Obsah (5)

§ 659§ 667§ 477§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-12274 Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2018, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Parrest, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav Kohtuasi OÜ Bet

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 17.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrus üksnes kostja lepingulise esindaja kulude osas, mis jäeti kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata. Seega ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli. 18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel osaliselt tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue lahendi, millega määrab kindlaks ja mõistab hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja õigusabikulude hüvitamiseks 595,83 eurot. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 19. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Hagita menetluses ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ja nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-137-13). Seega tuli maakohtul sõltumata hageja vastuväidete puudumisest anda menetluskulude nimekirjale sisuline hinnang.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul ületas maakohus kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel antud juhul diskretsioonipiire. Maakohus luges mitmed kostja esindaja kulud põhjendamatuks ja ebavajalikuks, arvestamata asja keerukust ja mahukust ning kulude sisulist põhjendatust.

1. Maakohus leidis, et kostja vastuse koostamiseks kulunud põhjendatud aeg on 4 tunni võrra väiksem menetluskulude nimekirjas toodust. Nimekirja kohaselt kulus esindajal kostja vastuse koostamisele (sh hagiavaldusega tutvumisele, kliendiga suhtlemisele, lisade komplekteerimisele) 13 tundi. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et arvestades kostja vastuse ja selle lisade mahtu (vastus koos lisadega oli 147 lehekülge, millest hagiavalduse maht oli 16 lehekülge) ja asjaolu, et vastuse koostamiseks tuli tutvuda hagiavalduse ja selle lisadega (hagiavaldus koos lisadega 31 leheküljel), siis on nimetatud toimingute tegemiseks põhjendatud aeg menetluskulude nimekirjas märgitud 13 tundi. Seejuures arvestab ringkonnakohus seda, et tegemist oli töövõtulepingust tuleneva nõudega, mille menetlemise 4 käigus lahendati ka kostja kahju hüvitamise ja leppetrahvinõuet, mille kostja tasaarvestas hageja nõudega. Seega oli tegemist keskmisest keerukama ja mahukama kohtuasjaga.
2. Maakohus märkis õigesti, et lepingulise esindaja ja kliendi vaheline suhtlus on õigusabi teenuse osutamisel põhjendatud, vajalik ning vältimatu. Samas märkis kohus, et kliendi ja tema lepingulise esindaja vahelisele suhtlusele kuluvat aega on arvestanud ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Selline põhjendus on ebaselge ja kontrollimatu. Maakohtu määruse põhjendustest saab järeldada, et kohus luges muud toimingud vajalikuks ja põhjendatuks, kuid samas vähendas kohus hüvitamisele kuuluvat ajakulu kliendi ja esindaja suhtlusele kulunud aja ulatuses. Samuti ei nõustu ringkonnakohus maakohtu põhjendusega, et suhtlusele kuluvat aega ei saa arvestada põhjusel, et nende toimingute tegemine toimikust ei nähtu ja seetõttu ei saa hinnata tegevusele kulunud vajalikku ja põhjendatud aega. Nende toimingute põhjendatust ja vajalikkust saab hinnata asja keerukuse ja mahu alusel ning mõistliku ajakulu saab kohus määrata diskretsiooni alusel. Arvestades asjaolu, et tegemist oli keskmisest keerulisema ja mahukama vaidlusega, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ajakulu esindaja ja kliendi suhtlemisele on 1 tund 25 minutit, mille maakohus jättis ebaõigesti arvestamata.
3. Istungil osalemise ajakulu vähendamine 1 tunni 10 minuti võrra ja istungiks ettevalmistamise ajakulu vähendamine 30 minuti võrra on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Istungiaega tuleb arvestada selle kestuse järgi. 11.10.2016 kohtuistung kestis 2 tundi 30 minutit, mitte 3 tundi 40 minutit. Kohtuistungi toimumise ajaks oli kohtule esitatud menetlusdokumentidena vaid hagiavaldus ja kostja vastus. Seetõttu oli põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistamiseks 1 tund.
4. Arvestades eeltoodud põhjendusi, tuleb hagejal hüvitada kostjale täiendavalt põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja ajakulu 5 tunni 25 minuti ulatuses, mis on rahalises suuruses 595,83 eurot (5,42 tundi × 110 eurot tunnis). Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele õigusabikulude hüvitamiseks 4000,33 eurot (36,37 tundi × 110 eurot tunnis).
5. Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Imbi Sidok-Toomsalu Ande Tänav 5