mõlemad menetlusosalised on avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega /tl 11-13, 16-19/.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Valeri Andronik on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. V.Andronik on menetlusaluse isikuna kiirmenetluse otsuses oma süüd tunnistanud (VTT tl 2) ja avaldanud, et juhtis otsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, kui politsei ta peatas, selgus, et juhiload on aegunud 19.04.2018 (mõni päev varem). Kahjuks ei teadnud, et juhiload olid aegunud, pole seda kontrollinud. Tunnistaja K T sõnade kohaselt (VTT tl 4) 21.04.2018 sõiduauto Volvo kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis V.Andronik, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, kuna see oli peatunud juhiloa kehtivuse lõppemise tõttu. Kohus leiab, et need tõendid kinnitavad, et V.Andronik juhtis 21. aprillil 2018 mootorsõidukit, kusjuures tema juhiluba oli kaotanud kehtivuse alates 19.aprillist 2018, mis omakorda tõi kaasa juhtimisõiguse peatumise LS § 124 lg 3 p 1 alusel. Riigikohus on 20.04.2018 otsuses nr 4-17-4621 p 14 leidnud, et kui isiku „ juhtimisõigus oli tõepoolest LS § 124 lg 3 p 1 alusel peatunud, ei toonud see kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd LS § 94 lg 1 ei nimeta seda nn negatiivse asjaoluna, mis välistaks isiku juhtimisõiguse. LS § 94 lg 1 2 4-18-2439 tõlgendamist selliselt, et juhtimisõiguse kaotab isik ka juhiloa kehtivusaja lõppemisel, ei pea kriminaalkolleegium võimalikuks. Seda esmalt põhjusel, et LS § 124 lg 1 kohaselt tingib juhtimisõiguse peatumine vaid juhtimise ajutise keelamise, mida on juba keeleliselt raske samastada juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamisega.“ Punktis 15 lisab Riigikohus, et kui isiku „juhtimisõigust ei olnud peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud, samuti ei olnud teda juhtimiselt kõrvaldatud, ei saa teda käsitada juhtimisõiguseta isikuna LS § 94 lg 1 ja § 201 lg 1 tähenduses“. Kohtul on õigus, lähtudes kiirmenetluse otsuses sisalduvast teokirjeldusest, anda V.Andronik teole uus õiguslik hinnang. Kohus leiab, et V.Andronik mootorsõiduki juhtimise keeld tulenes LS § 124 lg 1 ja oma tegevusega täitis ta LS § 242 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu. Kvalifikatsiooni muutmine ei raskenda V.Andronik olukorda. Kohus leiab, et väärteoasjas ei ole kogutud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et V.Andronik pani teo toime tahtlikult nagu kohtuväline menetleja leiab. V.Andronik ütlustest on aru saada, et talle sai alles 21.04 teatavaks, et tema juhtimisõigus on peatunud seoses juhilubade aegumisega.
Kohus leiab, et V.Andronik pani talle süüks arvatud väärteo toime hooletusest, sest ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. V.Andronik on talle süüks arvatud LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et kiirmenetluse otsuses kirjeldatud Valeri Andronik poolt toime pandud tegu vastab LS § 242 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Kohtuväline menetleja on V.Andronikut karistanud rahatrahviga 15 trahviühikut s.o 60 eurot. Kohus kvalifitseeris V.Andronik teo ümber LS § 242 lg 1 järgi, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis V.Andronik puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et V.Andronik süü on väike – tegu on toime pandud hooletusest. V.Andronik tunnistas oma süüd, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. V.Andronik on avaldanud, et tal viimase kümne aasta jooksul rikkumisi ei ole. See tähendab, et eripreventiivsel eesmärgil oli ole ilmtingimata vajadust teda karistada. Sellist seisukohta toetab ka asjaolu, et V.Andronik, saades teada, et tema juhtimisõigus on peatunud, asus viivitamatult tegutsema ja kinnitas kohtule esitatud kaebuses, et kui trahvi sai laupäeval, siis juba esmaspäeva lõuna paiku tervisetõend oli kontrollitud ja juhiluba tehtud ARK-is. Kohus leiab, et ka õiguskorra kaitsmise huvid ei tingi V.Andronik karistamist toimepandud teo eest. Kaebemenetluse käigus on kohus tuvastanud, et V.Andronik ei olnud juhtimisõiguseta isik, vaid tema juhtimisõigus oli peatunud, mis oli juhtimise ajutine keeld. V.Andronik juhtimisõigus taastus kahe päeva pärast, mis tähendab, et tegemist oli inimliku hooletusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et esineb
3 4-18-2439 Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Valeri Andronik kaebus tuleb rahuldada. Kohus kvalifitseerib V.Androniku poolt toime pandud teo LS § 242 lg 1 järgi. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja väärteootsuse ja lõpetab
lg 1 p 1 alusel V.Andronik suhtes väärteomenetluse LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 124 lg 1, § 242 lg 1, KarS § 56 lg 1,
(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.