4-18-2309/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-2309 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Kaili Halapuu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 17.04.2018 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2590,18,002121 Menetlusalune isik Kaili Halapuu isikukood 48808146524; elukoht XXXX; e-post XXXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur asukoht Rahu 38, Jõhvi esindaja Martin Rist RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Kaili Halapuu kaebus.
3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 17.04.2018 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2590,18,
5. Lõpetada väärteomenetlus Kaili Halapuu suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 2 ja KrMS § 301 alusel seoses kohtuvälise menetleja poolt väärteoetteheitest loobumisega.
6. Edastada kohtuotsus Kaili Halapuule ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik 17.04.2018 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur Kaili Halapuu suhtes kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2590,18,002121 selle kohta, et 17.04.2018 kell 20.08 juhtis Kaili Halapuu Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Rakvere – Väike-Maarja – Vägeva mnt 4 km-l mootorsõidukit kiirusega 79 +/-3 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Kiirus mõõdetud seadmega LaserCam LE 0432 reg nr
7. Antud teoga rikkus Kaili Halapuu LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid. Kaili Halapuu rikkumine kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi (tlk 4-6). Kiirmenetluse otsusega määrati Kaili Halapuule LS § 227 lg 2 karistuseks alusel rahatrahv 31 trahviühiku ulatuses, s.o 124 eurot. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanemise asjaolud selged ja tõendatud. Menetlusalune isik Kaili Halapuu esitas Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tlk 2-3), milles palus tühistada kiirmenetluse otsus ja lõpetada väärteomenetlus menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatava otsuse tegemise kohaks on märgitud Rakvere vald, mis on selgelt ebamäärane ja laialivalguv kohamääramine, samuti puudub otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht, ka ametniku allkirja lahtris olev „konks” ei ole loetav ega käsitletav allkirjana. Lahtrisse kergendavad/raskendavad asjaolud on kirjutatud sõna kahetseb, kuid KarS § 57 defineerib üheselt – puhtsüdamlik kahetsus. Kaebuse esitaja on arvamusel, et VTMS § 57 lg 1 p1 ja 3 nõuete mittetäitmisel on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis toob endaga kaasa ebaseadusliku otsuse tegemise. Lisaks eelnevale peab VTMS § 19 kohaselt menetlusalust isikut tutvustama tema õiguste ja kohustustega. Käesoleval juhul neid õiguseid ja kohustusi ei tutvustatud, vaid esitati mingi paber mida ta pidi ise kiiruga lugema ning seejärel andma allkirja. Otsuse pöördel kaebuse esitaja allkiri puudub. Kuigi kaebuse esitajal ei olnud raske esitatud paberil olevat teksti lugeda, on ta arvamusel, et VTMS näeb ette temale õiguste tutvustamise, mida aga kohtuvälise menetleja ametnik antud juhul ei teinud. Õiguste selgitamata jätmise puhul on tegemist menetlusõiguse rikkumisega, mis piirab oluliselt isiku võimalusi saada täpselt aru tema suhtes toimuvast menetlusest ning selle raames teostatavate toimingute sisust. Lisaks sellele, et kaebuse esitajale ei tutvustatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi, ei vaevunud kohtuvälise menetleja ametnik selgitama ka tema poolt pakutud kiirmenetluse sisu. VTMS § 57 lg 1 p 8 kohaselt peab otsuses olema märgitud tõendid, millega on tõendatud väärteo sooritamine. Vaidlustatavas otsuses on tõendiks märgitud loetamatu seade reg. Nr
8. Muid tõendeid otsuse tegemisel ei ole. Kui märgitud seadme puhul on tegemist kiirusmõõteseadmega, siis sellise seadme kasutamine on toiming ja toimingu teostamine protokollitakse koostades kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Antud juhul sellist protokolli otsuses tõendite hulgas ei ole. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006 määruse nr 104 lisa punkt 8.
9. kohaselt kuuluvad kiirusemõõturid kohustuslikule taatlemisele perioodiga 1 aasta. Antud juhul ei ole teada, kas mõõtmine teostati taadeldud ja nõuetekohase mõõteseadmega või mitte. 24.05.2018 esitas kohtuväline menetleja kohtule oma seisukoha, milles nõustub menetlusaluse isiku taotlusega tühistada kiirmenetluse otsus, kuna väärteoasjas nr 2590,18,002121 on oluliselt rikutud menetlusõigust (väärteoprotokollis on menetlejaks märgitud menetlusalune isik). Kohtumenetluse pooled olid nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja ei ole taotlenud kaebuse arutamist kohtuistungil. Kohus on seisukohal, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. Kohus, läbi vaadanud väärteoasja materjalid ja tutvunud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri esindaja seisukohaga, leiab, et Kaili Halapuu väärteoasi nr 2590,18,002121 tuleb 2 menetlust jätkamata lõpetada. Käesolevas väärteoasjas heideti menetlusalusele isikule ette seda, et ta rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuses taotleb menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses kaebusele avaldab, et politseil puuduvad vastuväited väärteomenetluse lõpetamisele, kuna menetlusõigust on oluliselt rikutud. Kohtuvälise menetleja vastusest nähtub, et väärteomenetluse käigus on kohtuväline menetleja loobunud menetlusalusele isikule süüksarvatud tegu talle ette heitmast. Riigikohtu praktika kohaselt olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast, tuleb väärteomenetlus, juhindudes VTMS §-st 2 ja KrMS §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 otsus nr 3-1-1-21-16 p 7, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.01.2008 otsus nr 3-1-1-94-07 p 8 ja 24.09.2014 otsus nr 3-1-1-138-14 p 6). Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 2, KrMS §-st 301, VTMS § 132 lg 2 p-st 3 ja § 29 lg 1 p-st 1, rahuldab kohus Kaili Halapuu kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 17.04.2018 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2590,18,002121, tühistab täielikult kohtuvälise menetleja otsuse ning lõpetab väärteoasjas väärteomenetluse Kaili Halapuu suhtes seoses kohtuvälise menetleja poolt väärteoetteheitest loobumisega. Süüdistuses loobumise tõttu puudub kohtul alus analüüsida Kaili Halapuule süükspandava teo koosseisupärasust. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 3