← Eesti

1-18-5438/6

Obsah (6)§ 2565§ 180§ 217§ 256§ 245§ 130

1-18-5438 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2018, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5438 (18233000827) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi

) §-dest 248-249 ja 2565 lg 1 p 2, lg 2 maakohus otsustas: Tunnistada Pavel Gavrilov süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Koheselt ära kandmisele kuuluva kinnipidamisest, s.o alates 30.06.2018. karistusaja algust lugeda Pavel Gavrilovi Kohaldada Pavel Gavrilovi suhtes tõkendina vahistamist, võttes ta vahi alla kohtusaalis. Jätta Pavel Gavrilov vahi alla kohtuotsuse jõustumiseni, aga mitte kauem kui talle käesoleva otsusega mõistetud vangistuse tähtaja saabumiseni. Mõista Pavel Gavrilovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot sundraha vastavalt

§ 2565

lg-le 2 ning 133 (ükssada kolmkümmend kolm) eurot muu menetluskulu (sõiduki pukseerimisega seotud kulu summas 43 eurot ning riigi õigusabiga seotud kulud summas 90 eurot) katteks.

§ 180

lg 1 alusel kohustub Pavel Gavrilov hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude ja sundraha näol kogusummas 508 (viissada kaheksa) eurot võrsete osamaksetena alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700036435 ning selgitus „Pavel Gavrilov, 1-18-5438, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pavel Gavrilov´it süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on kahel korral karistatud KarS § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest (viimati 12.12.2016.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest mõistis vangistuse 9 kuud, karistus täidetud 05.01.2018.

  1. a)ning karistus ei ole karistusregistrist kustutatud, taas 30.06.2018.a kella 19.28 paiku, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus moodustas 1,13 +/- 0,10 mg/l, s.o. mitte vähem, kui 1,03 mg/
  2. l)juhtis mootorsõidukit Chrysler Neon registreerimismärgiga xxx Narvas Rahu tänaval ja Tallinna maanteel ja oli politsei poolt kinnipeetud. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõiduki juht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub 2 1-18-5438 väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega rikkus Pavel Gavrilov liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma teoga pani Pavel Gavrilov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.t. KarS § 424 lg 2 ettenähtud kuriteo. 2. Kooskõlas P. Gavrilovi, tema kaitsja G. Tšelnokova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör S. Hristoforova vahel 02.07.2018 sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus P. Gavrilovi süüdimõistmist KarS § 424 lg-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemises ning tema karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse algust arvestada alates

§ 217alusel kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 30.06.2018.

Kohaldada P. Gavrilovile kuni kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetud karistustähtaja saabumiseni tõkendiks vahistamine ning võtta P. Gavrilov kohtusaalis vahi alla. Kokkuleppe kohaselt ei kuulu KarS § 50 lg 1 p 1 kohaldamisele, kuivõrd P. Gavrilovil ei ole kehtivat sõiduki juhtimisõigust. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad P. Gavrilovilt väljamõistmisele ka menetluskulud, s.o sundraha summas 375 eurot vastavalt

§ 256

-5 lg-le 2, sõiduki pukseerimisega seotud kulud summas 43 eurot ning riigi õigusabiga seotud kulud summas 90 eurot. Kokku moodustavad menetluskulud 508 eurot.

§ 180lg 1 alusel on P.

Gavrilovil õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud võrdsete osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.

  1. Kohtuistungil avaldas P. Gavrilov, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega ning kohustub hüvitama väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Samuti kinnitas ta, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Vahistamisega oli ta nõus. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud

  1. peatüki
  2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Pavel Gavrilov süüdi KarS § 424 lg 2 järgi. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 5.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. 6. Kohus peab kokkuleppes sisalduvat vahistamistaotlust põhjendatuks. Olles tutvunud toimikuga, on kohus veendunud, et esitatud süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi on tõendatud ja põhjendatud nii, et annab aluse süüdimõistva kohtuotsuse tegemiseks. Vahistusalusena esineb uute kuritegude toimepanemise kahtlus.

§ 130

lg 2 alusel vahistatakse kahtlustatav, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. Pavel Gavrilov´it süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on kahel korral karistatud KarS § 424 3 1-18-5438 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning karistus ei ole karistusregistrist kustutatud, juhtis taas 30.06.2018.a alkoholijoobes sõidukit. Kohtu hinnangul demonstreerivad need asjaolud selget ohtu, et P. Gavrilov võib ka edaspidi samalaadseid kuritegusid toime panna, sest isegi varem mõistetud vangistus ei ole teda suutnud nii mõjutada, et ta enam joobes sõidukit ei juhi. Senised karistused ja nende vähene mõju süüdistatavale viitavad sellele, et ainus kindel meede, millega uusi kuritegusid vältida, on reaalne vabaduse võtmine, mida selles kriminaalasjas saab realiseerida vahistamisena. Eeltoodu alusel, juhindudes

§-dest 127, 130, 131, 132 ning tulenevalt asjaolust, et R. Gavrilovi suhtes esineb nii põhjendatud kuriteokahtlus kui ka

§ 130

lg 2 kohane vahistusalus, leiab kohus, et muud menetluse tagamise vahendid kui R. Gavrilovi vahistamine ei ole piisavad uute kuritegude vältimiseks, mistõttu tuleb tema suhtes kohaldada tõkendina vahistamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.