1-17-11174/46

1 Kriminaalasi nr 1-17-11174 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11174 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Kohtuasi Viru Vangla materjalid Peep Haviku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu PEEP HAVIK, isikukood 36308264214, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 14.04.2014 ja lõpp 14.10.2018 Kaitsja v.-adv. abi Marko Tammann RESOLUTSIOON Jätta PEEP HAVIK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Peep Haviku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Peep Havik kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 11.01.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11174 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 § 22 lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus ning Harju Maakohtu 13.10.2017 kohtuotsuse järgi mõistetud 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Peep Haviku karistuse kandmise alguseks loeti 14.04.
2. 2 Kinnipeetavat on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kriminaalkorras karistatud 6 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varasemalt toime pandud kuritegude loetelus on seksuaalkuritegu, dokumendi võltsimine, mootorsõiduki juhtimine joobes olekus, väljapressimine grupis. Käesolev kuritegu on toime pandud ettekavatsetult ja tahtlikult, kasutades grupi mõju, et garanteerida narkootilise aine suures koguses levik. Kuritegude raskusastme tõus on nähtav. Soodusteguriks on grupi reeglite ja eesmärkide järgimine, majandusliku kasu saamise eesmärk. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 13 korral. Tulenevalt alla aastasest karistusajast ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud, kuid kinnipeetavaga on kriminaalhooldaja 23.03.2018 läbi viinud vestluse, kus käsitleti käesoleva karistuse kandmist, vabanemist, integreerumist ühiskonda ning üldist põhjus-tagajärje seost. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust. Enne kinnipidamist elas kinnipeetav koos elukaaslase M-L J ja tema xxxx tütrega oma korteris aadressil xxxx. Kinnipeetava sõnul seal enam elada ei saa, kuna elukaaslane on korteri praeguseks müünud ja elukaaslasega on suhe lõppenud. Samas saab ta asuda elama xxxx kuuluvasse korterisse aadressil xxxx. Tegemist on korteriga, mis kuulub firmale, kus kinnipeetav pärast vangistust tööle asub. Korter on kahetoaline, heas seisukorras. Kinnipeetav selgitas vestlusel, et kui kohus teda tingimisi ennetähtaegselt käesolevalt ei vabasta, kaob tal töökoht xxxx ning samuti elukoht. Isikul on keskharidus. Ta õppis keskkooli ajal Venemaal tugevdatud režiimiga asutuses. Erialaselt on end täiendanud, kutsekooli lõpetas Venemaal puidutöötlemise erialal. Enda sõnul töötas enne kinnipidamist peamiselt Soomes töövahenduse ja ehitusega tegelevas firmas xxxx ning Eestis oli tegev firmas xxxx, mis oli elukaaslase nimel, kuid Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt isikul enne kinnipidamist tulusid praktiliselt pole olnud. Kinnipidamise ajal suhtub töötamisse kahtlevalt, sest enda sõnul ei suuda kellegi alluvuses töötada. Isiku kulud vabaduses ületasid tema ametlikke sissetulekuid. Isik väärtustab liialt materiaalseid hüvesid. Viimane kuritegu on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil ning uue sarnase kuriteo toimepanemine ei ole välistatud. KRaha andmetel täitmata nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 05.04.2018 seisuga 1500 eurot. Vabanedes on võimalus tööle asuda ehitusfirmas xxxx. Ohtlikkus ja risk väljendub eelkõige kuritegelikul teel materiaalse kasu saamises. Kinnipeetava isa ja ema on surnud, õdede M ja E H on suhted head. Varasemast kooselust on sündinud (praeguseks täiskasvanud) poeg J ja tütar M, kellega isik ka aeg-ajalt suhtleb, mõlemad on käinud ka kokkusaamistel. Põhimõttekindla inimese ja hea argumenteerijana omab potentsiaali mõjutada inimesi. Säilinud on kuritegelikud suhted. Varasemalt toime pandud väljapressimine viitab tugevale teisi ärakasutavale elustiilile. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole isik sõltlane. Enda sõnul on mõistnud alkoholi kahjulikku mõju ja loobunud alkoholi tarbimisest alates
3. aasta jaanuarist. Põhjendab oma valikut sellega, et on budist ja meditatsioon ei käi alkoholi tarvitamisega kokku. Varasemalt on alkoholiga liialdanud ja karistusregistris on fikseeritud seadusrikkumised nagu avaliku korra rikkumine ja mootorsõiduki juhtimised alkoholijoobes. Vägivaldsuse kohta joobeseisundis andmed puuduvad. Narkootilistest ainetest on proovinud kokaiini, kanepit, kuid väidetavalt oli tegemist pigem juhutarvitamisega. Isiku sõnul probleeme tarvitamisega ei esine ja sõltuvust ei ole. Samas suhtub teemasse kergekäeliselt ja ütleb, et narkootikumide tarvitamine on tavapärane. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, saab pidevalt ravimeid. Isik on kõrge 3 enesehinnanguga, eriti seltskonnas, kus hinnatakse tema omadega sarnaseid väärtusi. Isikul on häid suhtlemisoskusi, mis väljenduvad enesekindluses, kuid vahel võib ta kalduda manipuleerimisele. Suhtlemisel on isik vabameelne ning iga küsimuse kohta on tal isiklik arvamus. Ellusuhtumiselt on kohati põhjendamatult enesekindel ja paindumatu, mistõttu ei pruugi alati mõista teiste seisukohti. Konfliktses situatsioonis kasutatud domineeriv käitumisviis viitab vähesele tolerantsusele ja kalduvusele oma vajadusi läbi suruda. Eelistab kiiret tegutsemist pikale kalkuleerimisele ja võib seetõttu sattuda raskustesse. Mõningasele impulsiivsusele viitavad ka korduvad väärteokaristused LS alusel. Eesmärgi püstitus on hetkel selge, enda sõnul soovib vältida kriminaalset käitumist, tegeleda budismiga ja elama asuda xxxx. Oma seniste tegude tagajärgedele mõtleb vaid osaliselt, kaldub oma tegusid õigustama. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele, korduvad väärteod negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Isikul on välja kujunenud kuritegelik mõtteviis ja käitumismustrid. Käesolevalt on süüdi mõistetud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises, varasemalt lisaks väljapressimisele ka kuritegelikku grupeeringusse kuulumise eest. Kinnipeetava sissetulekud on saadud kuritegelikul teel. Isik on vaenulik võimu, õigussüsteemi ja seaduste suhtes. Eitab grupeeringusse kuulumist ja väljapressimist. Vanglas on olnud probleeme ametiisikutega suhtlemisel ja korraldustele allumisel. Vangistuse ajal 09.02.2017 on karistatud ka KarS § 275 alusel ametniku solvamise eest. Kriminaalhooldusel olnud ei ole ning enda sõnul ei ole sellest ka huvitatud. Vestlusel on avaldanud tahet edaspidi hoiduda kriminaalsest käitumisest, samas on isik oma heaolu nimel valmis riskima ning uue kuriteo risk jääb püsima. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises enesekehtestamiseks ja probleemide lahendamiseks, osalemises organiseeritud kuritegevuses ja kriminaalse tulu taotlemises vägivalla abil. Ohu ilmnemine on kõige tõenäolisem, kui isik jätkuvalt suhtleb kriminaalse taustaga isikutega ning pigem järgib subkultuurilisi käitumismustreid ja tõekspidamisi. Uue kuriteo risk suureneb, kui isikul on tagasilangus alkoholi tarbimises, ebastabiilne sissetulek, kuritegelikku ühendusse kuulumine ja ühenduse reeglite ning põhimõtete järgimine. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 16%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Peep Haviku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Peep Haviku õetütar K K teatas, et suhted onuga on väga head. Ta on väga tänulik onule, kes on talle nagu isa, kuna ajal, kui nende bioloogiline isa jättis maha oma pere, kus kasvas neli last, oli onu neile toeks ja abiks. Vangistuse ajal ei ole suhted onuga katkenud, suheldakse telefoni teel ning õetütar on käinud ka lühiajalistel kokkusaamistel. 31.01.2018 Tallinna Vanglas koostatud ja kinnitatud riskihindamisest nähtub, et Peep Havik kuulus A P juhitud kuritegelikku ühendusse, milles ta omas suurt mõjuvõimu ja sõnaõigust. Peep Havik soovib võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise mugavustega korteriga, mille omanik on K T, kes on xxxx juhatuse liige. K T kinnitas kriminaalhooldusametnikule, et Peep Havik on tema tuttav, keda tunneb
4. aastast. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Peep Havik tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Peep Havikule tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll kuni 14.10.2018 ning määrata käitumiskontrolli ajaks Peep Havikule KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21,4,7,8 sätestatud kohustused. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Peep Haviku tingimisi enne tähtaega 4 vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Peep Haviku ennetähtaegset vabastamist. Peep Havik kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta ei mõista, miks on talle vaja kriminaalhooldust, kui ta oktoobris välja saab, kuid ta on teadlik, et tingimisi enne tähtaega vabastamise korral on kriminaalhoolduse nõuetele allumine üks tingimustest. Selgitas, et on vangis tegelenud enesetäiendamisega ja religiooniga. Teda ei huvita see, millega kunagi tegeles. Vabaduses hakkab ta käima tööl ja jätkab oma valitud teed seonduvalt budismiga. Ta on end häälestanud sellele, et vabaneb oktoobris. Tema jaoks on kindlasti vahe, kas ta vabaneb enne tähtaega või õigel ajal, kuna töökoht kaob tal ära
5. augustist. Kui ta vabaneb oktoobris, siis plaanib minna xxxx, kus enne elatist teenis. Leidis, et on põhimõtteliselt valmis kontrollnõudeid täitma, kui kohus teda vabastab enne tähtaega, kuna nõuetes ei ole midagi sellist, mida ta ei suudaks täita. Kaitsja märkis, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist vaeb kohus teist korda, esimest korda vaagis kohus seda pea 4 kuud tagasi ning toona otsustas kohus Peep Havikut tingimisi enne tähtaega vangistusest mitte vabastada. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on oma õiguslikult olemuselt kohtule antud kaalutlusotsus või nagu Riigikohus on märkinud, siis tegemist on kohtule antud ulatusliku otsustusruumiga. Seega tuleb kaalukausile asetada kinnipeetava suhtes nii negatiivsed kui ka positiivsed asjaolud ning teha lõppastmes kaalutletud väärtusotsustus, mis on just konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades kõige mõistlikum ja otstarbekam. Kaitsja pöörab tähelepanu nendele asjaoludele, mis räägivad Peep Haviku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise poolt. Kinnipeetav kannab liitkaristust, mille pikkuseks on 4 aastat 6 kuud, mis saab kantud 12.10.
6. Seega jääb kohtuistungi päeva seisuga kinnipeetaval kanda veel kõigest natuke alla 4 kuu, kusjuures käesolevas asjas kohtulahendi eeldatava tegemise ja selle jõustumise aega arvestades saaks selline aeg tema tingimisi vabastamise korral olema umbes 3 kuud. Kehtiva õiguse valguses on nii, et kui isik kannab talle mõistetud karistuse ära lõpuni, siis vabanedes talle kontrolli või järelevalvet ei jää. Teisiti on aga olukord siis, kui isik vabastatakse vangistusest tingimisi enne tähtaega. Sellisel juhul jääb isik kriminaalhooldaja järelevalve alla ning ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida ning seeläbi võimalikke riske ennetada ja maandada. Selline kontroll on kaitsja arvates eriti oluline ja vajalik olukorras, kus karistuse lõpptähtajani ei ole jäänud palju aega. Kõik kinnipeetava nö kuriteokaaslased, kellele mõisteti reaalne vangistus ja kes selle ärakandmist pärast kohtuotsuse jõustumist jätkasid, on tingimisi enne tähtaega vangistusest eelkõige sellel kaalutlusel vabastatud. Tõsi, A P ei ole kohus veel tingimisi vabastanud, kuid temal on talle mõistetud karistusest kantud alles natuke üle poole. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine annaks talle ka võimaluse nii endale kui ka kohtule tõestada, et ta suudab talle kohtu poolt määratavaid kontrollnõudeid järgida ja seega oma elu õiguskuulekalt jätkata. Kinnipeetaval on vabanemisel elukoht olemas. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks ei ole, et isikul peab kindlasti olema töökoht. Õiguspraktikas on seda aga siiski peetud oluliseks ning seda õigustatult, sest töökoha olemasolu tagab vabastatud isikule sissetuleku, mis tõenäoliselt vähendab riski, et isik pöörduks tagasi kuritegeliku elu juurde, kuna kuritegusid sooritatakse esmajärgult ja valdavalt vajadusest, seejärel tahtest. Kinnipeetaval on vabanemisel töökoht olemas. On selge, et tööandjad ei saa endale üldjuhul vabade töökohtade olemasolu pikemat säilitamist lubada. Seetõttu ei saa tööandjad tekitada olukorda, kus ta pikalt konkreetset isikut konkreetsele töökohale ootab. Praegune juhtum ei ole erand, sest xxxx saab kinnipeetavale tagada töökoha juhul, kui ta asub ehitusobjektidele varustajana tööle hiljemalt
7. august
8. Kuna kinnipeetava töökoht on seotud tööandja poolt tagatava eluruumiga, siis tema poolt 5 hiljemalt tähtajaks tööle mitteasumine jätaks ta ilma ka selle firma poolt garanteeritavast elukohast. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu ees seisva kahe valiku vahel visandada ka kaks võimalikku asjade arengut. Esiteks, juhul kui kohus ei peaks ka sel korral kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist võimalikuks, siis peab ta pärast vanglas karistuse lõpuni kandmist hakkama otsima endale esmajärjekorras elukohta ning seejärel töökohta. Lageda taeva alla ta tõenäoliselt ei jääks, kuid sõprade või tuttavate juures ööbimine ei ole kindlasti kõige mõistlikum ja parem lahendus võrreldes enda privaatse ja turvalise elupaigaga. Töökoha osas on aga üldteada, et kriminaalkorras karistatud isikutel on töökoha leidmine tunduvalt raskem, kui karistamata isikutel. Need võivad aga olla teguriteks, mis uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavad. Seda eriti veel siis, kui kohus peaks leidma, et kinnipeetava suhtes on selline risk märkimisväärselt kõrge. Pealegi ei saa jätta tähelepanuta, et vanglast vabanenud isiku suhtes riikliku kontrolli puudumine võib osutuda isikule sooduspinnaseks või toetavaks faktoriks juhuks, kui ta tõesti soovib oma elu kuritegelikul viisil jätkata. Teiseks, kui kohus otsustab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, jääks ta riikliku kontrolli või järelevalve alla, mis aitaks tal ühiskonda sujuvamalt sulanduda, mis on eriti oluline märkimisväärselt pika, üle 4 aasta vangistuses viibimise järgselt. Samuti saaksid hajutatud riskid, mis võivad kaasneda sellega, et isikul puudub kas töökoht või elukoht. Kuritegude toimepanemise tõenäosus on teadaolevalt suurem eelkõige nende isikute puhul, kellel puudub legaalne sissetulek. Kuigi vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav, sest puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust, on ilmne, et arvestades kinnipeetava karistuse lõpuni ärakandmata jäänud aega, ei saa selle aja jooksul vangla poolt väljaarvutatud uute kuritegude toimepanemise risk vähemalt oluliselt tema poolt karistuse lõpuni kandmisel väheneda. See tähendab, et kinnipeetava poolt karistuse lõpuni kandmise järgselt vanglast vabanemisel jääb vangla poolt väljaarvutatud uute kuritegude toimepanemise riskitase püsima või see võib isegi vägivaldse kuriteo toimepanemise osas suureneda, kuid kriminaalhoolduse ja kohtu poolt määratavate kontrollnõuetega saaks riskitaset maandada. Juhul, kui kohus peaks arvama, et puudub kindlus, et kinnipeetav on ennetähtaegsel vabanemisel valmis katkestama kõik oma suhted kuritegeliku taustaga isikutega, siis saab määrusesse märkida, et kinnipeetav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega ning juhul, kui kohus peaks leidma, et puudub kindlus isiku suutlikkuses kellegi alluvuses töötada, saab määruses märkida, et kinnipeetav on käitumiskontrolli ajal kohustatud otsima endale töökoha, kuigi töökoht on tal vabaduses olemas. Seega kaitsja, olukorras, kus Peep Havikul jääks käesolevas asjas tehtava kohtulahendi eeldatava jõustumise järgselt karistuse ärakandmiseni kõigest umbes 3 kuud, palub vabastada Peep Havik vangistusest tingimisi enne tähtaega ning määrata talle kohtu poolt vajalikeks ja otstarbekaks peetavad kontrollnõuded koos kohtu poolt vajalikuks peetava pikkusega. Lisaks märgib kaitsja, et kinnipeetavat hoiti käesolevas kriminaalasjas üle kolme ja poole aasta vahi all ning ta pöördus sellega Euroopa Kohtusse ja Euroopa Kohus on asja menetlusse võtnud. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Peep Havik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. 6 05.02.2018 edastas Viru Vangla kriminaalasja nr 1-15-693 raames Viru Maakohtule materjalid Peep Haviku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohus jättis 08.03.2018 määrusega Peep Haviku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning Tartu Ringkonnakohus jättis 17.04.2018 määrusega maakohtu 08.03.2018 määruse muutmata. Viru Maakohtu 08.03.2018 määrus jõustus 08.05.
9. Viru Vangla esitas käesoleva kriminaalasja nr 1-17-11174 raames 16.04.2018, s.o enne, kui Tartu Ringkonnakohus oli Peep Haviku kaebuse kohta otsustuse teinud, Viru Maakohtule jällegi materjalid Peep Haviku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval ajal Peep Haviku isik, tema käitumine vangistuses ega vabanemisjärgsed väljavaated Viru Vangla iseloomustuse kohaselt sellises ulatuses muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks kadunud. Positiivsed asjaolud on jätkuvalt kindla alalise elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu, mis tagab talle igakuise sissetuleku. Kinnipeetaval puuduvad tasumata rahalised kohustused ning tal on vabanemisfondis 1500 eurot, mis aitab tal vabanemisel esialgu majanduslikult toime tulla. Kinnipeetaval on oma lähedastega head ja toetavad suhted. Lisaks on kinnipeetavaga viidud läbi vestlus karistuse kandmisest, vabanemisest ja integreerumisest ühiskonda. Samas on kinnipeetaval jätkuvalt 1 kehtiv distsiplinaarkaristus ning tööle ei ole ta samuti asunud, kuna iseloomustuse kohaselt kahtleb, et suudab kellegi alluvuses töötada. See seab kohtu hinnangul kahtluse alla kinnipeetava tahte ja võime töötada talle garanteeritud töökohas xxxx, kuna xxxx peab ta samuti töötama kellegi alluvuses. Kinnipeetava sissetulekuks enne vangistust oli peamiselt kriminaalsel teel saadud tulu. Samuti puudub kohtul jätkuvalt kindlus selles, et ennetähtaegsel vabanemisel on ta valmis jäädavalt katkestama kõik suhted kuritegeliku minevikuga isikutega. Kaitsja arvates on riigipoolne kontroll kriminaalhooldusametniku järelevalve näol eriti oluline ja vajalik olukorras, kus karistuse lõpptähtajani ei ole palju aega jäänud, kuna siis peab isik oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida ning seeläbi võimalikke riske ennetada ja maandada. Maakohus, nagu ka ringkonnakohus kriminaalasjas nr 1-15-693 nõustub kaitsja argumendiga, et riigipoolne järelevalve on vajalik kinnipeetava riskide maandamiseks ja tema sotsialiseerumiseks ühiskonda peale pikka aega vangistuses viibimist, kuid seda saab kohaldada olukorras, kus kohus on veendunud, et süüdlasele mõistetud karistuse eesmärgid on täidetud enne karistuse lõpptähtaega ning ta suudab kriminaalhoolduse nõudeid täita. Käesoleval juhul puudub kohtul jätkuvalt kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemist. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Peep Haviku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
10. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik