1-12-7540/137

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-7540 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Kaitsja Sergei Politšev (kokkuleppel) Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Anton Silla (Sild) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla ANTON SILD, isikukood 38406023721, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Süüdimõistetu Karistusaja algus 29.06.2012, karistusaja lõpp 29.06.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.05.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada Anton Sild tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 03.04.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 29.06.2019 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Anton Silla suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 21,4 ja 7 alusel järgmised kohustused: - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt selleks eelnevalt luba saamata. Anton Sild vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega 4 (neli) kuud. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Anton Sillale ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anton Silla (Sild) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Maakohtu 03.04.2013 otsusega tunnistas kohus Anton Silla süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga mõistis Anton Sillale liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 29.06.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Varasemalt on karistatud kahel korral joobes juhtimise ja avaliku korra raske rikkumise eest, samuti ka avaliku varguse vägivalla kasutamisega (vägivallaga ähvardamisega) eest, nüüd on tegemist suures ulatuses rahvatervise vastase kuriteoga (narkokuritegu). Soodusteguriks on materiaalse kasu saamine vahendeid valimata. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Anton Silla vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Kinnipeetav taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et soovib teha vanglas erialast tööd, kuid seda talle ei võimaldata, koristustöö ei käi talle au pihta, aga see on vähe tasustatav. Selgitas, et tulevikus tahab aidata vanemaid ja abikaasat, saab töötada metallitsehhis, tahab teha c-kategooria juhiload, siis saaks töötada ka autojuhina. Kinnitas, et hakkab ennast hästi ülal pidama ja kohustub täitma kõiki nõudeid ja reegleid, mingeid probleeme ei hakka olema. 2 Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Anton Silla vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja oli seisukohal, et isik on vangistuses teinud reaalseid muutusi oma väärtushinnangutes ning on aru saanu toimepandud teo keelatusest. Kuna Anton Sild viibib vanglas esimest korda ja juba kuus aastat, siis oleks mõistlik anda isikule võimalus tõestada, et ta suudab edaspidi elada seadusekuulekat elu. Distsiplinaarkaristused iseenesest ei välista isiku ennetähtaegset vabastamist ja liiatigi on tegemist vähetähtsate rikkumistega. Ka vabanemistingimustes ei ole midagi välistavat: isikul on elukoht, garanteeritud töökoht, toetavad lähedased. Kaitsja toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et Anton Silla saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht. Tegemist on kinnipeetava elukaaslasele kuuluva 1-toalise korteriga ja see sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Lähedasteks on vanemad ja elukaaslane. Suhted lähedastega on sõbralikud ja toetavad, suheldakse telefonitsi ja käiakse kokkusaamistel. Tutvusringkonnas on palju sportlasi. Lähedased on kõik seadusekuulekad inimesed. Seega on kinnipeetavat ootamas positiivselt toetav lähisuhtevõrgustik. Kuigi kuritegu on sooritatud grupis ja isiku tutvusringkonnas on ka kuritegeliku mõtteviisiga isikuid, siis kinnipeetavat konkreetselt negatiivselt mõjutavaid isikuid ei ole teada. Vabanemisjärgne töökoht on Anton Sillale garanteeritud xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Samas tasumata nõudeid kinnipeetaval pole. Elukaaslane on nõus kinnipeetavat vajadusel materiaalselt toetama. Positiivseks loeb kohus ka seda, et Anton Sild on vangistuses omandanud keevitaja eriala, osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja osaleb OÜ Corrigo poolt läbiviidavates taasühiskonnastavates tegevustes, on omandanud riigikeele B1 tasemel ja läbinud vestlused ühiskonnas kehtivate reeglite, oma tegude ja nende tagajärgede teemadel. Seega on Anton Sild 3 vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Samas on kinnipeetav korduvalt keeldunud tööst, mille tõttu on teda distsiplinaarkorras karistatud. Alkoholi tarvitamisega kinnipeetaval probleeme ei ole, meditsiiniosakonna andmetel on Anton Sild kanepi ja amfetamiini juhutarvitaja. Enda sõnul saab aru narkootikumide kahjulikkusest. Kinnipeetava hinnangul on tema tervis hea ja ta soovib vabaduses tegeleda spordiga. Vangla iseloomustuse kohaselt hindab kinnipeetav oma tegu negatiivselt, tunnistab, et varem on käitunud tegude tagajärgedega arvestamata, aga nüüd on aru saanud, et iga tegevuse eest on vaja vastutada, räägib häbenemata oma vigadest ja probleemidest. Isik teab täpselt oma probleeme ja nõrku kohti. Enda sõnul saab aru tehtud vigadest ning soovib neid tulevikus vältida. Kinnipeetava sõnul on ta nüüd muutnud oma käitumist ja mõtlemist- enne tegutsemist mõtleb korralikult ja kaalutleb. Tuleviku eesmärk on reaalne: asuda erialasele tööle. Negatiivseid hoiakuid ametnikesse ei ole täheldatud, seega peaks koostöö kriminaalhooldajaga sujuma. Anton Sild on ka varem olnud kriminaalhooldusel ning reegleid rikkunud ei ole, katseajad kulgesid rahuldavalt. Kohtu hinnangul on karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning Anton Silla resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Edasi leiab kohus Anton Silla vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head ning lähedased on valmis teda ka toetama. Kohus on seisukohal, et eelkirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Anton Silla õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine. Seda enam, et kinnipeetav on vangistuses viibinud pikka aega (üle 6 aasta) ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Anton Silla üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p 21, 4 ja 7 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatu, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võivad suurendada narkootikumidega seonduv, majandusraskused ning konfliktiolukorrad. Veel märgib kohus, et ennetähtaegse vabanemise olemus seisneb selles, et vanglast vabanenud süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on jälgimisel ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Elektroonilise valve puhul on Anton Sillal kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka märkida, et järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Olukorras, kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning ei teavita järelevalve ametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinni pidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Sama juhtub olukorras, kui isik püüab kahjustada enda elukohas asuvat või tema keha külge kinnitatud jälgimisseadet. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine süüdimõistetud kinnipeetav ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik. 4 Kohus rõhutab lõpetuseks veel, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Anton Sild lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Anton Sild suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Kohus vabastab Anton Silla karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustustega vaatamata sellele, et isiku ennetähtaega vabastamise vastu on nii vangla kui ka prokuratuur. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab igapäevaeluga taaskohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust pikkusega 6 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5