2-18-139/13

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-139 Tsiviilasi AM hagi AN vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27.04.2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AN apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 423 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastustaja AM esindaja Juri Kononov (xxxxxxxxxx), lepinguline Kostja/apellant AN (xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja v/adv Vahur Krinal Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta AN apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2. Tühistada Harju Maakohtu 27.04.2018 otsus ja saata asi uueks menetlemiseks esimese astme kohtule.
3. Apellatsioonkaebus rahuldada.
4. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused 2 Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu otsus
5. 04.01.2018 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt igakuiselt elatise 397 eurot väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja kesk- või kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja sai xx.xx.xxxx täisealiseks ja õpib praegu xxxxxxxx xx klassis, lõputunnistuse väljaandmine toimub xx.xx.xxxx. Peale gümnaasiumi lõpetamist soovib hageja omandada kõrgharidust, planeerides asuda õppima xxxxxxxxxx. Hageja ülalpidamiseks tehtavad igakuulised eluks, õppimiseks ja normaalseks arenguks hädavajalikud kulutused on kokku 794 eurot, sh eluasemekulud 64 eurot, toit (sh söök koolis) 240 eurot, riided ja jalanõud 110 eurot, juuksur ja hügieenitarbed 150 eurot, õppevahendid (vihikud, paber, printerivärvid, õpperaamatud) 15 eurot, matemaatika, eesti keele ja inglise keele repetiitorid 120 eurot, sport (fitness) 30 eurot; kulutused tervishoiule (ravimid, plaastrid) 15 eurot, muuseumid, kino ja teater 10 eurot, meelelahutus 40 eurot. Hageja ema töötab xxxxxxx netokuupalgaga 400 eurot. Hageja ja tema ema saavad iga kuu peretoetust 50 eurot.
6. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu, nõustudes tasuma elatist 250 eurot. Kostjal on kohustus tasuda elatist hagejale mitte kuni 21-aastaseks saamiseni, vaid kuni xx.xx.xxxx, mil hagejale väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus. Hageja igakuised ülalpidamiskulud on ülepaisutatud jalatsite, riiete, juuksuri, iluteenuste ja meelelahutuse kulude osas. Nende kulutuste ulatus viitab pillavale eluviisile. Tegemist ei ole normaalseks arenguks hädavajalike kulutustega. Jääb arusaamatuks, mille eest hageja praegu selliseid kulusid endale võimaldab, kui ema töötasuks on 400 eurot. Lapsevanemad peavad kulusid kandma võrdselt. Seega hagis märgitud suuruses kulutusi hageja teha ei saa ja kohtule on esitatud valeandmeid. Kostjal ei ole võimalik tasuda 397 eurot kuus. Kostja palus kohtul arvestada asjaolu, et tasub elatist 250 eurot kuus ka hageja vennale kuni tema täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
7. Harju Maakohus rahuldas 27.04.2018 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja elatise 297 eurot kuus alates hagi esitamisest 04.01.2018 kuni hageja kesk- või kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21aastaseks saamiseni. Kohus määras, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja arveldusarvele ja juhul, kui hageja on kostjalt kohtumenetluse kestel saanud elatist, kuuluvad saadud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Kuna hagi kuulus rahuldamisele osaliselt, jäid menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seega puudus vajadus ka kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 3
8. Kohus viitas perekonnaseaduse (PKS) §-dele 96, 97, 100 ja
9. Vaidlust ei ole, et hageja on kostja tütar ja et kostja maksis hagejale elatist kuni 26.11.2017, mil hageja sai täisealiseks. Hageja õpib xxxxxxxxx xx klassis. Peale gümnaasiumi lõpetamist soovib hageja omandada kõrgharidust. Kohus selgitas, et PKS § 97 punkti 2 kohaselt on lapsel õigus saada elatist peale täisealiseks saamist, kuni ta omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega kui hageja asub peale gümnaasiumi lõpetamist edasi õppima, säilib kostjal elatise maksmise kohustus (kuid mitte kauem kui hageja 21-aastakseks saamiseni) ja kui hageja ei asu edasi õppima peale gümnaasiumi lõpetamist, siis kostjal elatise maksmise kohustust ei ole. Poolte vahel on vaidlus elatisraha suuruse osas. Hageja peab oma põhjendatud ülalpidamiskuluks kuus 794 eurot. Tulenevalt kostja vastuväitest osade hageja kulutuste põhjendatusele, hindas kohus, kas vaidlustatud igakuised ülalpidamiskulud on täiel määral põhjendatud või mitte, millest sõltub ka kostjalt väljamõistetava elatise suurus. Õigustatud ei ole kohustada kostjat katma põhjendamatuid kulutusi. Kohus ei hinnanud neid kulusid, millele kostja vastu ei vaielnud. Kohus leidis, et riiete ja jalanõude kulu iga kuu 110 eurot on selgelt ülepaisutatud. Kohus nõustus, et iseenesest võib küll ühes kuus korraga kulutada 110 eurot vastavatele asjadele, kuid iga kuu samas summas kulu tekitamine ei ole hädavajalik eluks, õppimiseks ega normaalseks arenguks. Kohus pidas põhjendatud kuluks riietele ja jalanõudele ühes kuus 50 eurot. Juuksuri ja hügieenitarvete kulu iga kuu 150 eurot on samuti selgelt ülepaisutatud. Kohus nõustus, et iseenesest võib küll ühes kuus korraga kulutada 150 eurot vastavatele asjadele, kuid sellest kulutusest peaks piisama ikkagi mitmeks kuuks, iga kuu samas summas kulu tekitamine ei ole reaalne. Kohus ei pidanud usutavaks, et hageja ostab iga kuu uusi šampoone, dušigeele jne. Kohus pidas seega põhjendatud kuluks juuksurile ja hügieenitarvetele ühes kuus 50 eurot. Kulud muuseumidele, kinole ja teatrile on summas 10 eurot kuus hageja õppimiseks ning normaalseks arenguks hädavajalikud ja seega põhjendatud kulud. Sport (fitness) ei ole mitte ainult meelelahutus, vaid ka oma tervise eest hoolitsemine ja summas 30 eurot kuus on see eluks ja normaalseks arenguks vajalik kulu. Repetiitorid on õppimist ja arengut toetava toimega, mistõttu samuti põhjendatud. Küll aga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud niisama kulu meelelahutusele summas 40 eurot, kuna tegemist ei ole hädavajaliku kuluga, vaid lõbuga. Eeltoodust tulenevalt luges kohus hageja põhjendatud igakuisteks eluks, õppimiseks ja normaalseks arenguks hädavajalikeks kulutusteks kokku 594 eurot. Kohtu hinnangul ei ole see liialt suur summa arvestades, et tegemist on täisealise lapsega. Kuivõrd kostja kohustuseks on katta lapse ülalpidamiskuludest pool, tuleb hagi seega osaliselt rahuldada. Apellatsioonkaebus
10. 17.05.2018 apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hagejale välja elatis 250 eurot kuus. Kohus on olnud kostja suhtes ülekohtune ja jätnud tähelepanuta paljud asjaolud. Esmalt selle, et hageja esiletoodud kulud on ülepaisutatud ega ole tõendatud. Samuti on jäetud tähelepanuta, et kui hageja väidetavalt vajab ja kulutab igakuiselt 594 eurot kuus, peaks ka hageja ema panustama sellest poole, milline asjaolu on kaheldav. Hageja ema töötab xxxxxxxx ja saab igakuiselt töötasuna kätte ca 400 euro ringis, lisaks 500 eurot elatist kahe lapse pealt, seega on pere igakuine sissetulek ca 900 eurot. Arusaamatuks jääb, kuidas saab olla sel juhul ainult hageja kuluks 594 eurot kuus. Hageja emale ja alaealisele vennale jääb alles 306 eurot, millest tuleb tasuda kõik pere arved, söök jne. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta, et kostja maksab elatist ka pojale igakuiselt 250 eurot kuus. Koos hagejale väljamõistetud elatisega peaks kostja tasuma igakuiselt kokku 547 eurot, mis ei ole talle jõukohane. Kostja elab xxxxxxx, kus ei teeni Eesti keskmist palka. Kostja selgitas 4 maakohtus, et hetkel on ta töötu ja tema eest tasuvad elatist tema pensionäridest ema ja isa. Kostja elab vanematekodus, kuna tal ei ole võimalik omaette elamise kulusid katta. Kohus on kõik asjaolud jätnud arvestamata. Lisaks leiab kostja, et kuna hageja on täisealine ja lõpetab juunis gümnaasiumi, võiks ta hakata endale ise elatist teenima. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
11. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja Harju Maakohtu 27.04.2018 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Kohus on jätnud täitmata selgitamiskohustuse ning jätnud põhjendamatult tähelepanuta kostja seisukohad. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb olulise rikkumise tõttu tühistada kaebuse põhjendustest olenemata, mistõttu ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. Asi tuleb saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lõike 2 ja TsMS § 657 lõike 1 punkti 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
12. Käesolevas asjas on tegemist täisealise õppiva lapse elatise nõudega vanema vastu (PKS § 97 punkt 2). Maakohus on asja lahendamisel lähtunud õigesti PKS § 99 lõikest 1 ja tuvastanud hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11915, punkt 10). Samas on aga kohus jätnud ebaõigesti tähelepanuta ja käsitlemata kostja vastuväited seoses tema varalise seisundiga. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja maakohtus esile toonud, et arvestades, et tal tuleb tasuda elatist 250 eurot kuus ka hageja alaealisele vennale, ei ole tal võimalik tasuda hagejale rohkem kui 250 eurot kuus. Samuti on kostja esile toonud vanemate võrdsuse põhimõtte ülalpidamise andmisel leides, et arvestades hageja ema töötasu, on kaheldav, et tal on võimalik hagis nõutud summas hagejale ülalpidamist anda. Seega on kostja hinnangul näidatud tahtlikult kulusid suuremana, kui nad tegelikult on (kostja vastus hagile, t lk 37-38). Lisaks on kostja hagejale edastatud kokkuleppe projektis märkinud, et kaotas töö ja reaalselt täidavad ülalpidamise kohustust tema vanemad (t lk 45). Eeltoodule on hageja kohtule 16.04.2018 saadetud e-kirjas (t lk 44) vastuseks märkinud, et hageja teada on kostja vähemalt 9a töötanud ühes xxxxxxxx riigis ja tegeleb xxxxxxxx, millest saab suurema palga kui keskmine töötasu Eestis ning samuti omab ridaelamut ja kallist sõidukit. Hageja palus kohtul kohustada kostjat esitama oma sissetulekut kinnitavad tõendid.
13. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 punktis 11 märkinud, et kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lõike 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lõike 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lõike 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lõikest 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul asja lahendamiseks lisaks hageja vajadustele tuvastada ka ülalpidamiseks kohustatud isikute (st nii hageja ema kui isa) varaline seisund. Nii hageja kui kostja on vanemate sissetuleku 5 tuvastamise vajadusele ka kohtu tähelepanu juhtinud. Kuivõrd maakohus eeltoodut tuvastanud ei ole, on otsus olulises ulatuses põhjendamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tuvastada hageja vanemate varaline seisund ning arvestades mh ka nende muid kohustusi (sh teise (alaealise) lapse ülalpidamiskohustus), tuvastada vanemate võimalused hagejale ülalpidamise andmiseks. Vastavate asjaolude esinemisel on kohtul võimalik kohaldada PKS § 105 lõike 3 teises lauses sätestatut ja väljamõistetava elatise suuruse määramisel kalduda kõrvale vanemate võrdsuse printsiibist ülalpidamise andmisel.
14. TsMS § 656 lõike 2 lause 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Maakohtul tuleb täita TsMS § 392 kohased eelmenetluse ülesanded, arvestades mh TsMS § 230 lõigetes 3– 6 sätestatut ja selgitada asjakohast tõendamiskoormust.
15. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lõike 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/