) § 132 p-st 2 ja § 134 kohus otsustas:
4.
MS § 183 lg 1 alusel jätta menetluskulu 84 eurot riigi kanda.
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 2 Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda. Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas avaldanud, et ta on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.
lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kaebust lahendades annab kohus kõigepealt hinnangu menetlusaluse isiku väidetele seoses läbiotsimisega ning kaitseõiguse mittetagamisega (I) ning seejärel NPALS §151 lg 1 järgi kvalifitseeritud rikkumisele (II). I Esiteks märgib kohus, et toimikus olevate materjalide alusel saab asuda seisukohale, et kuigi 12.08.2017.a võib pidada väärteomenetluse alustamise kuupäevaks, ei olnud sellel hetkel Pertti Peedosaar menetlusaluseks isikuks, kelle suhtes väärteomenetlust läbi viidi. Sellel hetkel oli Pertti Peedosaar isikuks, kelle kasutuses oli sõiduk, millest leiti rohelist värvi taimset puru, mis hilisema ekspertiisi tulemusena osutus peenestatud kanepiks. Kohus ei nõustu menetlusaluse isikuga, et tema kasutuses oleva sõiduki kontrollimise näol ei olnud tegemist läbivaatusega korrakaitseseaduse mõttes ning tegemist oli politseiametnike meelevaldse tegevusega. KorS § 49 lg 1 p 4 sätestab, et politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui on alust arvata, et selles on asju, mida võib käesoleva seaduse või muu seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida. Nimetatud viide on toodud ka 12.08.2017.a vallasasja läbivaatuse protokollis, nagu on kaebuses märkinud ka menetlusalune isik ise. Kuigi menetlusalune isik on leidnud, et autosse sisenemine toimus ilma temalt nõusolekut küsimata, ilma et oleks olnud alust arvata, et autos võiks olla KorS § 49 lg 1 p-s 4 nimetatud asju, on menetlusaluse isiku selline väide lükatud ümber tunnistaja, so abipolitseiniku A.L. ütlustega, kes vallasasja läbivaatuse protokolli koostas. Nimelt on tunnistaja selgitanud, et tal tekkis enne sõiduki kontrollimist isikutega vestlemise käigus kahtlus, et sõidukis võib olla alkoholi- või narkojoobes juht ja olla narkootilist või psühhotroopset ainet. Seetõttu on kohus seisukohal, et Pertti Peedosaare kasutuses olnud sõiduki läbivaatus on toimunud kooskõlas korrakaitseseaduses sätestatuga. Samuti ei nõustu kohus menetlusaluse isikuga võimaliku kaitseõiguse rikkumise osas. Nimelt nähtub 23.01.2018.a väärteoprotokollist, et Pertti Peedosaarele on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi menetlusaluse isikuna, so
sisu ning nähtub ka Pertti Peedosaare allkiri ja kinnitus, et nimetatud õigused-kohustused on talle arusaadavad. Seega oli Pertti Peedosaarele teada ka tema õigus kaitsja abile ning samuti tõendite ja taotluste esitamise õigus. 3 Samuti ei nõustu kohus menetlusaluse isiku etteheitega, et väärteoprotokoll ja –otsus on koostatud sedavõrd puudulikult, et ei võimalda kaitseõigust teostada ega kohtul tegu omistada. Riigikohus on selgitanud, et väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne koosseis ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks.1 Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud.2 Vastasel juhul on rikutud
lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.3 Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas koostatud väärteoprotokollis ja – otsuses sisalduv väärteo kirjeldus võimaldab üheselt aru saada, millise väärteo toimepanemist Pertti Peedosaarele ette heidetakse. Lisaks jäävad menetlusaluse isiku etteheited koostatud väärteoprotokolli ja – otsuse osas ainetuks ka seetõttu, et kohtu hinnangul ei võimalda menetlusaluse isiku poolt asja menetlemise kestel antud selgitused ja ka esitatud kaebuses sisalduvad väited kuidagi asuda seisukohale, et menetlusalune isik Pertti Peedosaar ei saa aru, millise rikkumise toimepanemist talle süüks pannakse. Vastupidi, nii menetluse kestel antud selgitused kui ka esitatud kaebuses sisalduv kinnitavad üheselt, et Pertti Peedosaar saab aru, mida talle ette heidetakse. II NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 151 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Tunnistaja A.L.poolt antud ütlused tõendavad, et 12.08.2017 umbes vahemikus kella 2.00 kuni 3.00 oli ta teenistuses abipolitseinikuna ning teostas sõidukite kontrolli X linnas X tänava piirkonnas. Tema ülesandeks oli kontrollida politseiametnike peatatud ja kõrvale suunatud sõidukeid. Temale ja patrullpolitseinik S.J. suunati ka peatatud sõiduk VW Passat reg.nr. XXX. Enne sõiduki kontrollimist vestles ta isikutega ja tal tekkis kahtlus, et sõidukis võib olla alkoholi- või narkojoobes juht ja olla narkootilist või psühhotroopset ainet. Kontrolli käigus leidis ta tagaistmelt kaasreisija istumiskohalt metallist eseme, milles oli rohelist värvi taimepuru. Kontrolli käigus leitud metallist eset kaasreisijad omaks ei tunnistanud ning keegi sõiduki tagaistmelt leitud esemest teadlik ei olnud. Sõiduki omanik tuvastati kohapeal, selleks 1 Riigikohtu 26.09.2014.a lahend nr 3-1-1-43-14 Riigikohtu 09.04.2008.a lahend nr 3-1-1-9-08 3 Riigikohtu 02.04.2018.a lahend nr 4-16-9132 2 4 oli Pertti Peedosaar, kes väitis, et tegemist on tema sõidukiga, väites, et taimepuruga metallist esemest ta midagi ei tea ning jääb vastuse võlgu, kellele see kuulub. Tunnistaja sõnul oli temal kui eseme leidjal ja sõiduki kontrollijal alust arvata, et ese, mis sõidukist leiti, kuulub sõiduki omanikule. Tunnistaja ütluste kohaselt peab sõiduki omanik veenduma sõiduki korrasolekus ja samuti, et sõidukis ei oleks keelatud esemeid või aineid. Tunnistaja A.L. ütlusi kinnitab ja sõiduki kontrollimist tõendab juba eelnevalt viidatud 12.08.2017.a vallasasja läbivaatuse protokoll. Sellest nähtub, et 12.07.2017 teostas Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri abipolitseinik A.L.S.J. juuresolekul kella 02.45 ajal X linnas XXX juures KorS § 49 alusel valdaja Pertti Peedosaare (sünd. 11.08.1991) nõusolekuta sõiduki VW Passat reg.nr. XXX läbivaatuse, kuna oli alust arvata, et selles on asju, mida võib seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida, täpsustusega, et oli kahtlus, et sõidukis võib viibida joobesjuht ja narkootilist või psühhotroopset ainet. Läbivaatuse käigus teostati sõiduki visuaalne vaatlus, kontrollides sõiduki esi- ja tagaosa ning sõidukis olnud esemeid. Läbivaatuse teostamiseks sundi ei kasutatud. Läbivaatuse tulemusena leiti sõiduki tagaistmelt, nagu ka tunnistaja A.L.oma ütlustes märkis, kaasreisija istekohalt metallist ese, milles oli rohelist värvi taimepuru. Läbivaatuse protokollis sisaldub ka Pertti Peedosaare allkiri. 06.11.2017.a ekspertiisimäärusega määrati teostada Pertti Peedosaare valduses olnud sõidukist 12.08.2017 leitud metallist eseme sees olevale rohelist värvi taimsele purule ekspertiis, tuvastamaks, kas taimse puru näol on tegemist narkootilise või psühhotroopse ainega ning kui on, siis kui palju on selles puhast narkootilist või psühhotroopset ainet. 10.01.2018.a ekspertiisiakt nr 17E-AN1416 tõendab, et Pertti Peedosaare valduses olevast sõidukist leitud roheline taimepuru massiga 0,39 g sinises taimepurustajas on peenestatud kanep (marihuaana), mis sisaldab 14% tetrahüdrokannabinooli (THC). Ekspertiisiakti kohaselt jäeti ekspertiisiobjektiks olnud taimepuru narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel keemiaosakonda ning pakend tagastati. Kaebuse esitaja, so menetlusalune Pertti Peedosaar on kaebuses märkinud, et nimetatud taimne puru, mis tema valduses olevast sõidukist leiti ning mille omamist talle väärteootsuses ette heidetakse, ei kuulunud temale. Seega on käesolevas asjas vaidlus, kas leitud narkootiline aine kuulus Pertti Peedosaarele või mitte. Esiteks märgib kohus siinkohal, et Pertti Peedosaare positsioon aine kuuluvuse osas on olnud kogu menetluse vältel, so nii kohtueelses menetluses kui ka kohtule esitatud kaebuses muutumatu: tunnistaja A.L. ütluste kohaselt kaasreisijad leitud eset omaks ei tunnistanud ning ka Pertti Peedosaar avaldas, et tema ei tea taimepuruga metallesemest midagi; 12.08.2017.a vallasasja läbivaatuse protokollist nähtub Pertti Peedosaare seletus, et tema ei ole taimepuru omanik, kuid ta selgitab omaniku välja. Lisaks tunnistaja ütlustele ning ka vallasasja läbivaatuse protokollis fikseeritule ning kaebuses märgitule sisaldub Pertti Peedosaare positsioon ka 23.01.2018.a väärteoprotokollis, kus sisaldub tema selgitus (kirjapilt muutmata): „Autos oli peale minu veel isikuid, kelle isikuandmeid ei võetud. Aine ei kuulu minule. Süüd ei tunnista“. Peale juba käsitletud tõendite kohtu käsutuses rohkem tõendeid, mis taimse puru kuuluvust kinnitaksid, ei ole. Seega tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohal, et kohtuväline menetleja, kellel väärteomenetluses tõendamiskoormis lasub, ei ole kohtueelses menetluses kogunud piisavalt tõendeid, mis kinnitaksid faktilist asjaolu, so taimse puru kuulumist Pertti Peedosaarele. Kohtu hinnangul ei ole selliseid tõendeid ka võimalik rohkem koguda. Nimelt, 5 kuigi kaebuse esitaja on kaebusesse märkinud isikud, kellega ta autos koos viibis, ei ole ta taotlenud nende isikute ülekuulamist ning kohus ei pea ka istungimenetluses nimetatud isikute ülekuulamist vajalikuks, kuivõrd kohtueelses menetluses ei ole autos viibinud isikute andmeid kontrollitud ega fikseeritud. Seega puudub kohtul sisuliselt võimalus tõsikindlalt kontrollida, kas kaebaja poolt märgitud isikud, isegi kui nimetatud isikud enda autos viibimist kinnitaksid, seal ka tegelikult viibisid. Seda enam, et puudub põhjendatud alus eeldada, et sõidukit kontrollinud politseiametnikud nii pika aja möödumisel sündmusest suudavad sõidukis viibinud isikud kahtlusteta tuvastada. Siinkohal märgib kohus sedagi, et liiklusseaduses sätestatud juhi üldkohustuste, milliste hulgas ei ole sätestatud tunnistaja A.L. poolt viidatud kohustust veenduda, et sõidukis ei oleks keelatud esemeid või aineid, pinnalt ei saa teha järeldust, et sõiduki valdaja Pertti Peedosaar oli leitud kanepi omanikuks või valdajaks. Eriti arvestades, et Pertti Peedosaar ei viibinud sõidukis üksinda, vaid koos teiste isikutega, mis omakorda tekitavad olukorras, kus Pertti Peedosaare poolt väärteo toimepanemist tõendavaid tõsikindlaid tõendeid ei ole, kõrvaldamata kahtluse, et nimetatud aine võis kuuluda mõnele teisele sõidukis viibinud isikule. Seda enam, et metallist ese koos selles olnud kanepiga leiti tagaistmelt kaasreisija istekohalt, mitte Pertti Peedosaare enda lähedusest. Samas jääb kohus, leides, et leitud kanep võis kuuluda mõnele teisele sõidukis viibinud isikule, juba eelnevalt toodud seisukohale, et istungimenetluses isikute ülekuulamine aine kuuluvuse selgitamiseks ei ole võimalik, märkides täiendavalt, et isikute võimaliku ülekuulamise tulemusena täiendavate tõendite saamise kahjuks räägib seegi, et seadusest tulenevalt on isikutel õigus ütluste andmisest keelduda, kui need võivad süüstada isikut ennast kuriteo või väärteo toimepanemises.
sätestab, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 7 p 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et väärteoasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid Pertti Peedosaare poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas ebaseaduslikult väikeses koguses, so 0,39 g narkootilise ja psühhotroopse aine kanep, tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 14%, omamist ja sellega väärteo toimepanemist.
lg 1 p 1 kohaselt ei alustada väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kokkuvõtvalt, kuivõrd kohus ei ole Pertti Peedosaare käitumises väärteo tunnuste esinemist tuvastanud, tuleb Pertti Peedosaare kaebus rahuldada ja Lõuna prefektuuri 22.02.2018.a otsus Pertti Peedosaare karistamises NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, so 160 eurot tühistada ning väärteomenetlus
Väärteomenetluse lõpetamise tõttu tuleb
MS § 183 lg 1 alusel jätta menetluskulu 84 eurot riigi kanda ning leitud ja ära võetud peenestatud kanep, so marihuaana massiga 0,39 grammi, mis jäeti pärast 10.01.2018 ekspertiisi teostamist Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonda, tuleb konfiskeerida ja hävitada, kuivõrd antud aine käitlemine on seaduse alusel üldjuhul keelatud ning käitlemist lubavaid asjaolusid asjas ei esine. Lõpetuseks märgib kohus, et arvestades, et Lõuna prefektuuri 22.02.2018.a otsus kuulub tühistamisele ning väärteomenetlus Pertti Peedosaare suhtes
lg 1 p 1 alusel 6 lõpetamisele, ei pea kohus vajalikuks analüüsida Pertti Peedosaare kaebuses märgitut, kas leitud ja ära võetud ainet võidi omamise asemel näiteks vallata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.