← Eesti

1-17-4296/32

Obsah (6)§ 342§ 175§ 180§ 185§ 337§ 181

1-17-4296 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-4296 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikme

331 lg 11 p 2 kohaselt kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega

  1. juunini
  2. Määratud tähtajal esitas kannatanu esindaja apellatsiooni kohta oma seisukoha kaitsja Vladimir Kolga, kes taotleb jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kaitsja hinnangul on maakohus küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et A. Vtorobi süü ei ole tõendamist leidnud ning mõistis ta õigeks. Kaitsja refereerib kohtuotsuse ja apellatsiooni põhjendusi ja leiab, et kannatanu apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks põhjust ei anna. Kaitsja on esitanud apellatsioonivastuses taotluse hüvitada A. Vtorovile kohtueelses menetluses ja maakohtus kantud õigusabikulud summas 1220 eurot ning apellatsioonimenetluse kulu 500 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, kannatanu valitud esindaja apellatsiooni väidetega ja süüdistatava valitud kaitsja vastuväidetega apellatsioonile, leiab, et apellatsiooni väited maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks põhjust ei anna. 6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas seisukohal, et apellatsioonimenetlus ei ole pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine uues kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires.

§ 342

lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused või esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (vt näiteks 20. novembri 2017. a otsuse nr 1-16-6115 p 28. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes valdavas osas vaidlustatud otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid

§ 342lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata.

Apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist. 6.2 Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kannatanu A. Š kehavigastused esinesid. Selle vastu ei vaidle ka süüdistatav. Maakohtus käis vaidlus vaid selle üle, kes kannatanule need kehavigastused tekitas. Maakohus leidis, et puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et need kehavigastused tekitas süüdistatav A. Vtorov. Kohtukolleegiumi hinnangul puuduvad kannatanu valitud esindaja apellatsioonis veenvad põhjendused, miks tuleb süüdistusversiooni pidada eluliselt usutavamaks kui kaitseväiteid kuriteosündmusest. Apellatsioonis tsiteeritakse vaid kohtuotsuse motiive, kuid apellatsiooni väited kohtutukolleegiumi hinnangul neid ümber ei lükka. Märgitakse vaid paljasõnaliselt, et apellant nendega ei nõustu. 3

(5)Kohtukolleegium leiab, et nii kannatanu valitud esindaja apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja süüdimõistva otsuse tegemiseks. Maakohtu otsuses on järelduste kujunemine jälgitav ja nendes on piisava põhjalikkusega näidatud, miks A. Vtorov talle esitatud süüdistuses õigeks mõistetakse. Kohtuotsuse lehekülgedel 9-10 on maakohus veenvalt selgitanud, miks ta kannatanu A. Š ja tunnistaja I.K ütlused ebausaldusväärseks tunnistab ning süüdistatava A. Vtorovi ütlustega arvestab. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Asjaolu, et kannatanu valitud esindaja maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses tõendite pealiskaudset, ühekülgset ja valikulist hindamist ega kogutud tõenditest ebaõigete järelduste tegemist. Maakohus on hinnanud kõrvaldamata kahtlused põhjendatult süüdistatava kasuks ja ta esitatud süüdistuses õigeks mõistnud. Maakohus on seejuures põhjendatult viidanud

§ lg-le 3, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 6.3 Eeltoodut arvesse võttes leiab kohtukolleegium, et kannatanu valitud esindaja taotlus kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega A. Vtorovi süüditunnistamiseks ja karistamiseks süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi põhjust ei anna. 7. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

§ 180

lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. 7.1 Kannatanu A. Š valitud esindaja O. Losseva esitas koos apellatsiooniga taotluse mõista süüdistatavalt A. Vtorovilt välja kannatanu esindaja tasu kokku 1800 eurot (1250 eurot kohtueelsel uurimisel ja maakohtus ning 550 eurot apellatsioonimenetluses osalemise eest). Kuna kohtukolleegium jätab maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse A. Vtorovi suhtes muutmata, siis jääb muutmata apelleeritud kohtuotsus ka osas, millega jäeti kannatanu valitud esindaja tasu (kohtueelsel uurimisel ja maakohtus osutatud õigusabi eest) summas 1250 eurot tema enda kanda.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse A. Vtorovi suhtes muutmata, s.o teeb tema suhtes

§ 337lg 1 p-s1 nimetatud lahendi, siis jääb kannatanu valitud esindajale O.

Lossevale apellatsioonimenetluses makstud tasu summas 550 eurot kannatanu A. Š kanda. 7.2 Süüdistatava A. Vtorovi valitud kaitsja V. Kolga esitas koos apellatsioonivastusega taotluse hüvitada süüdistatavale õigusabikulud kokku summas 1720 eurot (1220 eurot kohtueelses uurimises ja maakohtu menetluses ning 500 eurot apellatsioonimenetluses). Taotluse kohaselt seisneb apellatsioonimenetluse kulu apellatsiooniga tutvumises ja apellatsioonivastuse koostamises kokku 5 tunni ulatuses. Ühe tööühiku hind on 100 eurot tund. 4

(5)Kuna kohtukolleegium jätab maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse muutmata, siis jääb muutmata kohtuotsus ka osas, millega valitud kaitsjale V. Kolgale makstud tasu summas 1220 eurot tuleb

§ 181lg 1 kohaselt hüvitada riigil.

Seega on kaitsja taotlus selles osas asjakohatu. Maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse vaidlustas ringkonnakohtus kannatanu esindaja. Kaitsjal on õigus esitada vastuväiteid apellatsioonile, mida valitud kaitsja käesoleval juhul ka tegi. Kohtukolleegiumi hinnangul on süüdistatava valitud kaitsja taotlustes märgitud toimingud õigusabi osutamiseks vajalikud, kuid nende tegemiseks kulunud aeg põhjendatud vaid osaliselt. Kohtukoosseis ei vaidlusta kaitsja poolt esitatud ühe tööühiku hinda. Kaitsja apellatsioonivastus koosneb peamiselt maakohtu kohtuistungi protokolli, maakohtu otsuse ja apellatsiooni refereerimisest, mistõttu apellatsiooniga tutvumiseks ja apellatsioonivastuse koostamiseks kulunud aeg 5 tundi ei ole kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud. Kohtukolleegium määrab valitud kaitsjale makstud mõistlikuks tasuks 200 eurot, s.o kahe töötunni eest. Menetluskulu, mis menetlusosalisel tekkis tingituna teise menetlusosalise põhjendamatust apellatsioonist, peab hüvitama riik. Kuna ringkonnakohus ei menetlenud kriminaalasja mitte süüdistatava ega tema kaitsja, vaid kannatanu valitud esindaja apellatsiooni alusel, siis kohtukolleegium mõistab Eesti Vabariigilt A. Vtorovi kasuks välja 200 eurot valitud kaitsjale V. Kolgale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 4. jaanuari 2018. a kohtuotsuse A. Vtorovi süüdistusasjas Kar

S § 121 lg 2 p 2 järgi muutmata ja kannatanu valitud esindaja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.