← Eesti

1-18-2533/18

Obsah (12)§ 113§ 68§ 2§ 118§ 16§ 18§ 117§ 27§ 28§ 32§ 58§ 57

1-18-2533 KOHTUOUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Ouse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2018, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-2533 (17244001331) Kohtukoosseis Deniss Minzatov (eesist

§ 113

lg 1 järgi üldmenetluses Liina Pikma Andres Timofejev, isikukood 38808016017, xxx, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole Kaido Kooga Istungi toimumise aeg 11.-12., 14.-15., 18.06.2018, 2.07.2018 RESOLUTSIOON: Juhindudes § 306; § 309 lg 1, 3; § 311; § 313; § 315; § 318 lg 1; § 319 lg 1,2 kohus Prokurör Süüdistatav Oustas: Tunnistada ANDRES TIMOFEJEV süüdi

§ 113

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 8.12.2017 karistusaja hulka ning arvestada karistuse kandmise algust alates Andres Timofejevi vahistamisest, s.o alates 8.12.2017. Andres Timofejevi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni antud kohtuOuse jõustumiseni. KohtuOuse jõustumisel tõkend tühistada. Lõpetada menetlus kannatanu L D tsiviilhagis seoses hagist loobumisega. Kannatanu V D tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning mõista Andres Timofejev’ilt kannatanu V D (a/a xxx) kasuks välja 15000 (viisteist tuhat) eurot. Muus osas jätta V. D hagi rahuldamata. Rahuldada kaitsja Kaido Kooga taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 1050 eurot, sh tasu 875 eurot ja käibemaks 175 eurot. Välja mõista Andres Timofejevilt riigituludesse menetluskulud: 1250 eurot sundraha, 1

(37)1-18-2533 58,08 + 60 + 150 +30 + 1050 eurot kaitsjatasu, 61 + 145 eurot ekspertiisikulud, kokku 2804,08 eurot (kaks tuhat kaheksasada neli eurot ja 8 senti). Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuOuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas konto nr EE351010052031000004, SWEDBANK konto nr EE502200221014193355, Luminor Bank AS pangas konto nr EE401700017002872300, DANSKE BANK konto nr EE
  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700036338 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: 2 CD plaati – jätta kriminaaltoimiku juurde. Kannatanu kampsun ja T-särk, DNA-puuteproovid, mis asuvad toimiku juures – hävitada antud kohtuOuse jõustumisel. Kahtlustatava jope ja kindad, mis asuvad toimiku juures – tagastada Andres Timofejev’ile antud kohtuOuse jõustumisel. Edasikaebamise kord KohtuOuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuOuse kuulutamisest. KohtuOus jõustub kuulutamisele järgnevast päevast arvates 15 päeva möödumisel ehk 18.07.2018 juhul kui ükski menetluspool ei esita apellatsiooni. Menetluskulude kindlaksmääramise osas on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. SÜÜDISTUS
  2. Andres Timofejev’it süüdistatakse selles, et tema, viibides 02.12.2017 kella 02:50 paiku baaris „xxx“ , mis asub xxx, kus tema ja tema naistuttava J S`i vahelise konflikti lõpetamise eesmärgil tegi talle suulise märkuse baaris viibinud S D. Peale A.Timofejevile märkuse tegemist S.D väljus baarist ning jäi baari välisukse juurde vestlema oma abikaasa V D`ga. Andres Timofejev, olles alkoholijoobeseisundis, väljus baarist Oe S.D juurde, hoides samal ajal taskus paremat kätt, milles hoidis kaasas olnud nuga ning midagi ütlemata lõi S D`t üks kord noaga kõhu piirkonda, s.o piirkonda, kus paiknevad elutähtsad organid. Peale noaga S.D löömist lahkus Andres Timofejev koheselt joostes kuriteopaigalt. S D toimetati xxx reanimatsiooniosakonda ning sealt edasi xxx, kus ta 17.02.2018 suri. Vastavalt isiku ekspertiisiaktile xxx ning surnu ekspertiisiaktile nr xxx esines S Dl kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool ülakõhus koos maksa vasaku sagara, kõhunäärmepea ja selles kulgeva arteri vigastusega, kaksteistsõrmiksoole külgmise vigastusega, mis põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse ning mille tüsistusena tekkis kannatanul hulgiorganpuudulikkus. Ekspertarvamuse kohaselt on olemas põhjuslik seos S Dle 02.12.2017 toimunud ründe käigus tekitatud vigastuste ja tema surma vahel. Seega pani Andres Timofejev toime teise inimese tapmise s.o

§ 113lg1 sätestatud kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD 2. Prokurör leidis, et süüdistus on põhjendatud. A. Timofejev’i tegu, mis on kvalifitseeritav

§ 113lg 1 järgi on tõendamist leidnud.

Süüdistatav, lüües kannatanut noaga kõhu piirkonda tekitas kannatanule surmava vigastuse. Objektiivselt leidis kinnitust, et süüdistatava ja tema elukaaslase vahel on 2.12.2017 toimunud tüli, mis segas teisi baaris viibijaid. Tülitsejatele tegid 2

(37)1-18-2533 baaris olijad märkusi, et nad oma tüli kas lõpetaksid või selgitaksid oma suhted välja teises kohas. Sellise märkuse tegid süüdistatavale ka V ja S D. Need märkused olid tehtud rahumeelselt, agressiivset kehakeelt nende poolt kasutatud ei olnud. Kõik tõendid on lubatavad ja usaldusväärsed.
  1. Isiku ekspertiisiakt tõendab, milliseid vigastusi tekitati S. D’le noaga kõhtu löömisega, nende raskusastet ja tekkemehhanismi. S. D surma põhjused on näha surnu ekspertiisist, mille kohaselt on olemas põhjuslik seoses 2.12.2017 tekitatud kehavigastuse ehk A. Timofejev’i teo ja kannatanu surma vahel. Kannatanu V D ütlused kinnitavad ka, et baaris viibinud süüdistatav tülitses oma neiuga ning tema ja abikaasa S. D tegid tülitsejatele märkusi, kuna see segas teisi baaris viibijaid. Samuti, et süüdistatav lõi sõnagi lausumata kannatanut noaga kõhtu ja jooksis minema. V. D jooksis temale järgi, küsis, miks ta abikaasat lõi, millele vastas süüdistatav, et ei oleks pidanud vahele segama tülisse tema (süüdistatava) ja tema elukaaslase vahel. See näitab, et süüdistataval oli muu madal motiiv, ehk kättemaksu motiiv. Z, F ja M ütlused ka kinnitavad konflikti olemasolu süüdistatava ja tema elukaaslase vahel. Videosalvestised kinnitavad, et baaris viibijad on pööranud tähelepanu tülitsejatele, on näha, et nende vahel toimub sõnaline konflikt. Salvestisest on näha, et teised baaris viibijad pöörduvad tülistejate poole rahumeelselt, nende poolt agressiooni ei tule. Salvestised kinnitavad Z, S ja M’i ütlusi. F, M ütlustega ja salvestisega tõendatud on ka, et süüdistatav läks WC-sse ja sealt välja tulles tuli kannatanutele ligi ja midagi rääkimata tegi löögiliigutuse kannatanu suhtes. Peale löögi andmist jooksis süüdistatav sündmuskohalt minema. Asitõendid tõendavad tekitatud kehavigastuste arvu ja nende tekkemehhanismi. Samuti, et süüdistatava kinnastelt tuvastati (peale spetsiaalse lahusega, mis teeb nähtavaks nähtamatuid veremäärdumisi, töötlemist) veremäärdumisi. Ka süüdistatava enda ütlused, mis ta andis eeluurimisel, langevad teiste isikute ütlustega kokku, et viibis kaaslasega baaris tol õhtul, neil tekkis konflikt, baaris olijad tegid neile ka märkusi. Noa tera pikkus oli ca 15cm. Kui kannatanud väljusid baarist, tema läks WC-sse, tegi noa lahti – oli kokkupandav nuga, läks WC-st välja, läks kohe baarist välja, tuli kannatanule ligi ja lõi teda noaga.
  2. Peale kuriteo toimepanemist jooksis sündmuskohalt minema ja palus oma isa viia teda XXX kust lahkus XXX, sest ehmatus, et kannatanu, keda ta noaga lõi, võis olla surnud. See, et ta pidas, et mees keda ta noaga lõi on surnud, räägib tahtlusest. Riigikohtu praktikas on räägitud, et isiku teoeelne ja –järgne käitumine võib anda infot kuriteo subjektiivse külje kohta. Ka isiku arvamusavaldused teo toimepanemise ajal võivad anda teavet isiku käitumise motiivide kohta. Tapmise koosseisuline tunnus on tahtlus, sh kaudne tahtlus. Tegu tuleb kvalifitseerida just § 113 lg 1, mitte § 118 järgi.
  3. Timofejev’it tuleb süüdi tunnistada

§ 113lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 12aastane vangistus.

Tõkend jätta muutmata kuni Ouse jõustumiseni. Menetluskulud jätta süüdistatava kanda, so kaitsjatasu eeluurimises, kohtus, ekspertiisikulud. Asitõendid – plaadid, salvestised jätta toimiku juurde, kannatanu riideesemed ja puuteproovid hävitada Ouse jõustumisel, süüdistatavale kuuluva jope ja kindad tagastada süüdistatavale Ouse jõustumisel. 6. Repliigi korras vastas prokurör kaitsja väitele (et oli vaid üks löök), et videosalvestisest ja V. D ütlustest on näha, et üritas veel korra lüüa, aga ei tabanud, kannatanu hakkas teda eemale tõukama, s.t kohal oli lisaks kannatanule veel teine isik ja see takistas edasist ründamist. Kaitsja väide, et olid ravivead on oletuslik ja ei põhine tõenditel. Ekspertiisiaktist nähtuvalt kannatanu surm on põhjuslikus seoses noalöögiga. Ekspertiisiaktist on näha, et kannatanu toimetati XXX kus on Eesti tingimustes parim meditsiinitehnika ja spetsialistid. Süüdistatav jättis kannatanut teiste isikute hooldesse, mis näitab tema suhtumist teosse. Kannatanute käitumisest – väide, et tüli algatajateks olid kannatanud ise on ümber lükatud videosalvestisega ja tunnistajate ütlustega. Ei nähtu ka seda, et V. D poolt oleks tehtud mingeid ähvardavaid liigutusi. Et S. D Oib midagi rinnataskust (näha videost), siis on näha, et ka süüdistatava käsi nagu ka Oib midagi oma 3

(37)1-18-2533 rinnataskust. Kannatanu liigutused on tõlgendatavad tunnistajate F ja M järgi. Kannatanu on vastanud süüdistatava liigutustele, ütles süüdistatavale: mida sa varjad oma taskus. Ei ole tuvastatud, et S. D’l oleks olnud nuga. Seda ei ole küsinud ei kaitsja ega süüdistatav kõrvalistelt isikutelt – tunnistajatelt. Süüdistatava tegu ei saa kuidagi kvalifitseerida hädakaitsepiiride ületamisena, ei olnud mingit rünnet õigushüvedele, ei ole tuvastatud, et oleks mingit ohtu kannatanu poolt. Et kannatanu jope jäi vaatlemata – selle toimingu tegemist kaitsja oleks võinud taotleda ka eeluurimise lõpuleviimisel, aga seda ta pole teinud. Avalikus kohas toimuva konflikti lõpetamise õigus on igaühel, mitte vaid baaridaamil. 7. Kannatanu L D toetas prokuröri arvamuse, palus mõista maksimaalselt range karistus. Rahuldada täies ulatuses V D tsiviilhagi. 8. Kannatanu V D jäi oma tsiviilhagi juurde. Kohtuvaidlustes ei soovinud midagi öelda. 9. Andres Timofejev tunnistas oma süüd täielikult nii eeluurimisel 8.12.2017 ja 26.01.2018 ülekuulamisel (II kd tl 95, 99) kui ka kohtus. 8.03.2018 politseis ülekuulamisel peale

§ 113

lg 1 järgi kahtlustuse esitamist selgitas, et tunnistab süüd osaliselt, lõi S D’t noaga, kuid ei tahtnud teda tappa (II kd tl 101). L D hagi võttis õigeks, seletas, et on juba hüvitanud 601,60 eurot. V D hagi tunnistab osaliselt, aga millises osas ei ole veel selle peale mõelnud. Oma viimases sõnas pöördus kannatanute poole, palus vabandust, et tekitas neile sellist valu, tunneb neile kaasa, palub vabandust, et võttis elu lähedaselt inimeselt. On valmis kandma karistust ja tunnistab ennast süüdi kuriteos, mida ta väga kahetseb.

  1. Kaitsja leidis, et süüdistus on põhjendatud osaliselt. L. D hagi on põhjendatud, V. D hagi mitte. Avaldas kaastunnet hukkunu lähedastele. Alguses esitati Timofejev’ile süüdistus § 118 lg 1 p 1 järgi. Sündmus leidis aset 2.12.2017 ja kannatanu suri 17.02.
  2. Ekspertiis on leidnud, et olemas põhjuslik seos 2.12.2017 ründe ja kannatanu surma vahel 17.02.
  3. Põhjendatud on süüdistus § 118 lg 1 p 7 järgi. Alternatiivselt peab võimalikuks tegude kvalifitseerimist § 118 lg 1 p 1 järgi.
  4. Süüdistataval ei olnud tahtlust kannatanut tappa. Sellele viitab objektiivselt ründe iseloom – sooritas 1 löögi kõhu piirkonda, kuigi oli võimalus teha rohkem lööke, oleks võinud teha lööki ka südamesse. See, et lõi ühel korral kõhtu näitab, et ei olnud tahtlust tappa. Alternatiivne võimalus – kvalifitseerida § 118 lg 1 p 1 järgi lähtub sellest, et süüdistatav ei saa vastutada võimalike ravivigade eest, sest kannatanu suri kaks ja pool kuud hiljem, vastutus ei saa järgneda sellele kui hästi kannatanut raviti. Süüdistatav käitus tagajärje suhtes kergemeelselt, lootis tagajärje mittesaabumisele, mis tugines sellele, et tema teol oli pealtnägija, kannatanu abikaasa, samuti oli baaris teisi inimesi, oli selge, et kannatanule kutsutakse kiirabi. Prokuröri väited, et ise ei andnud abi ja ei kutsunud abi oleks tähtis siis, kui nad oleksid kahekesi, siis oleks selge, kui kannatanu jäetakse ilma abita, siis võib rääkida tahtlusest kannatanu tappa. Ei ole nõus prokuröri järeldustega kannatanu käitumise kohta. Süüdistuse kohaselt S. D tegi tüli lõpetamiseks suuliseid märkusi. Kaitse leiab, et S. D ja tema abikaasa ei soovinud tüli lõpetamist, vaid soovisid veeta oma vaba aega neile sobivas vormis ja seda segasid süüdistatav ja tema kaaslane J. S, s.t konflikt nende vahel. Kannatanud sooviksid, et süüdistatav ja J. S oleksid rahulikud või lahkuksid. See ei piirdunud suulise märkusega. Tüli tekkis ka S. D ja süüdistatava vahel. Tüli algatajaks olid just D’d. Peamiseks tõendiks on videosalvestis, millest on näha, et konflikt süüdistatava ja kannatanute vahel kestis vähemalt 15 minutit, märkusi tegi ka V D, kusjuures üks märkustest oli lõhkuda süüdistatava prillid, kell 3.18.10-3.18.30 tegi märkusi S. D, kusjuures tema seltskonna poolt teda nagu tõmmatakse süüdistatava laualt eemale. Kell 3.20.44 teeb märkuse V. D. Siis laua juures kell 3.24.20-3.25.15 on S. D ja enne lahkumist Oib ta midagi oma rinnataskus. Lisaks kell 3.23.363.24.17 käib märkusi tegemas keegi meesterahvas, keda eeluurimine ei pidanud vajalikuks kindlaks teha. Kogu selle aja jooksul ei tõuse A. Timofejev oma laua tagant, ei tee ühtegi aktiivset 4

(37)1-18-2533 liigutust. Videosalvestis on kooskõlas ka Timofejev’i ütlustega, et S. D tegude tõttu tundis ta hirmu, et tema suhtes tarvitatakse vägivalda. Enne lahkumist näitas S. D rinnataskust nuga. Salvestisest on näha, et süüdistatav istub toolile. Pinge tõusu ja ähvardusi kinnitavad J. S ütlused. Kartes oma elu pärast ründab süüdistatav kannatanut. Kannatanute käitumine ei olnud rahumeelne. Ka tunnistaja Z ütles, et süüdistatava ja tema kaaslase käitumine äratas tähelepanu, kuid ta ei pidanud vajalikuks hakata sellesse kuidagi sekkuma. Sellesse vestlusesse Timofejevi ja S vahel ei sekkunud ka baari töötaja (kuigi see on tema töökohustuseks kui klientide käitumine segab teisi), ei kutsutud turvafirmat, kuigi oli paanikanupp, kutsutud ei olnud ka politseid. Kõige rahumeelsem isik selles baaris viibinud seltskonnas oligi A. Timofejev.
  1. Kas kannatanul S. Dl oli nuga – millegipärast ei ole asitõendite hulgas kannatanu jopet, kuigi süüdistatava ütluste järgi jope taskust näitas kannatanu talle nuga ja 8.12.2017 ülekuulamise ajast oleks seda jopet tulnud vaadelda. Toimikuga tutvumise ajaks vist oli kannatanu jope ammu kannatanule tagastatud. Selgusetu, kas nuga oli või ei olnud.
  2. Kannatanu ravi osas – vist oli põhjust saata inimene xxx, vist ei saanud xxx tema raviga hakkama. Timofejev ei pea selle eest vastutust kandma. Abi kutsumise suhtes – kas Timofejev pidi arvama, et abikaasa ei kutsu kannatanule abile? Videost on näha, et V. D käitumine on emOionaalne, ta vehkib kätega, ei olnud rahumeelne. Kui kannatanu poolt oleks toimunud rünne, siis tegu oleks olnud hädakaitsega. Kui on olemas ähvardused vägivallaga ja noa näitamine, siis süüdistatav võis eeldada, et selline rünne võib toimuda.
  3. Repliigi korras lisas kaitsja, et videosalvestise järgi on kaitsjale näha vaid ühte lööki, vähemalt süüdistuses on üks löök, kahest löögist rääkimine on süüdistuse piiride laiendamine. Kannatanu ütlustesse (selles osas) tuleb suhtuda kriitiliselt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et Andres Timofejev’ile süüks arvatud tegu on kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega tõendamist leidnud ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 113lg 1 järgi.

Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud

  1. Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et kannatanu (hukkunu) S D on süüdistuses märgitud ajal, s.o öösel vastu 2.12.2017, kella 2.50 ajal viibinud süüdistuses märgitud kohas, so baaris „xxx koos abikaasaga V D’ga ja sõbraga A Z’iga.
  2. Seda kinnitavad ka kannatanu S D ütlused (II kd tl 1-6). Kohtuliku arutamise ajaks oli S D surnud. Süüdistaja taotlusel KrMS § 291 lg 1 p 1 alusel võttis kohus tõendina vastu ja uuris tema eeluurimisel antud ütlused. S. D ütluste kohaselt 1.12.2017 hilisõhtul läks ta abikaasaga V D’ga ja sõbraga A Z’iga koos „xxx baari piljardit mängima. Baar xxx linnaosas xxx“ kohviku vastas. Baari tulles oli seal vähe inimesi. Tuttavaid ei olnud.
  3. S. D ütlused riimuvad kannatanu V D kohtus antud ütlustega, mille kohaselt läksid nad S’ga ja A Z’iga baari, see oli piljardibaar, selle nimetust ei mäleta, aega oli juba pärast keskööd. Baaris jõid õlut, mängisid piljardit. Baaris ei olnud palju rahvast.
  4. Sama on kinnitanud ka tunnistaja A Z oma kohtus antud ütlustes. 2.12.2017 läks ta baari xxx koos S ja V D’ga. Oli hiline aeg, aega täpselt ei mäleta. Baar asub „xxx“ kohviku vastas xx peatänaval. Baaris ei olnud palju rahvast, aga tühi ei olnud ka. 5

(37)1-18-2533
  1. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et samal ajal samas baaris on viibinud ka süüdistatav Andres Timofejev koos tunnistaja J S’iga.
  2. Süüdistatav A. Timofejev keeldus kohtus ütlusi andmast, mistõttu poolte taotlusel ja KrMS § 294 p 2 alusel võttis kohus tõendina vastu ja uuris A. Timofejev’i eeluurimisel antud ütlusi (II kd tl 94-118). Süüdistatava ütluste kohaselt 1.12.2017 läks ta koos oma elukaaslasega J S’iga baari xxx Seal tarvitasid koos alkoholi, jõid tekilat ja rummi. Sealt läksid kasiinosse. Seejärel sõitsid xx ka kasiinosse. Juba 2.12.2017, kellaaega ei oska öelda, läksid baari „xxx mis asub „xxx“ (bussi)peatuse kõrval. Liiga purjus ei olnud, olid adekvaatsed. Baaris võtsid endale õlut ja istusid laua taga, mis asub kohe sisenemiselt paremal pool. Baaris märkas 5-6 inimest, sh oli üks neiu. Kõik inimesed mängisid piljardit (II kd tl 95).
  3. Tunnistaja J S kinnitas, et õhtu ja öö vastu 2.12.2017 veetsid nad A. Timofejev’iga koos. Alguses olid tunnistaja juures tema kodus, tarvitasid koos alkoholi, ei mäleta kui palju ja mida, midagi lahjat. Ise jõi siidrit, A. Timofejev ei joonud. Siis läksid välja sööma-jooma, koha nime ei mäleta. See oli xx Mõlemad jõid tekilat, ei lugenud palju jõid. Pärast läksid piljardisaali xxx. Kui piljardisaali läksid, siis mõlemad olid rõõmsad, ka A. Timofejev’il oli hea tuju.
  4. Vaidlust ei olnud ka selles, et baaris olles tülitsesid süüdistatav ja J. S omavahel.
  5. S D ütluste kohaselt baari tulles tellisid nad alkoholi ja hakkasid piljardit mängima. Baaris torkas silma paar, kes istus laua taga sissepääsu juures paremat kätt. Nad riidlesid omavahel. Kui ei eksi, siis mõlemad rääkisid eesti keelt. Kuna valdab eesti keelt natuke, siis sai aru, et nad lähevad lahku. Tütarlaps oli blond, ca 25-27 aastat vana, kõhna kehaehitusega. Noormees oli umbes 180 cm pikk, prillidega, ca 27-aastane. Istusid selle riidleva paari vastas oleva laua taha. Paar jätkas riidlemast (II kd tl 3).
  6. Kannatanu V D ütluste kohaselt kui nad tulid baari, siis süüdistatav oli juba seal. Oli koos blondist tütarlapsega, nad istusid baaris vasakul pool. Ei näinud, kas süüdistatav on tarvitanud alkoholi. Süüdistatav rääkis valju häälega oma tütarlapsega. See vestlus ei olnud rahumeelne, nad tülitsesid omavahel. Kaitsja küsimustele vastates lisas V. D, et süüdistatav ja tema neiu rääkisid eesti keeles. Eesti keelt V. D eriti ei mõista.
  7. Tunnistaja A Z’i ütluste kohaselt ei pööranud ta tähelepanu, kas baari tulles oli süüdistatav juba baaris või mitte. Mängis baaris piljardit, on tellinud mõned õlled. Süüdistatav oli umbes kolme meetri kaugusel. Märkas süüdistatavat seetõttu, et ta suhtles kõrgendatud toonidel temaga samas lauas istunud neiuga. Süüdistatav oli rahulik. Kõrgendatud toonidel on rääkinud neiu. Rääkisid omavahel eesti keeles. Tunnistaja saab eesti keelest natuke aru, aga siis ei olnud huvi, millest nad räägivad.
  8. Süüdistatava ütluste kohaselt alguses suhtlesid nad J. S’iga rahulikult, aga mõne aja pärast tekkis sõnaline konflikt.
  9. Kohus loeb tuvastatuks ka seda, et A. Timofejev’i ja J. S vahel toimunud tüli on seganud teisi baaris viibijaid, sh kannatanut S. D’t ja V. D’t ning viimased on teinud ka suulisi märkusi A. Timofejev’ile ja J. S’ile.
  10. Kannatanu V D ütluste järgi segas tüli ka teisi baaris viibijaid, tülitsejad karjusid valjusti. Süüdistatavaga koos olnud tütarlaps viskas talle õlut näkku. Kõik baaris viibijad käisid kordamööda nad korrale kutsumas. Kannatanu ise kui ka tema abikaasa (hukkunu S. D) on käinud nad korrale kutsumas. Küsis, kas saab aidata. Andres (Timofejev) saatis ta (V. D’t) pikalt. Ei tea, mida abikaasa ütles ja mida temale vastati. Abikaasa (S. D) valdas eesti keelt. Kannatanu (V. D) kutsus korrale konkreetselt süüdistatavat, tema ei rääkinud valjusti. Neiu 6
(37)1-18-2533 oli karjumas, aga korrale kutsuti just süüdistatavat. Abikaasa käis süüdistatava juures korrale kutsumas umbes kaks korda. Miks ära ei läinud, kuigi süüdistatava ja tema neiu tüli oli ebameeldiv – sest tahtsid puhata.
  1. Tunnistaja A. Z’i ütluste kohaselt süüdistatava ja neiu vahel oli tüli. See tüli köitis kõigi ümbritsevate tähelepanu. See ei seganud mängu, aga sellega pöörati endale tähelepanu. Ei pööranud tähelepanu, kas keegi on nad korrale kutsunud. Baaris olles oli süüdistatav rahulik, istus neiu vastas ja kuulas. Pärast seda kui neiu viskas (A. Timofejevile) vett näkku, pöörati sellele tähelepanu, aga süüdistatav oli rahulik ja ei provOeerinud.
  2. Süüdistatava ja J. S tegevust, sh tülitsemist ja baaris viibijate reaktsiooni sellele (märkuste tegemist) kinnitavad ka baari turvakaamera salvestised. Asitõendi vaatlusprotokolliga 15.01.2018-st (II kd tl 52-77) vaadeldi „xxxx“ baari siseruumi turvakaamera videosalvestise 2.12.2017 kella 1.00 – 4.00 eest, mille väljastas tunnistaja V V. „xxx“ baari siseruumi turvakaamera salvestised on salvestatud DVD-plaadile (II kd tl 73B), millel on kokku kuus videosalvestist. Esimeses ja teises videosalvestises ei ole näha süüdistatavat ega kannatanut. Kolmandas videosalvestises vaatega baariletile, kell 2.32.43 (siin ja edasi kaamera kella järgi) on näha, et baarileti juurde tuleb heledate pikkade juustega musta rihmaga lühikeses mantlis neiu (J S) ja temaga koos (hoiab käes naise käekoti) prillidega noormees (süüdistatav A. Timofejev), kellel on seljas kapuutsiga jope. Nad seisavad baarileti juures, teevad tellimuse, baaridaam võtab külmkapist joogid välja, noormees maksab jookide eest, baaridaam valab joogid klaasidesse, mõlemad lähevad baariletist eemale ja kaovad kaamera vaateväljast ära. Kell 2:49:37 on näha, et baarileti juurde astub valges sviitris noormees ja teine jopes noormees (S D). Neljandas videolõikes, mis algab kell 2.00, on näha piljardisaali (baari) ruumi. Kell 2:32:31 on näha, et siseneb pikkade heledate juustega neiu (J S) ja prillidega noormees (süüdistatav A. Timofejev). Nad kõnnivad kaamera suunas ja kaovad vaateväljast ära. Kaks noormeest mängivad piljardit. Kell 2.35:08 ilmuvad uuesti kaamera vaatevälja prillidega noormees (süüdistatav) ja temaga koos olev neiu (J S), nad istuvad kõige tagumise laua taha, mis jääb sissepääsuuksest kohe paremat kätt (s.o kui siseneda piljardisaali, salvestise järgi vaadatuna vasakut kätt). Kell 2:48:10 on näha, et piljardisaali siseneb kolmest inimesest koosnev seltskond, kes liigub vasakul pool asuva piljardilaua juurde (salvestise järgi paremale). Viiendalt videosalvestiselt on näha baarilett, kell 3:27:14 ilmub vaatevälja kapuutsiga peas noormees (süüdistatav A. Timofejev), kes liigub (ekraani järgi) paremalt vasakule mööda baarileti. Kell 03:29:24 sama noormees (süüdistatav) ilmub uuesti vaatevälja, läheb vastupidises suunas, so ekraani järgi vasakult paremale mööda baarileti tagasi, jälle kaob vaateväljast. Kuuendal videosalvestisel on vaade piljardisaalile. Salvestis algab kell 3:
  3. Kell 3:14:55 on näha, et varem kolmeliikmelise seltskonna koosseisus sisse tulnud naisterahvas (V D) astub süüdistatava ja J. S laua juurde ja nad hakkavad omavahel rääkima, V. D räägib midagi emOionaalselt žestikuleerides. Siis läheb eemale ja jätkab mängima piljardit (umbes kell 3:16:06). Mingeid ähvardavaid liigutusi või agressiooni V. D käitumises ei ole näha. Ka teised saalis viibijad, noormehed vaatavad süüdistatava ja tema kaaslase laua suunas. Kell 3:18:20 süüdistatava laua suunas vaatab triibulise kapuutsiga seljas olev noormees (S D). Kell 3:20:30 tõuseb süüdistatavaga koos olnud neiu (J. S) laua tagant, viskab süüdistatavale näkku jooki, ütleb temale midagi ja läheb ära. Siis tuleb tagasi ja jätkab midagi seletama süüdistatavale, žestikuleerides seejuures väga emOionaalselt. Siis võtab oma üleriided kätte, jätkab midagi aktiivselt seletama, seistes laua juures, lööb jalaga vastu põrandat, parandab oma soengut. On näha, et neiu (J. S) on endast väljas, ta lööb käega vastu lauda. Süüdistatav 7
(37)1-18-2533 istub rahulikult laua taga. Teised saalis viibijad jälgivad seda stseeni. On näha, et toimuv köidab nende tähelepanu. Mõned saalis viibivad piljardimängijad naeratavad. Kell 3:23:36 väljub baarist naisterahvas (V D). Siis teine noormees, kes mängib teise noormehega piljardit astub süüdistatava laua juurde ja hakkab süüdistatavale midagi rääkima. Paneb oma vasakut kätt A. Timofejev’i paremale õlale (süüdistatav jätkuvalt istub laua taga seljaga kaamera poole, vaatab J. S poole, kes seisab laua juures). Kell 3:24:17 läheb noormees eemale. Siis kell 3:24:19 tuleb laua juurde kanntanu S D, tema seljas on jope, mille all on näha triibulist kampsunit. Nad räägivad omavahel, siis kell 03:25:15 väljub S D piljardisaalist. Süüdistatava laua juurde tuleb ka baaridaam, räägib midagi. Kell 03:25:46 süüdistatav ja J. S tõusevad püsti, seisavad mõni aeg laua ja sissepääsuukse juures, räägivad omavahel, süüdistatav paneb kapuutsi pähe, keerab ennast ringi ja liigub kaamera suunas, temale järgneb ka neiu (J. S), nad kaovad kaamera vaateväljast. Siis on näha neiut liikumas piljardisaalis, ta hakkab mängima noormeestega, kes mängivad kaamerale lähema laua taga. Kell 3:29:27 on näha, et süüdistatav kõnnib sissepääsuukse poole, tal on jope seljas, kapuuts on peas. Kell 3:29:30 kõnnib süüdistatav J. Sist mööda ja kell 3:29:33 (kaamera kella järgi) väljub piljardisaalist, tema parem käsi on taskus. Protokollile on lisatud ekraanitõmmised nimetatud videosalvestiselt (II kd tl 74).
  1. Nimetatud videosalvestise usaldusväärsust kinnitavad ka tunnistaja V V’i ütlused, mille kohaselt baar aadressil xxx kuulub temale. Tegemist on piljardisaaliga. Saalis on olemas ka turvakaamera. Selle asjaga seoses on politseile välja andnud ka selle kaamera salvestise, paar päeva peale juhtunut tuldi ja võeti ära salvestis. See puudutas sündmusi öösel vastu 2.12.
  2. See oli tehtud öötundidest peale kella 24.
  3. Kellaaeg, mis salvestisel on ei vasta päris tegelikkusele, on vahe umbes 30 minutit, 34 minutit suurendamise poole. Kui video peal on 3.34, siis tegelikult aeg oli kell 3.
  4. Sündmuse ajal öösel vastu 2.12.2017 oli baaris tööl K F koos abilisega. Baaris on olemas ka häirenupp, paanikanupp, mille teenindab G4S valve. Öösel vastu 2.12.2017 turvafirma oli ka paanikanupu abil välja kutsutud.
  5. Tunnistaja V’i ütlused ja uuritud videosalvestised riimuvad ka tunnistaja K F kohtus antud ütlustega, mille kohaselt 2017 detsembris oli ta praktikal V (V’i) juures. 1.12.2017 paluti teda asendada teist töötajat ja tema asemele tööle välja tulla. Kella 18.00-st alates töötas ta piljardisaalis xxx“ vastas, s.o xxx. Tol õhtul töötas üksi, aga tuli veel sõbranna (N M). Vahetus pidi kestma kuni kella kolmeni öösel. Tol õhtul oli baaris paar inimest, aga siis tuli üks suurem seltskond ja kaks noort inimest. Suuremas seltskonnas oli kannatanu abikaasa, tema sõbrad, alguses olid kolmekesi, aga baaris oli veel kaks meesterahvast, kellega nad suhtlesid. Veel oli baaris eestlasest neiu (blond) ja süüdistatav. See seltskond, kus oli kaks meest ja naisterahvas, mängisid piljardit, tarvitasid alkoholi. Nad olid adekvaatsed, kui olid alkoholi tarvitanud, siis ilmselt olid alkoholijoobes ka. Süüdistatava riietust ei oska täpselt kirjeldada, mäletab, et oli tumedates riietes, neiul olid pidulikumad riided. Baari tulles olid nad juba üsna tugevas joobes, neiul oli keel pehme. Kui tegi tellimuse oli temast raske aru saada, meesterahvas oli paremas seisus. Nad tellisid alkoholi baaris. Istusid viimasesse lauda ukse juures. Kui uksest sisse tulla jääb see paremat kätt. Kolmest inimesest seltskond istus esimeses lauas vasakut kätt. Kolmest inimesest seltskond tuli varem. Peale südaööd hakkasid noored inimesed oma suhteid klaarima ja kolmest inimesest seltskonnale see ei meeldinud, kuna nad valjusti rääkisid ja karjusid. Nad paar korda palusid, kas klaarida suhted vaiksemalt või teha see väljas. Kõva häälega rääkisid mõlemad, nii meesterahvas kui naisterahvas. Neiu oli üsna purjus, tema kõnest eesti keeles oli raske aru saada. Kaks meesterahvast, kes veel olid (saalis), kellega kolmeliikmeline seltskond suhtles, vaatasid ka nende poole, aga ei öelnud midagi. 8
(37)1-18-2533 Riidleva paari juurde läks kannatanu abikaasa ja kannatanu ise. Esimesena palus vist kannatanu abikaasa, kes ütles, et palun vaiksemalt. Nad midagi ei vastanud, aga jutt läks vaiksemaks. Siis hakkasid jälle kõrgendatud toonidel rääkima ja siis juba meesterahvas (kannatanu) ütles, et räägiksid vaiksemalt. Süüdistatav ütles (oma) neiule, et ole vait, karmimas vormis. Siis mees astus tema kaitseks ja nad hakkasid omavahel karjuma. Pärast läksid kõik oma laua juurde tagasi. Siis jälle ütles keegi midagi, tekkis tüli. Kaks meesterahvast hakkasid ka rääkima, et segate, nemad aga ei pööranud tähelepanu ja jätkasid tülitsemast. Esimesed korrad küsiti rahulikult, neile vastati, et jah-jah, kõik on hästi. Hiljem vastati juba agressiivselt, et see pole teie asi. Seda ütles süüdistatav. Kui (kannatanu) abikaasale vastati jämedalt, siis meesterahvas ütles, et vaata, mida sa räägid. See ei olnud agressiivne, aga mingi pinge selles oli. Tunnistaja ise on ka palunud, kui vastati jämeda tooniga, et kas lahkute või kui jääte, siis ärge teisi segage. Süüdistatava käes ei näinud midagi. See konflikt süüdistatava ja neiu vahel lõppes sellega, et neiu viskas temale joogi näkku, millest ta läks väga vihaseks, hakkas valjusti rääkima, läks WC-sse, et puhastada prilliklaasid ära. WC-s tegi prillidega noormees (süüdistatav) ennast korda, oli seal umbes viis minutit. Neiu enam ei nutnud, on mänginud teiste inimestega. Neiu rääkis noormehega (süüdistatavaga), rahulikult rääkisid. Neiu läks mängima teise seltskonnaga, noormees (süüdistatav) istus laua taga, võib olla tegeles oma telefoniga, täpselt ei mäleta, aga midagi talle jälle ei meeldinud, nad hakkasid jälle suhted klaarima. Kannatanu ütles, et nii ei tohi tütarlapsega rääkida. Ei mäleta, kas see konflikt kulges veel edasi. Noormees läks jälle WC-sse, neiu mängis kahe noormehega piljardit. Kaitsja küsimustele vastates lisas, et süüdistatav oli ka joobes. Ei saa öelda, et tugevas joobes, temast tuli alkoholilõhna, kohati oli keel pehme. Eesti keelt valdab teenindamiseks piisaval määral. Noormees karjus neiule ka, kaks korda kindlasti, see oli väga kõrgel toonil. Nad rääkisid omavahel eesti keeles. Millist väljundit süüdistatav kasutas ei mäleta. Erinevad inimesed käisid sellele paarile etteheiteid tegema, umbes kolm korda, enamasti tegi seda kolmeliikmeline seltskond. Põhiliselt rääkisid kannatanu ja tema abikaasa, viimase tüli ajal tuli terve seltskond juurde. Kas etteheiteid tehti mõlemale või ühele neist – enamasti olid etteheited neiule, sest neiu ärritas noormeest, süüdistatavat. Süüdistatav on sellele vastanud, et see pole teie asi, ärge sekkuge teiste asjadesse. Seda, kuidas neiu viskas (süüdistatavat näkku) joogiga ise ei näinud, kui pööras ringi oli neiu juba tühja klaasiga ja noormees oli märg. Et viskas, seda ütles sõbranna, kes nägi seda. Peale seda läks süüdistatav närvi, läks WC-sse, puhastas prillid ära ja tegi ennast korda. Jämedalt rääkis neiuga. Vastuolusid, et eeluurimisel antud ütluste järgi vedelikuga viskamisele noormees ei reageerinud, seletas, et võib olla eksis ära. Prokuröri küsimustele vastates täiendas, et karjusid mõlemad - nii süüdistatav kui temaga kaasas olnud neiu. Tüli ajal ütles kannatanu süüdistatavale, et „mida sa seal peidad taskus?“. 33. Tunnistaja N M ütlused riimuvad K. F ütlustega, videosalvestistega ja teiste eelpool uuritud tõenditega. N. M kohtus antud ütluste kohaselt 1.12.2017 oli ta sõbranna K F töökohas, baaris, see on „xxx“ bussipeatuse juures. Peale südaööd oli baaris kolm inimest, tütarlaps koos kahe noormehega ja veel kaks noort inimest, kes samuti mängisid piljardit. Ukse juures viimase laua taga istus see kolmeliikmeline seltskond, uksest sisse tulles vasakut kätt. Tol õhtul tuli veel noormees - süüdistatav neiuga. Siis tekkis tüli. Noored inimesed palusid seda paari olla rahulikumad, kuna nende vahel tekkis mingi tüli. Süüdistatav ja tema neiu olid alkoholijoobe tunnustega, oli alkoholilõhn ja seotu kõne, mis iseloomulik alkoholijoobes olijatele. Tunnistajale ligemale oli neiu, tundis temast alkoholilõhna. Süüdistatav ja neiu ostsid alkohoolseid jooke ja istusid lauda. Neiu andis tellimuse sisse, rääkis eesti keeles, ka süüdistatav on rääkinud eesti keeles. Neiu üritas teha tellimuse, aga baaridaam ei saanud temast aru, siis noormees tegi tellimuse, ka eesti keeles. Noore inimese kõne järgi ei saanud Oustada, kas ta oli joobes või mitte. Arvab, et süüdistatav oli siiski alkoholijoobes. Nad tulid kahekesi ja kui kõndisid, siis natuke tuigerdasid. Noormehe suust ei tundnud alkoholilõhna, 9
(37)1-18-2533 sest noormees seisis mitte tema, vaid neiu kõrval. Nad tellisid endale õlut, kui õigesti mäletab, täpselt ei mäleta. Kolmeliikmeline seltskond tellis ka alkoholi, mängisid piljardit, aga olid väga rahulikud, olid laua juures, puhkasid rahulikult. Tüli süüdistatava ja neiu vahel oli, klaarisid suhted omavahel, tunnistaja oli kõlari juures, ei kuulnud mida nad rääkisid, aga neiu vahepeal tõusis püsti, vehkis kätega. Noormees (süüdistatav) istus tunnistajale seljaga, oli rahulik, praktiliselt ei liikunud. Noormees (süüdistatav) ei rääkinud kõva häälega. Ei mäleta, kas tõstis häält neiu peale. Peale mälu värskendamiseks varasemate ütluste tutvumiseks esitamist täiendas, et ühel hetkel tõstis noormees häält neiu peale. Ei kuulnud, mida süüdistatav ütles siis neiule, sest muusika mängis valjusti. Omavaheliste suhete klaarimisel segasid nad teisi baaris viibijaid, teised palusid nad klaarida suhted teises kohas või olla vaiksemad. Seda palusid kolm inimest. Hiljem tulid ka kaks meesterahvast teise laua tagant. Kolmeliikmelisest seltskonnast käis tütarlaps ja noormees palumas, et oleksid rahulikumad. Tülitsevale paarile ütlesid nad, et paluvad olla vaiksemad ja rääkida rahulikumalt. Tülitsejatest palusid mõlemad – nii süüdistatav kui neiu enam nende juurde mitte tulla, et nad enam niimoodi ei tee. Selle õhtu ajal mitu korda käidi nende juures ja paluti olla vaiksemad. Esimene kord tütarlaps, järgmine kord tuli noormees, meesterahvas. Meesterahvas palus, et oleksid rahulikumad, ja et süüdistatav suhtleks oma neiuga rahulikumalt, tunnistaja kuulis seda juttu osaliselt. See märkus oli tehtud rahulikus toonis, mitte agressiivselt. See kolmeliikmeline seltskond oli väga rahulik ja nad palusid ka rahulikult. Peale seda veel üks meesterahvas käis ja palus olla rahulikum. Ka tema palus rahulikult. Ka sellele märkusele reageeris paar nii, et palusid mitte sekkuda ja mitte tulla nende juurde. Süüdistatav ja tema neiu jätkasid tülitsema omavahel, neil oli mingeid lahkhelisid. Oli hetk kui neiu viskas klaasi sisu noormehele, süüdistatavale näkku. Oli ka üks hetk kui neiu tõusis püsti, läks nende kahe mänginud noormehe juurde, hakkas nendega koos mängima. Peale klaasi sisu valamist küsiti salvrätikuid, et kuivatada noormehe, süüdistatava nägu ja lauda. Peale joogi näkku viskamist, kas süüdistatav jäi rahulikuks, enam ei mäleta. Kaitsja küsimustele vastates lisas, et süüdistatav ja neiu õõtsusid, süüdistatav ka õõtsus, niipalju kui tunnistaja mäletab. Mida süüdistatav on kõrgendatud toonil neiule vastanud ei mäleta, muusika mängis valjusti, oli raske aru saada, millest räägitakse. Rohkem karjus ja segas süüdistatavaga koos olnud neiu, ta oli närvis. Etteheiteid tehti paarile. Sellest kolmesest seltskonnast keegi midagi jämedalt sellele paarile ei ütelnud, kui õigesti mäletab. Peale mälu värskendamiseks esitatud varasemate ütlustega tutvumist lisas, et kolmesest seltskonnast tütarlaps ütles süüdistatavale, et lööb (tal) prillid katki. Kui ütles seda, siis ta (tütarlaps) ei karjunud. Keegi baaris olijatest süüdistatavat ja tema neiut provOeerinud ei ole, niipalju kui tunnistaja mäletab. 34. Tunnistaja J S ütluste järgi piljardisaalis tellisid nad vist rummi koolaga, siis hakkasid isiklikke asju arutama, mille käigus tekkis suur konflikt. Süüdistatav tahtis hakata uuesti koos elama, tunnistaja läks sellest närvi, kallas tema peale jooki. Teised baaris olijad tulid nende lauda, hakkasid midagi vene keeles rääkima, tunnistaja vene keelt ei valda. Öeldi ka koledaid vene sõnu, ei hakka neid kordama. Meesterahvad tulid lauda, oli hämar, oli joobes ka. Tundus, et need meesterahvad olid ühes seltskonnas, vist mängisid nad piljardit. Viskas süüdistatavale jooki näkku, sest oli purjus ja ärritunud. Süüdistatav selle peale teda sõimama ei hakanud, oli üldse jube rahulik. Ei mäleta, kas tõstis häält. Mäletab sellest õhtust vähe. Peale mälu värskendamiseks esitatud varasemate ütlustega tutvumist lisas, et süüdistatav ütles küll midagi solvavat. Palju aega möödas. Tõstis häält ka. Kui meesterahvad tulid laua juurde, siis nad rääkisid, et maha rahuneksid. Ei olnud üksik inimene. Kohe läks tuliseks. Ei mäleta, kas esialgu pöörduti nende (tunnistaja ja süüdistatava) poole rahulikult. Süüdistatav reageeris sellele nii, et talle ei meeldi, et võõrad inimesed sekkuvad tema asjadesse. Vist ütles A. Timofejev seda ka temale (tunnistajale). Ei mäleta, kas need meesterahvad tulid ühe korra või mitu korda. Mis edasi toimus mäletab väga katkendlikult. 10
(37)1-18-2533
  1. S. D ja V. D läksid baarist välja õue suitsu tegema. Enne seda, baaris olles, toimus S. D ja süüdistatava vahel sõnavahetus.
  2. V. D ütluste kohaselt abikaasa (S. D) väljus baarist natuke hiljem. Tema (V. D) väljus baarist esimesena. Nad läksid suitsu tegema. Siis istus süüdistatav laua taga. Tema kaaslane oli temaga koos. Nad jätkasid tülitsemist. Enne noaga löömist nägi, et abikaasa käis süüdistatava (laua) juures. Millest nad rääkisid ei tea. Oli õues ja tegi suitsu. See oli baari ruumides, kus nad (S. D ja A. Timofejev) omavahel rääkisid. Kehakeele järgi tundus, et see vestlus oli rahulik. See oli enne kui abikaasa (S. D) väljus baarist.
  3. S. D ütluste järgi abikaasa (V. D) tahtis minna õue suitsu tegema. Ka blond tütarlaps pani ennast riidesse ja kavatses õue minna. Siis ka tema (S. D) Oustas õue minna, sest mõtles, et noormees võib abikaasale või blondist tütarlapsele midagi halba teha ja Oustas teda kuidagi peatada. Pani endale jope selga ja läks baarist välja. Enne seda toimus tal sõnavahetus selle noormehega, ei mäleta, mis põhjusel.
  4. Tunnistaja N. M ütluste kohaselt ütles süüdistatav kannatanule, meesterahvale, et ära toppige nina teiste asjadesse. Noormees küsis, mida tahad välja võtta, siis võttis käe välja. Kui küsis süüdistatavalt, mis sul seal on, ei olnud see agressiivne, pigem tundis huvi – mis sul seal on. Siis paar läks baarist välja ja süüdistatav läks WC-sse. WC-s ei olnud süüdistatav kaua, võib olla viis minutit, võib olla vähem. Siis nägi, et süüdistatav väljus WC-st ja läks Oe baarist välja. Ei näinud süüdistataval käes midagi.
  5. Süüdistatava ütluste kohaselt kartis ta oma elu pärast, kuna noormees ähvardas teda ja näitas ka nuga.
  6. Kohus tuvastab ka seda, et kella 2.50 paiku kui S. D ja V. D tegid suitsu õues baari juures, tuli süüdistatav A. Timofejev baarist välja, astus kiire sammuga kannatanule ligi ning lõi midagi rääkimata, ühel korral S. D’t noaga kõhu piirkonda, misjärel põgenes sündmuskohalt.
  7. Tunnistaja K. F ütluse kohaselt kannatanu ja tema abikaasa läksid õue suitsetama. Läksid välja üheaegselt. Noormees (süüdistatav) oli pikemat aega WC-s. Kui pühkis ära laua, kus istus süüdistatav ja tema neiu ja läks tagasi baarileti juurde, tuli noormees (WC-st) välja. Ei mäleta, kas süüdistataval oli peas kapuuts, tundub, et oli. Ta väljus WC-st, baarileti juures vaatas tunnistaja talle silma ja silmapilk oli kuidagi teistsugune, kui enne oli, kui ta baari tuli. Kui baari tuli, siis oli tavaline puhkava inimese silmapilk. Kui WC-st teine kord välja tuli, siis oli selline naeratus ja tunnistajale tundus, et midagi nüüd juhtub, et tal on midagi planeeritud.
  8. Süüdistatava ütluste järgi oli tal kaasas lahtikäiv nuga. Vahel kannab seda kaasas. Selle tera on umbes 15cm. Pruuni värvi käepidemega. See nuga oli tal jope paremas taskus. Süüdistatav läks WC-sse, pani kindad kätte, tegi nuga lahti, pani selle taskusse ning eesmärgiga kaitsta ennast ja mitte oodata noormehe käest esimest lööki läks baarist välja. Kui väljus baarist kohe tuli noormehe juurde ja midagi ütlemata lõi teda üks kord noaga vastu kõhtu. Noormees ei jõudnud ka midagi öelda. Peale lööki pani nuga paremasse taskusse tagasi. Ehmatusest jooksis minema „xxx“ (bussi)peatuse suunas. Nuga viskas ära mingi hoone juures. Tahtis visata seda katusele, kuid ei õnnestunud ning nuga kukkus hoone kõrvale. Võib seda kohta näidata (8.12.2017 ülekuulamise protokoll II kd tl 95). Küsimusele, kas ta on valinud kohta kuhu lüüa vastas, et see oli juhuslik löömine. Küsimusele, kas lüües kõhu piirkonda oletas, et selles asuvad elutähtsad organid, vastas, et ei arvanud (midagi) sellist. Lõi kõhu keskosasse, kus tema teada elutähtsaid organeid ei ole (II kd tl 101-102).
  9. Andres Timofejev’i ütluste olustikuga seostamise 8.12.2017 protokollist on näha, et baari „Evest“ juures on süüdistatav selgitanud, et 2.12.2017 kella 3.00 paiku viibis tema seal koos 11
(37)1-18-2533 oma elukaaslasega J S’iga. Baaris on toimunud konflikt kannatanuga. Baari „xxxja kohviku „xxx“ vahel asuval kõnniteel lõi kannatanut noaga kõhu piirkonda. xxx hoone kõrval asuva alajaama juures viskas noa ära. Nuga avastatud ei ole (II kd tl 78-79).
  1. S. D ütluste kohaselt tundmatu blondiga riielnud noormees pani endale üleriided selga ja läks õue. Kui ta tuli õue välja, siis nägi tema käes nuga, ei mäleta millises käes ta seda hoidis ega oska seda kirjeldada. Niipea kui tuli baarist välja, tuli prillidega noormees temale ligi ja midagi rääkimata lõi ühel korral kõhtu, kummardus ja lõi alt ülesse. Arvab, et lõi sama noaga, mis oli tema käes. Aga kui noormees lõi, siis tema käes midagi ei näinud. Lükkas oma parema käega noormeest (süüdistatavat) endast eemale. Kuhu ta läks ei pannud tähele. Kohe peale löögi saamist tundis teravat valu kõhu piirkonnas. Sai aru, et miski on juhtunud. Tõstis jope ja T-särgi üles ja nägi, et jookseb verd. Kohe kummardus, et verd ei jookseks nii palju. Abikaasa tuli ligi, hakkas karjuma, et kutsuks välja politseid ja kiirabi. Siis kaotas teadvuse. Hetkeks tuli teadvusele kiirabiautos. Toibus juba haiglas, kus öeldi, et tehti operatsioon. Abikaasa käest sai teada, et maks ja kõhunääre on lõhki löödud (II kd tl 4).
  2. Kannatanu V D ütluste kohaselt tegid nad abikaasaga (S. D’ga) koos suitsu baari ukse vastas. Rohkem seal kedagi ei olnud. Sel ajal kui seisid ja suitsetasid tuli baarist välja Andres (Timofejev), lõi noaga ja jooksis minema. Lõi kaks korda. Lõi kõhu piirkonda. Nuga oli tal paremas käes. Süüdistatav väljus baarist ja kohe lõi noaga, seejuures midagi rääkimata. Pärast seda jooksis süüdistatav ära. Seejuures ei ütelnud ta ka midagi. Abikaasa seisis natukest aega, siis kukkus. Kannatanu jooksis Andresele (süüdistatavale) järgi, siis tuli abikaasa juurde tagasi. Karjus baaris, et lõi noaga. Baaridaam kutsus abi välja. Kui läks baari abi kutsumas, süüdistatavaga olnud tütarlapse reaktsiooni ei näinud, ei vaadanud tema peale. Siis läks tagasi abikaasa juurde. Kui jooksis süüdistatavale järgi ja jõudis temani, lükkas süüdistatav kannatanut eemale, saatis ta pikalt ja jooksis edasi. (V. D) küsis „mille eest?“. Süüdistatav vastas ebatsensuurselt. Praegu enam ei mäleta, mida ta ütles. Peale mälu värskendamiseks esitatud eeluurimisel antud ütlustega tutvumist, täiendas, et süüdistatav ütles, et „ei olnud vaja vahele segada“. Mõtles selle all, et ei olnud vaja nende konflikti vahele segada. Süüdistatav jooksis edasi eesti kooli poole. Kui süüdistatavani järgi jõudis, siis ei näinud tema käes midagi. Ei kartnud tema järgi joosta. Siis nägi, et tema järel jooksis veel meesterahvas ja ta jooksis ära. Tema (V. D) läks tagasi abikaasa juurde. Meesterahvast, kes jooksis temale järgi, ta ei tunne, see oli keegi baaris olijatest. Abikaasa lebas üksinda asfaldil, natuke oli näha ka verejooksu särgil. Abikaasal oli seljas veel kampsun ja jope. Hiljem öeldi, mis vigastused tekitati abikaasale - maksavigastus, soolevigastus. Hiljem, kui tagasi tuli oli keegi väljas ja abikaasa juures. Süüdistatavaga kaasas olnud tütarlaps baarist ei väljunud. Süüdistatav oli riietatud nii – must jope kapuutsiga ja tumedad püksid.
  3. Tunnistaja A Z’i ütluste kohaselt pärast rünnet on ta baarist väljunud. Enne rünnet baarist ei väljunud. WC-s on käinud. Kui sõber (S. D) koos oma abikaasaga olid baarist väljumas, siis oli tunnistaja baari teises Oas, oli teel WC poole. Kui väljus WC-st, siis S. D ja abikaasa olid juba baarist väljas. Siis V tuli baari ja ütles, et Sd löödi noaga. Tunnistaja läks välja. Politseid, kiirabi kutsus välja keegi baari töötajatest. Kui väljus baarist, siis nägi, et S D lebab maas ja hoiab kõhust kinni. Ta oli teadvuses, ütles, et teda löödi noaga. Hiljem, järgmine kord tuli tema juurde, ütles mitu korda teda löödi. Vahepeal hakkasid inimesed välja tulema. Läks mõni meeter eemale, siis tuli tagasi ja S ütles, et peab minema V järele, ta jooksis süüdistatavale järgi. Nägi ise suunda, kuhu V jooksis. Jooksis temale järgi kuni nägi, et ta jäi seisma. Tuli kiirabi, aitas S’d tõsta. Nägi S’l verd jopel kõhu piirkonnas. S’l oli seljas sinine jope, teksapüksid, jope all oli kampsun. Süüdistataval oli seljas midagi tumedat, täpselt ei vaadanud. Baarist väljudes ja V järgi vaadates süüdistatavat ei näinud, nägi vaid, kuidas V peatus. Baari ukse juures oli halb valgustus, valgus tuli kuskilt kaugemalt. 12
(37)1-18-2533
  1. Tunnistaja K. F ütluse kohaselt kui süüdistatav tuli WC-st välja, siis mõlemad käed olid tal taskus. Võttis käed taskust välja ainult esimese ukse ees, seal on kaks ust. Kui käed välja võttis olid käed tühjad, aga siis kui väljus teisest uksest oli üks käsi sisetaskus. Paljad käed olid, kindaid ei olnud. Nägi kuidas kannatanu ja tema abikaasa seisid. Löök oli parema käega, tundus, et lihtsalt löödi kõhtu, see oli vaadatuna selja tagant. Enne lööki mingit vestlust ei olnud, kohe lõi. Kaklusi õues juhtub sageli, ei pööranud sellele tähelepanu, oli üksinda ja ilma valveta, seetõttu alguses välja ei läinud. Kui baari jooksis sisse kannatanu abikaasa ja hakkas valjusti karjuma, et löödi noaga, siis jooksis kohe välja. Ei näinud, kas löögi ajal oli süüdistataval midagi käes, nägi seda selja tagant, kahtlane oli, et süüdistatav jooksis kohe minema. Süüdistatav lõi kannatanut ühel korral paremasse külge, kui ei eksi. Hoidis kannatanul haava, palus sõbrannat vaadata baaris järele. Kuna oli paanika, siis hoidis haava kinni, kannatanu läks juba näost valgeks, kuni kiirabi tulekuni oli kogu aeg väljas ja aitas kannatanut, et ei kaotaks teadvust. Verd ei näinud, kannatanu kohe kummardus. Ka haava ei näinud, hoidis seda läbi riiete, kannatanu ise hoidis seda oma käega jope all, aga tal ei olnud eriti jõudu. Kui tuli kiirabi oli kannatanu juures. Kiirabi pani kannatanut kanderaamile ja ta viidi minema. Siis nägi ka haava, see oli kõhu piirkonnas paremal. Tundus, et nagu jahinoa haav, ca 4cm. Ei näinud, et haavast tuleks verd. Kannatanul oli seljas kampsun ja jope. Väljas oli kaks meesterahvast. Üks neist jooksis süüdistatavale järgi, kannatanu abikaasa käis kord sees, kord väljas, vist küsis midagi süüdistatavaga koos olnud neiult. Mõne aja pärast tuli tagasi see meesterahvas, kes jooksis süüdistatavale järgi, ütles, et ei leidnud süüdistatavat. Selles kohas valgustus ei ole kõige parem, üks lamp on. Süüdistatavaga koos olnud neiu jooksis õue baarist, läks bussipeatusse, noormehed tõid teda tagasi. Baaris oli häirenupp ka, seda ka kasutati kohe peale juhtunut.
  2. Tunnistaja N. M ütluste kohaselt ei mäleta, kas süüdistataval oli midagi peas, kui läks välisukse poole, käes ei olnud tal midagi. Käed olid lihtsalt keha juures, kui õigesti mäletab. Peale mälu värskendamiseks esitatud varasemate ütlustega tutvumist, täiendas, et peas oli süüdistataval kapuuts. Peale varasemate ütluste avaldamist (et mõlemad käed olid taskus), selgitas, et möödus palju aega, võib eksida, ülekuulamisel politseis mäletas paremini. Kui süüdistatav väljus baarist suundus ta kohe paari juurde, kes oli väljas, andis löögi käega, lõi noormeest, ei mäleta mitu korda lõi. Ei oska öelda mitu korda lõi süüdistatav kannatanut. Peale varasemate ütluste mälu värskendamiseks esitamist lisas, et ühe korra lõi. Kas tal oli käes midagi – ei näinud, väljast nägi välja niimoodi, et lihtsalt lõi. Süüdistatav oli siis tunnistaja poole seljaga, ei näinud mis tal käes oli. Kas enne löögi tegemist oli mingit juttu – ei näinud, ei pööranud sellele tähelepanu, nägi vaid hetke kui sihilikult läks paari juurde ja lõi. Peale löögi tegemist jooksis süüdistatav minema üle tee vasakule. Kannatanu hakkas kummarduma, siis tütarlaps jooksis baari ja ütles, et löödi noaga. Peale löögi tegemist oli tunnistaja enamasti baaris, vist paar korda väljus kui tuli politsei ja kiirabi. Kui tuli kiirabi ja vaatasid vigastusi üle, siis nägi vigastusi kannatanul. Vigastused oli kuskil rinna all, kõhu piirkonnas. Haava nägi natuke, kui arstid vaatasid kannatanut üle. Valgustus väljas baari juures ei ole hea. Kõrvalt, kui tänavalaternad lähevad põlema, siis tuleb valgust. Pussitamise hetkel vist oli tänavavalgustus juba põlenud.
  3. Kannatanu pussitamise momendi on näha ka baarist väljas õues paigaldatud videokaamera salvestisest. Asitõendi vaatlusprotokolliga 15.01.2018-st (II kd tl 52-77) vaadeldi xxx välimise tänavavaatega turvakaamera videosalvestise 2.12.2017 kella 2.20 – 2.23 eest (II kd tl 73A), mille väljastas tunnistaja M B (tunnistaja B ei ilmunud 15.06.2018 kohtuistungile, kuid kaitsel ega teistel pooltel ei tekkinud kahtlusi nimetatud videosalvestise usaldusväärsuses). CD-plaadil (II kd tl 73A) on üks fail videosalvestisega kogupikkusega 2:39 minutit. Salvestise kell näitab 3:32:
  4. Paremat kätt on näha klaasvitriini, seisavad kaks inimest – meesterahvas (S D) ja naisterahvas (V D). 13
(37)1-18-2533 Kell 3:32:39 väljub vasakul pool asuvast uksest meesterahvas (süüdistatav A. Timofejev), kellel on kapuuts peas, tema parem käsi on taskus. Ta kiire sammuga läheb Oe S. D juurde, võtab teda vasaku käega õlast kinni, võtab parema käe taskust välja ja kell 3:32:41 lööb S. D’t kõhtu. S. D kummardub. Kõik toimub väga kiiresti, juhtunu võtab vaid paar sekundit. A. Timofejev paneb käed taskutesse ja kell 3:32:43 läheb kiire sammuga üle teed, kaob kaamera vaateväljast. S. D hoiab kõhust, liigub kaameravaate alumise vasaku nurka. Kell 3:32:51 V. D siseneb vasakul pool asuvasse (baari) uksesse. Kell 3:32:58 väljub vasakul pool asuvast uksest kolm inimest, kaks naisterahva ja üks meesterahvas, kellel on valge sviiter seljas. V. D näitab suunas, kuhu A. Timofejev läks. Meesterahvas valges sviitris ja naisterahvas jooksevad näidatud suunas. S. D on istuvas asendis maas. Isikud jooksevad sinna ja tagasi, valitseb segadus.
  1. Tunnistaja J S ütluste järgi jäi ta seisma laua juurde, süüdistatav läks WC-sse. Süüdistatav tuli WC-st välja, vaatas temale silma, ei ütelnud midagi. Kui süüdistatav oli baarist väljunud kuulis kisa, süüdistatav tuli juurde võttis õlgadest kinni, vaatas silma ja ütles, et „mina andsin sellele poisile nuga ja sina oled selles süüdi“. Jooksis temale järgi, aga süüdistatav kõndis minema. Kui süüdistatav väljus baarist, siis tema käes ei näinud midagi. Seljas oli süüdistataval must talvejope. Väljas ei näinud seda meest, keda ta oli pussitanud, oli šokis, ei saanud vaadata. Ütles süüdistatavale, et ära mine ära. Vist oli süüdistatav ise šokis, vist ehmus ise ära.
  2. J. S ütlused osas, et süüdistatav tuli talle juurde võttis õlgadest kinni, vaatas silma ja ütles: „mina andsin sellele poisile nuga ja sina oled selles süüdi“ on vastuolus eelpool uuritud tõenditega. Tunnistajad, kannatanud osutavad üheselt, samuti videosalvestisest on selgelt näha, et peale kannatanu noaga löömist lahkub A. Timofejev sündmuskohalt J. S’iga vestlusesse astumata ning baari tagasi ta enam ei tule. Seetõttu loeb kohus, et selles osas on J. S ütlused ebausaldusväärsed ja jätab need tõendikogumist välja.
  3. Videosalvestistest on näha ning tunnistajate ja süüdistatava enda ütluste järgi sündmuse ajal oli tal (süüdistataval) seljas musta värvi kapuutsiga jope ja mustad nahast kindad, mida vaadeldi 8.12.
  4. Jopelt ja kinnastelt võeti ka puuteproove (kokku 11 puuteproovi, mis olid asitõendina kohtule esitatud – pakk nr 5). Veremäärdumise tunnuseid avastatud ei olnud, v.a kinnastel peale „Lumiscene“ lahusega töötlemist oli näha helendumisi, mis on reaktsioon veremäärdumisele (II kd tl 44-50). Süüdistatava jope ja kindad uuriti ka vahetult kohtuistungil ning süüdistaja esitas need asitõendina kohtule (asitõendite pakid 3 ja 4).
  5. Kohtuvaidlustes on prokurör viidanud, et kannatanu V. D ütlustest ning videosalvestisest nähtuvalt üritas süüdistatav lüüa kannatanut ka teine kord. Samas õige on kaitsja märkus, et süüdistusest see (teise löögi tegemise kavatsus või katse) ei nähtu, süüdistuse piiridest kohus väljuda ei saa ning faktiliselt (kuigi kannatanu V. D on oma ütlustes maininud, et süüdistatav lõi kaks korda) isiku ekspertiisiakti järgi on kannatanul tuvastatud üks haav, videosalvestisest baarist väljas on näha ühe löögi tegemine, millele umbes ühe sekundi vahega järgneb süüdistatava parema käe veel üks liigutus, aga salvestise järgi ei ole võimalik tuvastada, mis liigutus see on ja kas see oli just löök, löögiks hoogu võtmine vms. Uuritud tõendid on ebapiisavad tuvastamaks, mis on takistanud süüdistataval teha see teine löök ja kas selline takistus oli üldse olemas. Videosalvestisest (kell 3:32:42) on näha vaid, et V. D patsutab mõlema käega süüdistatavale vastu õlga ja selja, kuid videost ei ole selgelt näha, et ta võtaks süüdistatava paremast käest kinni vms selliselt, et ta ei saa enam teist korda lüüa. Videost ei ole selgelt näha ka seda, et V. D oleks süüdistatavat S. D’st eemale lükanud vms, pigem hüppab süüdistatav ise kannatanutest mõni samm eemale peale löögi tegemist. Seega teise löögi tegemise kavatsuse või katse tuvastamiseks on tõendid ebapiisavad. Seetõttu selles osas nõustub kohus kaitse positsiooniga, et süüdistatava poolt oli tehtud ja kannatanut on tabanud vaid üks löök. Viimast kinnitavad ka asitõendid – kannatanu kampsun ja T-särk ning asitõendi 8.12.2017 vaatlusprotokoll, mille kohaselt tunnistaja N O 14
(37)1-18-2533 väljastatud kannatanu T-särgil, kaugusel umbes 265mm alt ning 240mm vasakust kraest on auk (s.t üks auk), mille pikkus on umbes 25mm. Augu all kaugusel umbes 40mm on verekahtlane määrdumine mõõduga 95x50mm. Kannatanu kampsun on hallikat värvi triibuline kootud kampsun tõmblukuga. Kaugusel umbes 15mm tõmblukust paremale ning 310mm alt on auk (samuti, et on üks auk). Auk on umbes 23mm pikkune. Augu all kaugusel umbes 35mm ning umbes 55mm kaugusel tõmblukust paremale on verekahtlane määrdumine mõõduga 10x10mm (II kd tl 37-40). Kannatanu S. D kampsun ja T-särk uuriti ka vahetult kohtuistungil ning süüdistaja esitas need asitõenditena kohtule (asitõendite pakid nr 1 ja 2).
  1. Kuriteo toimepanemise riista avastatud ei olnud. Süüdistatava ütluste järgi xxx, xxx hoone kõrval asuva alajaama juures viskas ta noa ära. Hiljem ei õnnestunud see üles leida. Tuvastatuks saab lugeda vaid seda, tegemist oli noaga. Isiku ekspertiisiakti nr xxx järgi torke-lõikehaav kannatanul vasakul pool ülakõhus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaOalise esemega (võimalik, et noaga). Kannatanu F nägi vaid haava, see oli kõhu piirkonnas paremal, tundus, et nagu jahinoa haav, ca 4cm. Süüdistatava ütluste järgi tegemist oli kokkupandava noaga tera pikkusega ca 15cm. S. D ütluste järgi kui süüdistatav tuli õue välja, siis nägi tema käes nuga. Ka V. D nägi nuga süüdistatava paremas käes. Noa täpsemaid omadusi aga keegi peale süüdistatavat ei anna. Sellises küsimuses aga ainult süüdistatava ütlustele tugineda ei saa. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistatav lõi kannatut ühel korral noaga, mille täpsed mõõdud ja teised omadused jäävad tuvastamata.
  2. Tõendatud on ka see, et peale S. D’t noaga kõhtu löömist ja sündmuskohalt põgenemist helistas süüdistatav A. Timofejev oma isale A Timofejev’ile ja palus viia teda Txxx(mida A Timofejev ka tegi). Seda kinnitavad süüdistatava, tunnistajate A Timofejev’i ja J. S ütlused, aga ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll.
  3. Süüdistatava ütluste kohaselt peale sündmuskohalt põgenemist peitis ta ennast xxxtänaval asuva maja keldrisse. Siis helistas isale A Timofejev’ile ja palus teda peretüli pärast aidata ja xxxra viia. Palus isal tulla temale järgi xxx taga asuvate garaažide juurde. Juhtunust isale ei rääkinud. Jõudes xxxpalus peatada xxx kõrval, üürib seal korterit. Isa sõitis xxx
  4. Tunnistaja A Timofejev kinnitas süüdistatava ütlusi. Lisas, et enne poja vahistamist said nad kokku 1.12.2017 xxx lõuna mikrorajoonis, poeg palus viia teda xx Sama päev varem, päeva lõpus rääkis pojaga pereprobleemidest. Tal on elukaaslane. Elukaaslase nimi on J S. Ühiseid lapsi neil ei ole. Elukaaslasel on laps olemas. Vestluse ajal olid kahekesi – tunnistaja ja süüdistatav. Viimane aeg nad (poeg ja J. S) koos ei elanud. Ei süvenenud sellesse, miks. Õhtuks oli pojal plaanis minna kuulama elavat muusikat xxx kohvikus. Õhtul helistas poeg hilja, juba öösel, täpselt ei mäleta, mis kell. Peale eeluurimisel antud ütlustega tutvumist täpsustas, et kell 3.
  5. Poeg ütles, et läks oma elukaaslasega raksu, ei taha seal olla, palus viia teda xxx, mida kiiremini seda parem. Tunnistaja oli nõus teda öösel Txx viima. Palus tulla lõuna mikrorajooni, kus on garaažid. Selle kohani oli sõita ca 10 minutit, so päeval, öösel, kui liiklust ei ole 5-7 minutit. xxi vastas võttis poja peale. Seljas oli pojal must jope, tumedad püksid, tossud. Riietus oli tal puhas. Et öösel poeg helistab ja palub kuhugi viia juhtub harva. Oli ka nii, et on elukaaslasega tülli läinud, helistanud ja palunud kuhugi viia. Siis midagi ei selgitanud, terve tee oli vait. Pojalt tuli ka alkoholilõhn. Ei oska hinnata, millises joobeastmes poeg oli. Tallinnas palus viia xx keskuse kanti. Tee peal pole keegi pojale helistanud. Mingit nuga pole tema juures märganud. Ei mäleta, et keegi oleks temale (tunnistajale) sõidu ajal helistanud. Peale eeluurimisel antud ütlustega tutvumist täpsustas, et sõidu ajal helistas poja elukaaslane J (S). Küsis, kas on süüdistatavat näinud, aga poeg näitas žestidega, et ei soovi temaga suhelda. Ei mäleta, kas ütles J’le, et sõidavad koos pojaga xx Peale eeluurimisel antud ütlustega tutvumist täiendas, et ei ütelnud, sest poeg näitas, et pole vaja sellest rääkida. Kui J. S oli purjus oli ta väga jutukas. Siis vastas temale, et ei tea, kus poeg on. J ütles veel midagi, et pussitas, lora käis, midagi aru ei saanud, ei saanud aru, kes keda pussitanud oli, purjus jutt 15
(37)1-18-2533 oli. Pärast helistas J veel, palus, et viiks teda poja juurde. Siis rääkis ta pussitamisest ka, et Andres pussitas, pistis kellelegi nuga. Pojaga pussitamisest ei rääkinud. J oli purjus, mis ta purjuspeaga räägib on väheusutav. Tema keel oli pehme ja rääkis palju, selle järgi sai aru, et J purjus on. Järgmine päev, kui sai teada, mida poeg tegi, ei hakanud pojale helistama. Niigi oli teada, mis ta tegi. Tal niigi oli paha olla. Kui tal oleks midagi vaja, oleks ise helistanud ja nõu küsinud.
  1. 7.12.2017 sideettevõtjalt saadud andmete protokollidest nähtuvalt 2.12.2017 A Timofejev’i mobiiltelefonile (ja sellelt telefonilt) helistati kellast 3.11 kuni kellani 5.54, sh kell 3.11 Andres Timofejev’i mobiiltelefonilt, kell 3.22 A Timofejevi numbrilt Andres Timofejev’i numbrile, kell 3.23 Andres Timofejev’i numbrilt A Timofejev’i numbrile, kell 3.25 A Timofejevi numbrilt Andres Timofejev’i numbrile, kell 5.40, 5.53 J S mobiiltelefonilt A Timofejev’i numbrile, kell 5.54 A Timofejev’i mobiiltelefonilt J S mobiiltelefonile (II kd tl 31-32, 33). Selles mõttes riimuvad A Timofejev’i ütlused telefonikõnede kohta sideettevõtjalt saadud andmetega.
  2. Tunnistaja J S ütluste järgi tol õhtul ta enam süüdistatavaga kokku ei saanud. Üritas temale helistada, tema telefon oli välja lülitatud. Süüdistatava sugulastele vist ei helistanud, ei üritanud nende kaudu leida, vaid isa number on olemas. Süüdistatava isaga on suhelnud vist järgmine päev. Ütles süüdistatava isale, mis on juhtunud. Isa ütles, et ei tea, kus poeg asub.
  3. Edasi, süüdistatav ise väidab oma ütlustes, et Tallinnast viis tuttav teda xxx sealt edasi läks xx, kust hiljem tuli vabatahtlikult tagasi Eestisse (II kd tl 96). Kuna teisi tõendeid xxxxxx (ja tagasi) mineku kohta esitatud ei olnud, ei saa kohus seda asjaolu üksnes süüdistatava eeluurimisel antud ütluste alusel tuvastada. Samas tuleb märkida, et iseenesest ei oma see asjaolu (xxxi lahkumine ja tagasi tulek) antud asjas erilist tähtsust. Politseisse vabatahtlikku ülestunnistusega ilmumist aga käsitleb kohus eraldi punktina.
  4. Vaidlust ei olnud antud asjas ka selles, et kannatanut S. D’t toimetati „xxx“ baari juurest kiirabiga xxxx.
  5. Kiirabikaardist nähtuvalt teatati väljakutsest kell 2.57, brigaad oli kohal kell 3.06 ja haiglas oli patsient kell 3.
  6. Juhtumi kirjeldusest nähtuvalt mees lõi meest noaga kõhu piirkonda, teataja liigub isikule järele, mees lahkus xxpoole, (seljas) tume jakk, sportlikud püksid. Noahaav kõhtu, verejooks, patsient kaldub minestama. Võimalik kahtlustatav on Andres Timofejev, elukoht Vahtra 18a-3, kannatanu on S D. Daniel S toimetatud turvakodusse, ema joobes. Patsient teadvusel, orienteeritud, kõhuhaav 5-7 cm, alkoholijoobe. xxx (II kd tl 13-14).
  7. Patsiendikaart nr xxx kinnitab, et 2.12.2017 kell 3.34 toimetati S. D haiglasse noahaavaga kõhu piirkonnas ca 5 cm, verejooksuga. Anamneesi kohaselt 2.12.2017 kella 2.45 ajal tundmatu mees lõi teda noaga kõhu piirkonda baari „xxx Diagnoositud on rünne terava esemega, täpsustamata kõhuõõneelundite vigastus õõnt avava haavaga. On suunatud
  8. kirurgia osakonda (II kd tl 9-12). Isiklike asjade 2.12.2017 üleandmise-vastuvõtuakti kohaselt xxx hoiule patsiendi S D isiklikud asjad, sh kampsuni ja T-särki, mille 4.12.2017 võttis ära politsei (II kd tl 34). Tunnistaja N O ütluste kohaselt detsembris oli ta politseile välja andnud esemeid, need olid patsiendi esemed, ei mäleta, mis esemed need olid. Esemed olid ühises kotis. Kirjutas alla uurija koostatud dokumendile esemete üleandmise kohta.
  9. Isiku ekspertiisiaktist nr xx nähtuvalt S. D’l esines (ravidokumentide järgi) kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool ülakõhus koos maksa vasaku sagara, kõhunäärmepea ja selles kulgeva arteri vigastusega, kaksteistsõrmiksoole külgmise vigastusega. Torke16
(37)1-18-2533 lõikehaav vasakul pool ülakõhus on tekitatud terava vägivalla toimel löögist teravaOalise esemega (võimalik, et noaga) 2.12.2017 kella 2.50 paiku. Kõhuõõnde ulatuv haav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse (II kd tl 15-17).
  1. Kannatanu L D ütluste järgi sai ta teada, mis juhtus pojaga umbes kell 11 päeval, helistas V D, ütles, et S’d pussitati, talle tehti operatsioon ja ta on raskes seisundis.
  2. xx toimetati S. D edasi xxx, kus ta 17.02.2018 suri.
  3. 19.02.2018 teavitas Tartu Ülikooli Kliinikum uurimisasutust surmajuhtumist, nimelt, et 20.12.xxx anestesioloogia ja intensiivravi kliinikusse toimetati patsient S D. Patsient hospitaliseeriti 2.12.2017, kus samal ajal opereeriti, teine operatsioon oli 15.12.
  4. Patsiendi seisund püsinud raskena ja 20.12.2017 toodi patsient üle xxx kus opereeriti korduvalt 25.12.2017, 16.02.2018 ja 17.02.
  5. Patsiendi seisund tüsistus sepsisega, ägeda neerude ja maksa puudulikkusega, mille tõttu ta suri 17.02.2018 kell 22.12 (II kd tl 51).
  6. Surnu ekspertiisiakti nr xx/54 kohaselt S D surma põhjus on kõhuõõnde tungiv torkelõikehaav vasakul pool ülakõhus koos maksa vasaku sagara, kaksteistsõrmiksoole, kõhunäärmepea ja selles kulgeva arteri ning kõhunäärmejuha vigastusega, mille tüsistusena tekkis hulgiorganpuudulikkus. On olemas põhjuslik seos S. D’le 2.12.2017 toimunud ründe käigus tekitatud vigastuste ja tema surma vahel (II kd tl 20-23). Kokkuvõte (faktilised asjaolud):
  7. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas, s.o 2.12.2017 kella 2.50 ajal, süüdistatav, viibides xxxx asuva baari „xxxt“ juures, midagi ütlemata ja kannatanu abikaasa V D nähes lõi ühel korral noaga kõhu piirkonda S D`t, kes varem samas baaris olles on teinud süüdistatavale ja tema naistuttavale J S’ile suuliseid märkusi. Koheselt peale S. D noaga löömist lahkus Andres Timofejev kuriteopaigalt. S D toimetati xxx reanimatsiooniosakonda ning sealt edasi xxx, kus ta 17.02.2018 suri.
  8. Olles tuvastanud põhilisi tehiolusid antud asjas, asub kohus kontrollima, kas süüdistatava teos on

§ 113lg 1 (või mõne teise) kuriteokoosseisu tunnuseid ja kuidas A.

Timofejev’i teod tuleb kvalifitseerida. Kuriteokoosseis 71.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

  1. Tapmine on suvalise teokirjeldusega materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tegu ja tagajärg peavad olema omavahel põhjuslikus seoses. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab tapmise koosseis vähemalt kaudset tahtlust, kusjuures tahtlus peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos - suhtes. Objektiivsed tunnused
  2. Nagu kohus on eelpool juba maininud antud asjas ei olnud vaidlust süüdistatava teo kui sellise toimepanemise üle, ehk vaidlust ei olnud selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas lõi Andres Timofejev kannatanut S D’t noaga kõhu piirkonda. Sellise teo toimepanemine süüdistatava poolt on üheselt tõendatud ka eelpool uuritud tõenditega. 17

(37)1-18-2533
  1. Vaidluse all ei olnud ka tagajärg – kannatanu S. D surm, mis saabus 17.02.2018 xxx
  2. Ei süüdistatav ega kaitsja ei seadnud kahtluse alla ka põhjuslikku seose olemasolu süüdistatava tehtud noalöögi ja kannatanu surma vahel. Kohtuvaidlustes on kaitsja küll viidanud ravi kvaliteedile – „Ravi osas – vist oli põhjust saata inimene xxx vist ei saanud xx tema raviga hakkama, Timofejev ei pea selle eest vastutust kandma“. Oma positsiooni kaitsja põhjalikumalt ei argumenteerinud ning tuli sellise väitega esimest korda välja alles kohtuvaidlustes (kuigi asja arutamise käigus uusi asjaolusid välja ilmnenud ei olnud). Ei kaitseaktis ega enne kohtuvaidlusi asja arutamise käigus keegi pooltest ei seadnud põhjusliku seose olemasolu Oeselt kahtluse alla ning kohus ei tuvasta selleks alust. Kohus nõustub selles osas prokuröri arvamusega, et kaitse väited ravivigade kohta on oletuslikku laadi ning ei põhine tõenditel. Ükski asjaolu või uuritud tõend ei sea põhjuslikkuse seose olemasolu kahtluse alla. Kaitsja üllatuslik, üldsõnaline ja põhjendamata väide selleks alust ei anna. Surnu ekspertiisiaktile tuginedes tuvastab kohus, et põhjuslik seos S. D’le 2.12.2017 toimunud ründe käigus tekitatud vigastuste ja tema surma vahel on olemas. Kuriteokoosseisu tunnuste poolest ei oma tähtsust, kas kannatanu surm on saabunud sündmuskohal viivitamatult või lähiajal peale surmava löögi saamist või (ka nt kaks ja pool kuud) hiljem meditsiiniasutuses. Ei ole oluline, kui pika ajavahemikuga on tagajärg teost lahutatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tapmise puhul ei sõltu põhjusliku seose olemasolu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel (RKKK 3-1-1-101-96). Samuti ei oma tähtsust kausaalahela täpne kulg (RKKK 3-1-1-28-01). Sel juhul määrav on subjektiivne koosseis (

-i

  1. kommenteeritud väljaanne, lk 361, p 3.3.).
  2. Sellega on tapmise ehk

§ 113lg 1 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused täidetud.

  1. Samas põhivaidlus antud asjas taandus sellele, kas süüdistatava tegudega on täidetud ka tapmise subjektiivse koosseisu tunnused ehk tahtlus. Subjektiivsed tunnused
  2. Prokurör on rõhutanud, et tapmist tuleb raske tervisekahjustuse tekitamisest eristada läbi selle, mida süüdistatav tahtis saavutada ehk läbi teo voluntatiivse s.t subjektiivse külge. Väide, et süüdistatav lootus tagajärje – surma mittesaabumisele peab tuginema konkreetsetele asjaoludele, mitte sellele, et süüdistatav ise väidab, et ei soovinud tagajärje, s.t surma saabumist. Prokuröri arvates puuduvad süüdistatava käitumises igasugused objektiivsed asjaolud, et süüdistatav on soovinud tagajärje ära hoida. Ta ei üritanud kannatanule abi anda, ei kutsunud välja kiirabi. Vahetult peale teo toimepanemist lahkus sündmuskohalt, koguni Eesti Vabariigist, kuna oli arvamusel, et tappis inimese. Kuriteo toimepanemise vahend, ca 15cm teraga nuga on sobiv vahend, et põhjustada ekspertiisiaktis kirjeldatud vigastusi. Süüdistatav pidi ette kujutama põhjuslikku seost oma teo ja saabunud tagajärje vahel. Süüdistatav pidi möönma, et lüües 15cm teraga noaga kõhtu võib ta tabada selliseid organeid kõhu piirkonnas, et võib saabuda kannatanu surm. Süüdistatav ei võinud tõsimeeli loota sellele, et kannatanu võib mitte surra. Vastupidi, võis ta ette näha põhjuslikku seost oma teo ja tagajärje ehk kannatanu surma vahel ka siis kui on teda noaga pussitanud. Lüües kannatanut noaga kõhu piirkonda võib saabuda kannatanu surm ja mõistliku kõrvaltvaataja seisukohalt pidi süüdistatav seda aru saama. Tal oli sobilik vahend selle tagajärje saavutamiseks, löök oli tehtud kõhtu, kus asuvad elutähtsad organid – maks, magu jne, millest võib järeldada, et ta pani kuriteo toime Oese tahtlusega. Tegu tuleb kvalifitseerida just § 113 lg 1, mitte § 118 järgi.
  3. Kaitsja leidis seevastu, et süüdistataval ei olnud tahtlust kannatanu tapmise suhtes. Muuseas viitab sellele asjaolu, et süüdistatav sooritas ühe löögi kõhu piirkonda, kuigi tal oli võimalus teha rohkem lööke, oleks võinud teha lööki ka nt südamesse, mida ta ometi pole teinud. Tema teod 18

(37)1-18-2533 tuleb kvalifitseerida

§ 118

lg 1 p 7 järgi ehk raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega oli ettevaatamatusest põhjustatud kannatanu surm. 80. Tahtlus on kavatsetus, Oene ja kaudne tahtlus (

§ 16lg 1).

Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus (

§ 18lg 1).

81.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. 82. Kohus ei tuvasta tunnuseid, mis viitaksid sellele, et S. D surm oleks olnud süüdistatava teo omaette eesmärgiks. Kavatsetuse määrab ära tahtluse voluntatiivne element – tapja peab kannatanu surma Oeselt soovima. Kavatsetusele võib viidata ka relva või muu vahendi sihipärane kasutamine, nt sihtimine pähe või rindkeresse, külmrelva korduvad löögid südamesse jne (

-i

  1. kommenteeritud väljaanne, lk 361, p 4.2). Antud asjas selliseid asjaolusid ei ole. Kuigi kasutatud oli külmrelva – nuga, siis löögid ei olnud korduvad (oli üks löök) ja mitte südamesse või rindkerre, vaid kõhtu. Ka süüdistaja arvates ei tegutsenud A. Timofejev kavatsetult, vaid Oese tahtlusega.
  2. Erialakirjanduses on leitud, et tapmine on toime pandud Oese tahtlusega, kui toimepanija teab, et tema tegu põhjustab kannatanu surma. Kas ta seda soovib või möönab ei ole tähtis. Ainutähtis on intellektuaalne element. Erinevalt kavatsetusest on Oene tahtlus materiaalsetes deliktides üldjuhul seotud teo kõrvaltagajärgedega, st mis ei ole isiku teo põhitagajärg, vaid on põhitagajärje saavutamise vältimatu eeldus. Konstitueerivaks tunnuseks pole see, et isik on tagajärje saabumise suhtes absoluutselt kindel. Määravaks on pigem asjaolu, kui tihedalt on kõrvaltagajärje saabumine seotud toimepanija poolt saavutada püütava põhitagajärje realiseerumisega (samas, lk 47-48, p 14). Tuvastatud asjaolud ei osuta, et lisaks kannatanu noaga löömisele oleks süüdistatava tegu suunatud veel mõne teise tagajärje saavutamisele, st et lisaks põhitagajärjele oleks olnud veel mingi kõrvaltagajärg. Kohus nõustub prokuröri arvamusega selles osas, et süüdistatava tegu – noalöök oli tehtud Oese tahtlusega, kuid ei tuvasta Oest tahtlust tagajärje – kannatanu surma või põhjusliku seose suhtes. Kohtu arvates ei saanud süüdistatav olla tagajärje – kannatanu surma saabumise suhtes absoluutselt kindel. Erinevalt näiteks korduvatest noalöökidest nt südame, kaela või rindkere piirkonda ei ole ühekordne noalöök kõhtu alati 100% surmav, kuigi on kahtlemata elule ohtlik.
  3. Alljärgnevalt jääb siis kontrollida, kas süüdistatav on tegutsenud tagajärje ja põhjusliku seose suhtes vähemalt kaudse tahtlusega (siis on

§ 113

lg 1 koosseis täidetud) või kergemeelsusega (siis tuleb teod kvalifitseerida

§ 118

lg 1 p 7 järgi raske tervisekahjustuse tahtliku tekitamisena, millega ettevaatamatusest põhjustati kannatanu surm). 85. Tapmise raske tervisekahjustuse tekitamisest piiritlemise kriteeriumid on välja toodud nii kehtivas kohtupraktikas kui ka erialakirjanduses.

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos - suhtes. Tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Tahtluse voluntatiivne element määrab ära tapmise subjektiivse koosseisu n.ö alumise piiri. Kui toimepanija ei mööna kannatanu surma saabumist, vaid loodab seda vältida, on tegemist kergemeelsusega ja tegu kuulub subsumeerimisele

§ 117

või 118 lg 1 p 7 järgi (

-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 361-362). Kui surma suhtes tahtlus puudub ja esineb ainult ettevaatamatus tuleb tegu kvalifitseerida

§ 118lg 1 p 7 järgi. Seda ka juhul kui surma põhjustanud teo pani isik toime tahtlikult (ibd, lk 363, p 7). 19

(37)1-18-2533
  1. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et süüdistatav on tapmisteo – kannatanu kõhtu noaga löömise (kuid mitte tagajärje või põhjusliku seose) suhtes tegutsenud Oese tahtlusega. Nüüd tuleb kontrollida, kas süüdistatav on tegutsenud tagajärje (surma) ja põhjusliku seoses suhtes kaudse tahtlusega või kergemeelsusega.
  2. Subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik kriminaalasja menetlemisel tuvastatud asjasse puutuvad asjaolud (vt ka RKKKo 3-1-1-142-05, p 21), mitte ainult teo toimepanemisega tegelikkuses saabunud tagajärg (RKKKo 3-1-1-111-16, p 10). Kaudse tahtluse ja ettevaatamatuse piiritlemisel tuleb esmalt tuvastada, kas isik kujutas endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel. Jaatava vastuse korral tuleb seejärel lahendada küsimus, kas ta kiitis tagajärje heaks (seda mööndes) või lootis seda vältida. Põhilise kriteeriumina on kohtupraktikas subjektiivse külje tuvastamisel nimetatud teo objektiivseid asjaolusid (RKKKo nr 3-1-1-142-05).
  3. Kuigi teotahtlus tuleb tuvastada teo toimepanemise hetkeseisuga (RKKKo nr 3-1-1-14-12 p 12.2, 3-1-1-111-16, p 11) põhjendatud on prokuröri viide kehtivale kohtupraktikale, et ka isiku teoeelne- ja -järgne käitumine võib anda teavet (lisaks objektiivsetele tehioludele) süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta (vt RKKKo nr 3-1-1-16-04). Seega tuleb hinnata ka süüdistatava käitumist enne kannatanut noaga löömist ja peale seda. Arvestada saab ka isiku arvamusavaldusi teo toimepanemise ajal ning enne ja pärast seda. Need tunnused võivad anda teavet isiku käitumise motiivide kohta. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et tegemist on esmajoones abistava kriteeriumiga, mis aitab tahtlust siduda isiku subjektiivse suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal (RKKKo 3-1-1-142-05).
  4. Süüdistatava teoeelses käitumises ei tuvasta kohus midagi, mis viitaks süüdistataval tekkinud tahtlusele kannatanut tappa. Põhjendatud on kaitsja märkus, et baaris (piljardisaalis) olles pole süüdistatav kannatanut ähvardanud või tema suhtes füüsilist vägivalla kasutanud ega sellega ähvardanud. Tema käitumises puudub agressiivsuse märke. Tunnistaja F ütlustest nähtub küll, et baarileti juures vaatas tunnistaja süüdistatavale silma ja ta (süüdistatava) silmapilk oli kuidagi teistsugune. Kui baari tuli siis oli tavaline puhkava inimese silmapilk. Kui WC-st teine kord välja tuli, siis oli selline naeratus ja tunnistajale tundus, et midagi nüüd juhtub, et tal on midagi planeeritud. Tapmistahtlusele see Oeselt ei viita. Naeratuse ja muutunud silmapilgu järgi ei saa Oustada, millele oli suunatud süüdistatava järgnev tegu. Baaris olnud kaamera videosalvestise järgi ka ei saa midagi Oustada. Süüdistatav lihtsalt kõnnib (kapuuts peas ja käed jope taskus) väljapääsuukse suunas ja väljub baarist.
  5. Mingeid arvamusavaldusi enne teo toimepanemist või teo toimepanemisel süüdistatav ei tee, kedagi ei ähvarda, füüsilisse konflikti ei astu. Tema sõnavahetus teiste baaris viibijatega, sh S. D’ga ja V. D’ga on küll konfliktset iseloomu, aga seejuures ei ähvarda A. Timofejev kedagi vms. Kannatanu V. D ütluste kohaselt saatis süüdistatav ta pikalt, kui ta tegi süüdistatavale baaris märkuse. Ebaviisakas ja solvav oli see küll, kuid ei räägi midagi süüdistatava tahtlusest S. D suhtes. Tunnistaja F ütluste kohaselt tegid Dd süüdistatavale ja J. S’ile märkusi ning süüdistatav ütles J. Sile, et oleks vait, mistõttu S. D hakkas J. S’it kaitsma. Aga ka see olukord lahenes sellega, et kõik läksid tagasi oma kohtadele. Füüsilist vägivalda või ähvardusi pole keegi konflikti pooltest kasutanud. Tunnistaja F ütlustest nähtub ka, et järgnevatele baaris olijate märkustele vastati juba agressiivselt, et see pole nende asi. Sama tunnistaja ütlustest nähtuvalt kui süüdistatav vastas V. D märkusele jämedalt, ütles S. D süüdistatavale, et „jälgi, mida sa räägid“, selles ei olnud agressiooni, aga mingi pinge selles oli. Aga ka sellele ei ole süüdistatav kuidagi reageerinud. Baaris (piljardisaalis) ei näinud keegi süüdistatavat noaga vehkimas, seda näitamas või midagi sellist. Keegi baaris olijatest ei näinud (baaris olles) nuga süüdistatava käes. 20
(37)1-18-2533
  1. Oma ütlustes räägib süüdistatav küll, et kui väljapääsu juures jäi noormees (S. D) seisma ning ütles talle midagi provOeerivat, tõusis ta (süüdistatav) püsti ja tahtis noormehega asjad klaarida, tahtis teda rusikaga lüüa. Aga ka seda A. Timofejev ei teinud ja istus oma kohale. Siinkohal tuleb märkida, et kannatanud (sh S. D) ega tunnistajad süüdistatava ütlusi selles osas ei kinnita, keegi ei ole midagi taolist märkinud. Ka videosalvestisest ei ole midagi taolist näha. Kell 3:24:26 (kaamera kella järgi) on näha, et S. D tuleb süüdistatava laua juurde, paneb endale jope selga, seistes süüdistatava vastas, seljaga sissepääsuukse poole, näoga süüdistatavale, A. Timofejev istub tema vastas laua taga, tema kõrval seisab J. S. On näha, et kannatanu räägib midagi, aga, et süüdistatav oleks sellele kuidagi reageerinud, nt üles tõusnud vms ei ole näha. Seega ei leia kinnitust ja nimetatud videosalvestisega ümber lükatud on süüdistatava ütlused, et väljapääsu juures ütles kannatanu S. D talle midagi provOeerivat, millest süüdistatav tõusis püsti ja tahtis kannatanut rusikaga lüüa. Süüdistatav on kogu aeg istuvas asendis ja püsti ei tõuse kuni kella 3:25:46 (kannatanu on baarist väljunud juba kell 3:25:25).
  2. Rääkides hilisematest sündmustest, siis kannatanute S. D, V. D, tunnistaja F, süüdistatava enda ütluste, videosalvestise järgi vahetult enne löögi tegemist mingit vestlust ka ei olnud, kohe lõi kannatanut noaga, seejuures midagi rääkimata.
  3. Seega tahtluse tuvastamise seisukohalt tähtsust omavaid arvamusavaldusi süüdistatav ei teinud ning süüdistatava teoeelne käitumine ei anna ka mingit teavet tema tahtluse suhtes.
  4. Kohtupraktikas on aga peetud võimalikuks tahtluse tuvastamist ka üksnes välise teopildi alusel (vt nt RKKKo 3-1-1-46-15, p 9 ja RKKKo 3-1-1-102-16, p 17). Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe); aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral. Nimetatud juhtudel võib süüdistataval olla juba üldise elukogemuse põhjal alust pidada võimalikuks, et tema vallandatud kausaalahela katkematu kulgemine võib päädida raske tervisekahjustuse koosseisupärase tagajärjega (nt ohuga elule) (RKKKo 3-1-1-111-16, p 13). Juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et

§-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui

§ 118p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis.

Olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Kui kannatanu vigastus asetseb südame- või mõnes muus elutähtsas piirkonnas (vt RKKKo 3-1-1-126-04, p 11) tavalise elukogemusega inimesel on tõepoolest alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi (RKKKo 3-1-1-16-05).

  1. Kohtu arvates antud juhul just välise teopildi alusel saab Oustada süüdistatava tapmistahtluse üle. Süüdistatav lõi kannatanut ühel korral noaga kõhtu. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse
  2. augusti
  3. a määrusega kehtestatud tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra § 7 lg 2 p-st 9 on kõhuõõnde ulatuv haav eluohtlik tervisekahjustus. Rääkimaks sellise haava tekitamise korral käitumisest mitte tahtlikult, vaid kergemeelsusega, peab olema tuvastatav toimepanija üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne lootus, et oht elule ei realiseeru, s.t kannatanu ei sure. Seejuures lootus tagajärje mittesaabumisele peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub 21

(37)1-18-2533 konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Juhul kui loetletud tingimused ei ole täidetud, puudub alus rääkida kergemeelsusest

§ 18lg 2 mõttes.

Tõdemaks, et tekitades kannatanule eluohtliku haava, lootis isik siiski vältida tema surma, peaks süüdistatava käitumises nähtuma konkreetsed asjaolud, millele niisugune lootus rajaneb - nt kannatanule kohene abi osutamine või abi kutsumine (RKKKo 3-1-1-128-06, p 10; 3-1-1-40-13, p 10, 11, 12).

  1. Antud asjas tuvastatud asjaolud osutavad, et A. Timofejev’i üldist elukogemust ja teospetsiifikat (noaga kõhtu löömist) silmas pidades ei saanud süüdistataval olla adekvaatset lootust, et oht kannatanu elule ei realiseeru, s.t kannatanu ei sure. Kannatanule ta kohe abi ei andnud ega kutsunud. Kas kohapeal viibinud V. D kutsub kannatanule abi – selle suhtes jäi süüdistatav ükskõikseks, jättes selle sõltuvusse tema (süüdistatava) mittekontrollitavast juhuslikkusest, põgenedes viivitamatult pärast löögi tegemist sündmuskohalt.
  2. Kehtiva kohtupraktika kohaselt isik, kes lööb kannatanut noaga südame piirkonda, kontrollimata sündmuste edasist käiku, möönab noaga löömise mistahes tagajärgi, sh ka surma saabumist, põhjustades seetõttu kannatanu surma kaudse tahtlusega (RKKKo 3-1-1-46-11). Üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades pole ka nt metallist esemega kannatanule pähe lüües adekvaatne lootus, et oht elule ei realiseeru, st et kannatanu ei sure. Üldteada on, et kõhus asub mitmeid elutähtsaid organeid (soolestik, maks, neerud, magu jne). Seetõttu ebausutavad on süüdistatava ütlused, et kõhu keskosas, kuhu ta lõi, tema teada, elu jaoks tähtsaid organeid ei ole (II kd tl 102). Kohtu arvates, lüües kannatanut noaga kõhtu, valimata seejuures kohta kuhu lüüa (süüdistatava ütluste järgi oli see juhuslik löömine – II kd tl 101), pidi süüdistatav juba üldise elukogemuse põhjal möönma mistahes tagajärgi, sh ka surma saabumist, st põhjustas kannatanu surma kaudse tahtlusega.
  3. Kaitsja arvates esinesid asjaolud, mis lubasid süüdistataval mõistlikult uskuda, et tagajärg – surm ei saabu ning see toetus konkreetsetele asjaoludele. Nimelt leidis tegu aset kannatanu abikaasa nähes, kõrvalasuvas baaris oli veel teisi inimesi. Kannatanule abi kutsumine oli nö garanteeritud. Viimasega kohus küll nõustub. Kuid ei nõustu kaitse järeldustega. Vaidlust ei ole selles, et tegu leidis aset linna sees, baari lähedal, kannatanu abikaasa nähes. Ehk süüdistatav sai küll arvestada, et kas abikaasa või teised baaris viibijad kutsuvad kannatanule (kiir)abi. Samas, arvestades teospetsiifikat – noaga elutähtsate organite piirkonda löömist ja teojärgset käitumist – sündmuskohalt kannatanule abi andmata põgenemist ei saanud süüdistataval tekkida adekvaatset lootust, et tema poolt oht kannatanu elule ei realiseeru ja kannatanu ei sure. Kohus on varem juba viidanud, et kõhuõõnde ulatuv haav on alati eluohtlik ja selliste vigastuste puhul ei saa eeldada, et kui kannatanule antakse mõistliku aja jooksul meditsiinilist abi, siis kannatanu surma saabumine on juba seetõttu välistatud. Kannatanut noaga kõhtu lüües käivitas süüdistatav sellise kontrollimata sündmuste edasist käiku, mille puhul pidi ta möönma mistahes tagajärgi, sh kannatanu surma, ka siis, kui kannatanule antakse mõistliku aja jooksul vajalikku meditsiinilist abi. Üldiselt teadaolev on, et meditsiini võimalused ei ole piiramatud. Nii, et kannatanule mõistliku aja jooksul meditsiinilise abi andmise n.ö garanteeritus ei tähenda veel seda, et kiirabi tulekuga ja kannatanu haiglasse toimetamisega oleks igasugune oht kannatanu elule ja tema surma saabumine välistatud. Sellele ei saanud süüdistatav tõsimeeli loota ja tema enda ütlused näitavad, et sellist lootust tal ei olnudki, ta kartis, et noormees, keda ta lõi, on surnud (II kd tl 96).
  4. Prokuröri arvates puuduvad süüdistatava käitumises igasugused objektiivsed asjaolud, et süüdistatav on soovinud tagajärje ära hoida. Kohus nõustub sellega, et tagajärje (kannatanu surma) ärahoidmiseks ei võtnud süüdistatav midagi ette. Kannatanute S. D ja V. D ütlused, nagu ka videosalvestis baarist väljas olevast olustikust, aga ka süüdistatava enda ütlused kinnitavad, et vahetult peale kannatut noaga pussitamist läks ta sündmuskohalt kiire sammuga minema. Kui V. D jooksis temale järgi (ja isegi jõudis temani) ei peatunud A. Timofejev, öeldes V. D’le vaid 22

(37)1-18-2533 niipalju, et ei pidanud vahele sekkuma (s.t nagu kannatanu ise on juhtunus süüdi). Ta ei peatunud ega tulnud kannatanu juurde tagasi, et temale abi anda. Selle asemel Ois ta üles kohta, kuhu ennast varjata (süüdistatava ütluste järgi oli see xx asuva maja kelder – II kd tl 96) ja sealt helistas oma isale, kes saaks viia teda sündmuskohast kaugemale – xx ja edasi varjas ennast uurimise eest kuni Oustas vabatahtlikult ilmuda politseisse süü ülestunnistades. 100.S.t, et ka süüdistatava teojärgne käitumine ilmestab, et süüdistataval ei olnud sellist lootust võimalikuna äratuntud tagajärje (kannatanu surma) vältida. Ta on kannatanu surmaga arvestanud ja sellega sisimas ka nõustunud. Süüdistatava enda ütluste järgi oli ta ehmunud ja šokis, kartis, et noormees, keda ta noaga lõi on surnud (II kd tl 96). See, et ta kartis, et mees keda ta noaga lõi on surnud, räägib süüdistatava tahtlusest. Et teo toimepanemisel ja vahetult peale seda sündmuskohalt põgenedes on ta suhtunud kannatanu surma saabumisse ükskõikselt, mööndes selle saabumist, hiljem aga teadvustas sellega kaasnevat vastutust ja teda ähvardavat karistust ja palus isal viia teda Tallinna, kust põgenes edasi kindlaks määramata suunas – need asjaolud ei välista tema tahtlust teo toimepanemise ajal. Hilisem kahetsus ja ülestunnistusega vabatahtlik politseisse ilmumine (mida kohus käsitleb eraldi allpool) seda ei välista. Peale kuriteo toimepanemist jooksis A. Timofejev sündmuskohalt minema. Selles osas nõustub kohus prokuröri arvamusega, et kannatanule abi andmata sündmuskohalt põgenemine osutab süüdistatava ükskõiksele suhtumisele tagajärje suhtes, sh et ta on möönnud oma teo ka kõige raskemaid tagajärge, sh kannatanu surma. Kohus ei nõustu kaitse seisukohaga, et kuna tegu leidis aset rahvarohkes kohas, baari juures, kõrval oli S. D naine, baaris oli veel teisi inimesi, siis ei saanud süüdistataval olla kahtlust selles, et kannatanule jääb abi kutsumata. Nagu kohus on eelpool juba käsitlenud võis ta küll mõistlikult loota selle peale, et kannatanule kutsutakse kiirabi. Samas ei saanud süüdistatav olla teadlik, et kiirabi saabumisega ja kannatanu haiglasse toimetamisega kaob ära oht kannatanu elule. Kannatanu võis surma saada ka kohapeal enne kiirabi kohale jõudmist. Milliseid vigastusi ta kannatanule tekitanud on A. Timofejev ju ei teadnud ega soovinud teada, jäädes oma teo tagajärgede suhtes ükskõikseks ja mööndes ükskõik milliseid tagajärge. 101.Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et süüdistatav on kannatanut noaga kõhtu lüües tegutsenud tahtlikult nii tapmisteo, s.t löögi kui sellise, kui ka tagajärje ja põhjusliku seose suhtes, mööndes kannatanu surma saabumist. Prokuröri arvates tegutses A. Timofejev Oese tahtlusega. Oma arvamust prokurör põhjalikumalt ei argumenteerinud. Kohtu arvates tegutses süüdistatav tagajärje suhtes ikkagi kaudse tahtlusega ehk pidanud võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu (kannatanu surma) saabumist, nägi ette põhjuslikku seost oma teo ja kannatanu surma vahel ja möönnud seda ehk tegutsenud kaudse tahtlusega. 102.Seega süüdistatava teoga on täidetud

§ 113lg 1 koosseisu (tapmise) tunnused.

Kuriteomotiiv 103.Kuigi kuriteomotiiv ei ole tapmise koosseisu koosseisuliseks tunnuseks peab kohus vajalikuks sellel peatuda, sest sel võib olla tähtsust A. Timofejev’i süü suuruse hindamisel. 104.Tunnistaja F ütlused kinnitavad, et S. D tegi süüdistatavale märkuse, et nii ei tohi tütarlastega rääkida. Süüdistusakti p 13 all raskendava asjaoluna on märgitud madal motiiv (kättemaks) ning süüdistuse sisus viidatakse, et baaris viibinud S. D tegi süüdistatavale suulise märkuse süüdistatava ja J. S vahelise konflikti lõpetamise eesmärgil ning peale märkuse tegemist väljus S. D baarist, jäi välisukse juurde oma abikaasaga vestlema ja kui süüdistatav väljus baarist lõi ta S. D’t noaga kõhtu. Prokuröri seisukohtadest nähtuvalt lõi süüdistatav kannatanut noaga kõhtu kättemaksuks varem baaris tehtud suuliste märkuste eest. Selles osas nõustub kohus prokuröriga, et süüdistatav lõi kannatanut noaga kõhtu varem süüdistatavale tehtud märkuse eest. Tunnistaja M ütlustest nähtuvalt kui alguses reageeris süüdistatav baaris olijate märkustele rahulikult, nad J. 23

(37)1-18-2533 S’iga vastasid, et enam niimoodi ei tee, siis järgnevatele märkustele vastas süüdistatav ja J. S juba nii, et palusid nende juurde enam mitte tulla ja mitte sekkuda. Sellest, ja teistest uuritud tõenditest, mida kohus on eelpool käsitlenud ja ei pea vajalikuks siinkohal korrata, nähtub ilmselgelt, et baaris olijate, sh kannatanu S. D märkused olid nii J. S’ile kui ka süüdistatavale vastu meelt ja ärritasid A. Timofejev’it. Arvestades kannatanu V. D ütlusi, et kui peale löögi tegemist hakkas ta süüdistatavat taga ajama ja temani jõudes ütles süüdistatav temale, et „ei pidanud vahele segama“, nõustub kohus süüdistaja arvamusega ja süüdistuses märgituga, et A. Timofejev lõi S. D’t noaga kõhtu selle eest, et varem baaris olles tegi kannatanu S. D süüdistatavale märkusi. Kas seda saab pidada kättemaksuks ja karistust raskendavaks asjaoluks, käsitleb kohus eraldi allpool. Õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine 105.Kuigi A. Timofejev tunnistas oma süüd täielikult, viitas ta oma eeluurimisel antud ütlustes asjaoludele, mis osutavad võimalikule hädakaitse seisundile. Samuti kaitsja on kohtuvaidlustes viidanud kuriteo toimepanemisele hädakaitse piire ületades ehk et süüdistatav on tegutsenud hädakaitseseisundis. 106.

§ 27

kohaselt õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

§ 28

lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. 107.Kohus ei tuvasta antud asjas asjaolusid, mis viitaksid A. Timofejev’it või teist isikut ähvardavale vahetule või vahetult eesseisvale õigusvastasele ründele. Kohus on eelpool tuvastanud, et süüdistatava, J. S ja teiste baaris viibijate, sh kannatanute S. D ja V. D vahel on toimunud konfliktse iseloomuga sõnavahetus, baaris viibijad tegid süüdistatavale ja J. S’ile suulisi märkusi, et nad segavad oma suhete klaarimisega teisi baaris (piljardisaalis) viibijaid. Samas ükski tõend ei viita sellele, et keegi oleks üritanud A. Timofejev’it või tema kaaslast J. S’it lüüa, peksta vms, neid pole ähvardatud füüsilise vägivallaga vms. 108.Tunnistaja M mainib küll oma ütlustes, et kolmesest seltskonnast tütarlaps (V. D) ütles süüdistatavale, et lööb (tal) prillid katki. Samas süüdistatav ise ei räägi sellest momendist üldse. Mööndes, et selline ähvardus sai V. D poolt ka välja öeldud (teisi tõendeid peale M ütlusi selle kohta ei ole, sh V. D ise ei räägi sellest oma ütlustes), kui süüdistatav oleks võtnud seda ähvardust reaalsena, siis pidi see temale ka meelde jääma. Tuleb võtta arvesse ka seda, et süüdistatava tegu ei olnud suunatud V. D vastu (kes tunnistaja M ütluste järgi on süüdistatavat prillide katki löömisega ähvardanud), vaid S. D vastu. Seega kui selline väljaütlemine V. D poolt on ka aset leidnud, siis puudub alus väita, et süüdistatava tegu oleks kuidagi seotud V. D sõnadega süüdistatava prillide katki löömisest. Põhjalikumalt seda asjaolu ei uuritud, keegi teine tunnistajatest ja ükski teine tõend seda ei kinnita, nii et kohtul ei ole küll alust tunnistaja M ütluste selles osas ebausaldusväärseteks pidamiseks ja tõendikogumist välja jätmiseks, kuid kuriteosündmusega ei seostu see fraas mitte kuidagi. Ka süüdistatav ise ei tugine sellele, et ta tundis ohtu V. D’lt. Sellega seoses ei tuvasta kohus A. Timofejev’il hädakaitseseisundi tekkimist. 109.Süüdistatava ütlustest nähtub veel teine moment, et baaris olles ühel momendil üks noormees, kes oli pika kasvu lühikeste heledate juustega, kõhna kehaehitusega, ütles üleolevalt, et nad neljakesi peksavad teda (süüdistatavat) siin kohe läbi. Süüdistatav teda ei provOeerinud. A. Timofejev’ile see ei meeldinud ning ta rahulikult palus seda meest mitte sekkuda nende peretülisse (8.12.2017 ülekuulamise protokoll II kd tl 96). Kohtu arvates süüdistatava ütlused on selles osas eluliselt mitteusutavad ja ebaloogilised. Loomulik reaktsioon ähvardusele, et neli inimest peksavad siin kohe läbi oleks hirm ja kui selline ähvardus oleks tõesti aset leidnud, siis süüdistatavalt oleks 24

(37)1-18-2533 mõistlik eeldada, et ta tunneb sellest ähvardusest ka ohtu oma elule või tervisele. Süüdistatav aga reageerib sellele nii, et rahulikult palub (väidetavat) ähvardajat nende peretülisse mitte sekkuda. Oma ütlustes ei maini süüdistatav, et oleks tundnud sellest ohtu, hirmu vms, mis antud tingimustes oleks loomulik reaktsioon (seda võttes arvesse ka süüdistatava hilisemaid ütlusi, et S. D poolt temale kokkupanduna noa näitamisest tekkis tal selline hirm oma elu pärast, et ta on Oustanud kannatanut esimesena rünnata ja noaga lüüa). Ükski teine tõend süüdistatavale sellise grupiviisilise läbipeksmise ähvarduse tegemist ei kinnita. Kõik uuritud tõend, sh tunnistajate ütlused ja videosalvestis kinnitavad, et baarisolijad ei olnud küll süüdistatava ja J. S käitumisega rahul, aga keegi neist pole süüdistatavat ähvardanud (v.a prillide lõhkumise ähvardus, mida kohus on juba käsitlenud eelpool). Kohtu arvates selles osas on süüdistatava ütlused ebausaldusväärsed ja kohus jätab need tõendikogumist välja. 110.S. D poolt tehtud ähvardustega seoses mainib süüdistatav oma ütlustes (II kd tl 96, kuues rida ülevalt), et noormees ja neiu, kelle nimi on „V“ (D) panid ennast riidesse ja läksid väljapääsu suunas, väljapääsu juures jäi noormees (S. D) seisma ning ütles temale midagi provOeeritavat, kuid mida täpselt ei oska öelda. Ta tõusis püsti ja tahtis noormehega asjad klaarida, tahtis teda rusikaga lüüa, kuid märkas, et tema võttis rinna peal olevast taskust välja väikese nuga, nuga oli lahtikäiv, umbes 10 cm pikkune, ei teinud nuga lahti, kuid oma käitumisega andis märku, et on nõus seda kasutama, kui näitas nuga siis ütles, et temal on olemas nuga ning ta võib seda kasutada. Ta (süüdistatav) ehmus ja istus kohe tagasi oma kohale. Noormees ja neiu väljusid baarist ja ta nägi, et teevad suitsu. Kartis oma elu pärast, sest noormees enne seda ähvardas teda ja seejuures näitas nuga. WC-s pani kindad kätte, tegi nuga lahti, pani selle taskusse ning eesmärgiga ennast kaitsta ja mitte oodata noormehe käest esimest löögi läks baarist välja, kui väljus baarist kohe tuli noormehe juurde ja midagi ütlemata lõi teda üks kord noaga vastu kõhtu. 111.Uuritud tõendid lükkavad süüdistatava need ütlused ümber. Videosalvestisest baari ruumides ei ole näha sellist momenti, kus S. D oleks näidanud A. Timofejev’ile midagi noaga (või kokkupandava noaga) sarnast. Videosalvestisest on näha moment, kui S. D seisab ukse juures ja räägib midagi, kell 3:25:02 (kaamera kella järgi) hakkab S. D tegema midagi oma vasaku ja parema käega oma jope juures rinnatasu piirkonnas, see kestab mõned sekundid kuni kella 3:25:11, kui ta lahkub baarist. Videosalvestisest ei ole näha, et ta oleks näidanud süüdistatavale midagi, nt kokkupandud nuga. Liigutuste või kehakeele järgi ei saa kindlalt Oustada, kas ta soovib süüdistatavale (või J. S’ile, kes istub süüdistatava kõrval) midagi näidata, seletab sel teel midagi või küsib niimoodi midagi süüdistatava käest. Viimase versiooni kasuks räägivad tunnistaja F ütlused, et tüli ajal ütles kannatanu süüdistatavale, et „mida sa peidad seal (oma) taskus“. Seega nägi S. D, et süüdistataval on taskus midagi või süüdistatav on näidanud S. Dle, et tal (süüdistataval) on taskus midagi, mitte vastupidi, et S. D oleks süüdistatavale nuga (või midagi taolist) näidanud. 112.Süüdistatava versioon (et S. D on teda kokkupandud noaga ähvardanud) on ka ebaloogiline ja eluliselt mitteusutav. Noaga ähvardamisel oleks loogiline teha see ähvardatava silme ees lahti (kui nuga oli kokkupandav), et noatera oleks hästi näha ja ähvarduse objektile oleks hästi näha ja ta saaks ise veenduda, et tegemist on just noaga, mitte mingi muu esemega. Seda S. D (süüdistatava ütluste järgi) millegipärast ei tee ja ähvardab A. Timofejev’it just kokkupandud noaga. Kannatanu käest nuga avastatud ei olnud, sh haiglas isiklike esemete äravõtmisel. Kaitsja ise möönis kohtuvaidlustes, et see kas S. D’l oli nuga või ei olnud on selgusetu ja ei ole kindlaks tehtud (18.06.2018 kohtuistungi helisalvestise positsioon 1.22.16). Põhjendatud kahtluseks, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks, seda eelpool viidatud vastuolude, ebaloogilisuse ja teiste toetavate tõendite puudumise tõttu pidada ei saa. 113.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatava versioon ja tema kirjeldatud viisil S. D poolt süüdistatavale ähvarduse tegemine on eluliselt ebausutav ja on tõendamata. Süüdistatava 25
(37)1-18-2533 ütlusi (et alguses tõusis ta püsti ja tahtis minna asjad klaarida, aga kui nägi nuga ja kuulis ähvardust, siis istus tagasi oma kohale) ei kinnita ka videosalvestis, millest on näha, et kogu selle intsidendi ajal ei muutnud süüdistatav oma positsiooni, jäädes laua taga istuma, s.t ei tõusnud püsti. 114.Ebausutavad on kohtu arvates ka süüdistatava ütlused, et ta kartis oma elu pärast ja et mitte oodata noormehe käest esimest löögi lõi teda esimesena noaga kõhtu. Nii süüdistatava enda ütlused, kui sündmuste edaspidine käik näitab, et A. Timofejev’il polnud kannatanu poolt karta midagi. Videosalvestisest baaris väljas olevast kaamerast on selgelt näha, et kui kell 3:32:39 (kaamera kella järgi) tuleb süüdistatav baariuksest välja, asub kannatanu ja tema naine vastas asuva kohviku ukse juures, nende vahel on mitu meetrit vaba vahemaad. Süüdistatava ilmumisele ei reageeri kannatanud kuidagi, S. D vaatab rahulikult tema suunas kui süüdistatav läheb Oe temale ligi, st miski ei takistanud süüdistataval baarist ära minna, kannatanud ei oodanud teda väljas, et teda rünnata, nad tegid rahulikult suitsu. Ei nähtu ühtegi asjaolu, et süüdistatavat on keegi ähvardanud või et ta pidi kaitsma ennast (või J. S’it) S. D või teiste baaris viibijate eest. Piljardisaalis ja väljas kannatanut rünnates on süüdistatava hoiak rahulik ja kindel, ei ole vähimatki tunnust sellest, ta tunneks hirmu või oleks paanikas vms. Seetõttu kohtu arvates ka need süüdistatava ütlused ähvardustest ja enda kaitsmise vajadusest Oitud, alusetud ja teiste tõenditega ümber lükatud. 115. Eeltoodu alusel ei tuvasta kohus, et A. Timofejev oleks tegutsenud hädakaitseseisundis. Seega õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüd välistavate asjaolude puudumine 116.

§ 32

lg 1 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. A. Timofejev on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS Süüdistaja karistusettepanek 117.Prokuröri leidis, et

§ 58

p 1 kohaselt tuleb raskendavaks asjaoluks lugeda madalat motiivi, milleks on kättemaks. Salvestisest on näha, et toimus konflikt süüdistatava ja tema kaaslase vahel. Motiiv – muu madal motiiv, kättemaks vastavalt

§ 58

p 1, kättemaks isikliku solvumise pinnalt seetõttu, et avalikus kohas tehti süüdistatavale märkusi, et ta lahendaks oma tülisid teises kohas. Tunnistaja J. S ütlustest nähtub, et vahetult peale kuriteo toimepanemist ütles ta, et just pussitas inimest tema pärast. Sellest saab järeldada, et teo motiiviks oli varem kannatanu tehtud märkus (kohus on eelpool lugenud need J. S ütlused ebausaldusväärseteks ja jätnud tõendikogumist välja – kohtu märkus). Süüdistataval on kaks kehtivat väärteokaristust. Kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Sanktsiooni piirid on 6 kuni 15-aastane vangistus. Keskmine määr oleks 10 aastat ja 6 kuud. Süüdistatav on küll tunnistanud oma süüd, aga oma kahetsusega ei väljendanud mingit vabandust kannatanu ees (viimases sõnas palus süüdistatav siiski vabandust kannatanute ees – kohtu märkus). Kannatanu L D hagi palus ta hüvitada oma isal, mida ta tegi vahetult enne istungi algust. On osaliselt tunnistanud ka V D hagi, aga selle hüvitamisele ei ole veel asunud. Arvestades raskendavat asjaolu – muud madalat motiivi s.o kättemaksu, samuti, et kuriteo tagajärjel hukkus pere toitja, väikese lapse isa, kuritegu pandi toime alkoholijoobes, esineb ka raske tagajärje põhjustamine, s.o

§ 58

p 8 järgi raskendav asjaolu, milleks on kannatanu majanduslik olukord, millesse kannatanu on sattunud peale abikaasa surma, mis 2018.a septembrist võib veelgi süveneda, kui temale lõpetatakse vanemapalga maksmist. Raskendav asjaolu on ka see, et nii kannatanul kui tema lapsel on raskusi magama jäämisega, vanem laps sai 26

(37)1-18-2533 hukkunuga väga hästi läbi, nüüd näeb laps unes õudusunenägusid, kardab üksi magada, kannatanul endal on raskusi magamisega, ta nägi kuriteo vahetult pealt. Perearst kirjutas välja unerohtusid, mida ta aga ei saa võtta, kuna tal on kodus väike laps. Karistusel peab olema ka nii üld- kui eripreventiivne eesmärk. Tapmise eest eeldab ühiskond rangemaid karistusi. Esineb kaks raskendavat asjaolu. Karistuseks tuleb mõista 12 aastat vangistust, mis on veidi üle sanktsiooni keskmist määra. Isiku süü suurus ja teo motiivid – siin tuleb arvestada nii süüdistatava kui kannatanu käitumist enne ja pärast kuriteo toimepanemist. Kannatanu poolt ei tulnud süüdistatavale mingit ohtu või rünnet. Kannatanute poolt märkuste tegemine ei ole õigusvastane. Pigem oli see õiguskorda kaitsev tegevus. Süüdistatav, aru saades, milliseid tagajärgi võib tema tegu kaasa tuua põgenes sündmuskohalt, osutumata kannatanule mingit abi. Ka elukaaslasega oli tal selliseid tülisid aeg-ajalt, kui ta palus isal temale järgi tulla ja palus isalt varjupaika. Süüdistatav on eelnevalt tarvitanud elukaaslasega koos erinevaid alkohoolseid jooke. Süüdistatava süü on keskmisest suurem. 118.Kaitsja ei nõustunud prokuröri karistusettepanekuga, leides, et asjas esinevad kergendavad asjaolud – kahju vabatahtlik hüvitamine, süüdistatava isa tema palvel ja süüdistatava nimel hüvitas matusekulud, – süü ülestunnistamisele ilmumine ja puhtsüdamlik kahetsus, süüdistatav tuli vabatahtlikult politseisse ja kogu menetluse kestel on oma tegu kahetsenud. Samuti esineb süüteo toimepanemine esile kutsutud hingelise erutuse mõjul – kannatanu ähvardused ja noa näitamine seda kinnitavad, – kuriteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel – süüdistatav kartis rünnet kannatanu poolt. Raskendavaid asjaolusid kaitsja arvates ei ole. Ei ole tuvastatud kättemaksumotiivi. Kättemaks ei ole madal motiiv. Alkoholijoovet ei saa seaduse järgi raskendavaks asjaoluks pidada. Samuti raske tagajärje põhjustamine – süüdistusaktis seda ei ole, sellele viitamine ei ole põhjendatud. Süüdistatav soovis selle asja läbivaatamist lühimenetluses. Kuriteo asjaolude üle erilist vaidlust ei olnud. Videosalvestise ja eeluurimisel antud ütluste järgi oleks kohus saanud hinnangut anda. Prokuröri keeldumise tõttu jäi süüdistatav ilma võimalusest vähendada karistust kolmandiku võrra. Tuleb piirduda

§ 118lg 1 p 7 sanktsiooni miinimummääraga.

Kui kohus leiab asjakohaseks asjaolu, et kannatanu suri 2,5 kuud hiljem, siis kvalifitseerida § 118 lg 1 p 1 järgi. 119.Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga osaliselt, s.o karistusliigi osas ning leiab, et A. Timofejev’it tuleb karistada reaalse vangistusega. Teist karistusliiki

§ 113lg 1 ette ei näegi.

120.Samas ei nõustu kohus prokuröriga selles, et A. Timofejev’i puhul esineb kaks karistust raskendavat asjaolu ning teisi asjaolusid, mis teevad tema süüd raskemaks, s.t üle keskmist määra. 121.Kohtu arvates esineb üks raskendav asjaolu, on olemas mitu kergendavat asjaolu ning lõppkokkuvõttes saab A. Timofejev’i süüd pidada keskmisest määrast väiksemaks. Karistust raskendavad asjaolud 122.Kohus on varem tuvastanud (ja selles osas nõustub prokuröriga), et süüdistatav lõi kannatanut vastuseks temale kannatanu poolt tehtud märkuse eest (et ei klaariks oma asju teisi segades ja ei räägiks J. S’iga jämedalt). Alljärgnevalt vaagib kohus, kas seda saab pidada kättemaksuks. Ja kui saab, kas tegemist on muu madala motiiviga

§ 58p 1 mõistes.

123.Tõendid osutavad, et süüdistatava tegu oli reaktsioon kannatanu märkustele. Seda näitavad nt kannatanu V. D ütlused, kui ta süüdistatavat taga ajades saanud teda kätte ja küsinud, miks ta kannatanut lõi, vastas A. Timofejev, et ei pidanud teiste asjadesse vahele segama. 124.Kas süüdistatava tegu oli siis kättemaks ja mida kättemaksu all mõista. Nt eesti keele seletav sõnaraamat annab järgmise kättemaksu definitsiooni – „halbade tegude, halva kohtlemise, 27

(37)1-18-2533 ebaõigluse, alanduse, solvangu vms. tasumiseks sooritatud tegu v. teod“. Kohtu arvates on siin määrav ikkagi, et kättemaksutegu sooritatakse vastuseks sellele eelnenud muule teole, mis saab olla ka õiguspärane (nagu antud juhul) ja kättemaksutegu kui selline võib siis olla nö ebaõiglane ehk alusetu, nagu see süüdistatava tegu on. Kõiki selle teo asjaolusid arvesse võttes võib kohtu arvates pidada A. Timofejev’i teo kantuks just kättemaksust ja seda võib pidada madalaks motiiviks. Erialakirjanduses on muuks madalaks motiiviks peetud üldinimlikult hukkamõistetavat motiivi nt ülbust, kadedust, ihnust jms (

-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 178, p 2). Ka antud juhul on kättemaksu mõiste samast kategooriast nagu ka ülbus, kadedus või ihnus ja kättemaksu saab lugeda ka üldinimlikult hukkamõistetavaks. Ilmselgelt vastandub kättemaksu mõiste sellistele mõistetele nagu nt halastus, õiglus ja sarnaneb pigem selliste mõistetega nagu julmus, omakohus ja omavoli, mis on üldinimlikult hukkamõistetavad. Kuigi süüdistaja ei viidanud oma seisukoha esitamisel vastavale kohtupraktikale, milles kättemaksu oleks muu madala motiivina ära tuntud (ning maakohus ei leia antud Oust tehes ka sellist praktikat), ei tähenda see, et kohus oma siseveendumuse järgi ei saaks tunnistada vastavat asjaolu karistust raskendava asjaoluna. Ning antud juhul kättemaksumotiiv, mille ajendil on süüdistatav tegutsenud, on muu madala motiivina ja karistust raskendava asjaoluna

58 p 1 mõistes äratuntav ning seda tuleb A. Timofejev’i süü suuruse hindamisel ja karistuse määra valikul arvesse võtta. 125.Mis puudutab

§ 58

p-s 8 märgitud raskendavat asjaolu ehk raske tagajärje põhjustamist, siis tuleb nõustuda kaitsjaga, et tegemist on uudse asjaoluga, mida süüdistusaktis ei ole sellisena välja toodud ning millele prokurör on esimest korda viidanud vaid kohtuvaidlustes. 126.Lisaks üllatuslikkusele saab selles osas süüdistajale ette heita ka seda, et see prokuröri seisukoht jäi sisult tõendamata. Prokuröri põhjendused, et kuriteo tagajärjel hukkus pere toitja, väikese lapse isa on faktiliselt õiged (S. D tõi sissetulekut perekonda, tema ülekuulamise protokollist nähtuvalt töötas xxx – II kd tl 1, V. D ütluste järgi on neil üks ühine laps). Samas küsitavaks jääb, kas toitja kaotust kui sellist saab pidada raskeks tagajärjeks

§ 58p 8 mõistes.

127.Erialakirjanduses leitakse, et raskeks tagajärjeks võib olla suur aineline kahju seoses asja äravõtmise või rikkumisega, varalise seisundi oluline halvenemine, füüsiline kahju (surm, tervisekahjustus) jms. Raske tagajärg on süüd suurendav asjaolu üksnes siis, kui see järgneb formaalsele ehk teodeliktile või ulatub kaugemale koosseisupärasest tagajärjest, on oma mahult sellest suurem, nt põhjustatakse asja rikkumisega mitte oluline vaid suur kahju (

-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 23, p 10.4). Antud juhul on tegemist materiaalse, mitte formaalse deliktiga. Samuti kannatanu V. D varalise seisundi oluline halvenemine on sisult tõendamata. Selles osas piirdus prokuröri argumentatsioon väitega, et V. D perekonna sissetulekud on nüüd hukkunu abikaasa S. D saamata jäänud palga võrra väiksemad ja kuna V. D ise ei tööta, praegu on lapsehoolduspuhkusel, mis on kohe lõppemas, siis tema perekonna majanduslik seis muutub selle aasta sügisest veelgi raskemaks. V. D ütluste kohaselt tema ülalpidamisel olevatest üks laps on üheaastane, varasemast kooselust on veel üks 7-aastane laps. Abikaasa käis tööl, kannatanu ise oli lapsehoolduspuhkusel. Ka praegu on lapsehoolduspuhkusel. Abikaasa tõi sissetulekut perre, kannatanul endal sissetulekut ei olnud, vaid lastetoetused, 470 eurot vanemapalk nooremale lapsele, seda hakkab saama lapse 1,5 aastaseks saamiseni 2018 septembris ja 55 eurot iga lapse kohta. Põhiliselt elas kannatanu abikaasa sissetulekutest. Praegu kulutustest on tasu korteri ja lasteaia eest, söök, riietus. Veel maksab riik 100 eurot kuus vanemale tütrele elatiseraha. Töökohta peale lapsehoolduspuhkust ei ole. Ka enne lapsehoolduspuhkust ei olnud töökohta. Kaitsja küsimusele vastates täpsustas V. D, et ühise lapse suhtes on vormistatud toitjakaotuspension 144,11 eurot, seda juba makstakse. 128.Seega kannatanu ütlustest nähtuvalt tema pere sissetulekud on peale abikaasa - S. D surma muutunud väiksemaks, kuid määrati nt ka toitjakaotuspension. Kuna täielikke andmeid D perekonna sissetulekute kohta enne S. D surma ja pärast seda ei ole, tõendeid selle kohta esitatud 28

(37)1-18-2533 ei ole, siis ei saa kohus hinnata, kas ja mil määral on süüdistatava teo tagajärjena hukkunu S. D palgast ilma jäänud V. D perekonna materiaalne seisund muutunud on. Seetõttu puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu V. D perekonna varaline seisund on oluliselt halvenenud. (Omaette küsimus on mida saab pidada oluliseks halvenemiseks ja millised on selle hindamise kriteeriumid.) Sel põhjusel ei saa kohus antud juhul tuvastada sellise raskendava asjaolu olemasolu nagu kuriteoga raske tagajärje põhjustamine

§ 58p 8 mõistes.

129.Kohus nõustub ka kaitsja märkusega, et prokuröri viide kuriteo alkoholijoobes toimepanemisele (mis on faktiliselt küll õige, sest kuriteo toimepanemisel on süüdistatav viibinud alkoholijoobeseisundis, mida ta ka ise tunnistab oma ütlustes ja mille üle vaidlust asja arutamise käigus ei olnud, seda on kinnitanud ka mitmed tunnistajad – S, F, M) on karistuse mõistmise seisukohalt asjasse mittepuutuv. Karistust raskendava (või kergendava) asjaoluna

§ 57ega 58 seda ei tunne.

Kohus ei tuvasta ka kohtupraktika pinnalt, et alkoholijoovet oleks peetud kas süüd raskendava või kergendava asjaoluna. Süüdistuses kirjeldatud ühe faktilise asjaoluna on see küll tuvastatav, aga süü või karistuse raskust ei mõjuta see mitte kuidagi (ei raskendamise ega kergendamise suunas). 130.Kohtu arvates ei saa pidada süüd või karistust raskendava asjaoluna ka prokuröri viidatud asjaolusid seoses kannatanu ja tema laste unehäiretega. Nimelt, et nii kannatanul kui tema lapsel on nüüd raskusi magama jäämisega. Kohus on juba eelpool viidanud erialakirjandusele ja kehtiva kohtupraktika puudumisele, st selliseid juhtumeid raske tagajärje põhjustamisena ära ei tunta. Samuti tuleb märkida, et kannatanu on küll maininud neid asjaolusid (unehäireid endal ja lastel) oma ütlustes, aga tõendeid selle kohta esitatud ei olnud. Viidatud asjaolud, et vanem laps sai hukkunuga väga hästi läbi, nüüd näeb laps unes õudusunenägusid, kardab üksi magada ning kannatanul endal on raskusi magamisega, on küll eluliselt usutavad, kuid tuleb märkida, et selliste väidetega tuli kannatanu välja alles asja kohtuliku arutamise käigus, süüdistusaktis sellele viiteid ei ole ning A. Timofejev’i süüd raskendava asjaoluna esitas prokurör seda alles kohtuvaidlustes, st peale kohtuliku uurimise lõppemist, kui kaitsjal ei olnud enam võimalust esitada selle (tema jaoks uudse asjaolu) vastu omapoolsed tõendid. Kannatanu V. D ütluste järgi kirjutas perearst talle välja unerohtusid, mida ta ei saa võtta, kuna kodus on väike laps. Kohus saab kannatanu ütlustest aru niimoodi, et tal esinevad unehäired ei ole nii tugevad või ulatuslikud, mis tingiksid ära eriarsti poole pöördumist. Et juhtunu, mida ta veel ise pealt näinud on, oli kannatanule suureks šokiks ja tragöödiaks, selles ei ole kahtlust. Mõistlik on eeldada, et sellised traagilised sündmused ei möödu ühegi inimese elus jälgi jätmata ja tervist puutumata. Kohtu arvates ei pea neid lähedase inimese kaotuse läbielamisega alati kaasnevaid mõjusid tervisele (kui need ei muutu eriti rasketeks või avalduvad mingil erilisel moel, mida antud juhul ei esine) lugema eraldi süüd raskendavate asjaoludena. Kas need asjaolud annavad alust kannatanule mittevaralise kahju eest hüvitise välja mõistmiseks, seda kohus hindab eraldi kannatanu tsiviilhagi puudutavas osas. Tuleb märkida, et ka selle seisukoha esitamisel ei viidanud süüdistaja tema seisukohti kinnitavale kohtupraktikale ning kohus ise sellist praktikat ei tuvasta. Karistust kergendavad asjaolud 131.Prokurör ei viidanud karistust kergendavatele asjaoludele. 132.Kaitsja arvates esinevad kergendavate asjaoludena

§ 57

p 2 – kahju vabatahtlik hüvitamine (süüdistatava isa tema palvel ja süüdistatava nimel hüvitas matusekulud), p 3 – süü ülestunnistamisele ilmumine ja puhtsüdamlik kahetsus (süüdistatav tuli vabatahtlikult politseisse ja kogu menetluse kestel on oma tegu kahetsenud). Samuti esineb p 6 – süüteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul (kannatanu ähvardused ja noa näitamine seda kinnitavad) ja p 8 – kuriteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel (süüdistatav kartis rünnet kannatanu poolt). 29

(37)1-18-2533 133.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud asjas ei ole ning süüdistatav ei tegutsenud hädakaitse seisundis. Seetõttu puudub alus rääkida hädakaitse piiride ületamisest ja

§ 57lg 1 p 8 karistust kergendava asjaolu esinemisest.

134.Samuti kohtu arvates tõendamata on A. Timofejev’i poolt kuriteo toimepanemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. 135.Esiteks, isegi süüdistatava enda ütlustest ei nähtu, et kannatanut noaga lüües oleks ta olnud tugeva hingelise erutuse seisundis. Süüdistatav ise sellisest hingelise erutuse seisundist ei räägi. Tunnistajate ja kannatanu V. D ütlustest ei nähtu süüdistatava reaktsioonis rohkemat kui ärritust tehtud märkustele. Hingelise erutuse seisundit ei saa tuletada ka V. D ütlustest, et A. Timofejev saatis ta pikalt esmalt baaris olles vastuseks V. D märkusele ja hiljem kui kannatanu ajas teda taga peale mehe noaga löömist. Arvestades seda, et süüdistatav oli alkoholijoobes ja nad tülitsesid omavahel J. S’iga ei ole sellises reaktsioonis midagi erilist, mis viitaks just tugeva hingelise erutuse seisundile A. Timofejev’il selle kuriteo toimepanemise ajal. Samuti tuleb märkida, et kaitse poolt oli tegemist vastaspoolt – prokuröri üllatava positsiooniga, kuna varem pole kaitse ega süüdistatav sellele (hingelise erutuse seisundis tegutsemisele) tuginenud. 136.Teiseks, kohus on varem tuvastanud, et antud asjas puuduvad tõendid kannatanu S. D poolt õigusvastase käitumise, nt solvamise või vägivallategude kohta. Kuriteo toimepanemine kannatanu provOeerimise tõttu, ilma et see kutsuks süüdistatavas esile tugeva hingelise erutuse seisundit (

§ 57

lg 1 p 6), ei ole tõepoolest expressis verbis karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 järgi.

Ent sama paragrahvi lõige 2 võimaldab kohtul arvestada kergendava asjaoluna ka muid, lõikes 1 loetlemata asjaolusid. Kannatanu provOeeriv käitumine võib sõltuvalt kuriteo toimepanemise asjaoludest olla käsitatav kergendava asjaoluna just

§ 57lg 2 mõttes.

Selleks tuleb aga kohtul muu hulgas tuvastada, et kannatanu provokatsioon kutsus vahetult esile süüdistatava ründe ja oli seega kuriteo toimepanemise üheks ajendiks (RKKKo 3-1-1-72-16 p 6). 137.Kohus ei tuvasta seda laadi asjaolusid. Eelnevalt on tuvastatud, et süüdistatava ütlused selles osas, et teda on ähvardatud läbipeksmisega ja et S. D on näidanud talle nuga, on ebausaldusväärsed ning kohus on need tõendikogumist välja jätnud. Ükski teine tõend kannatanute poolt süüdistatava solvamist, ähvardamist, tema suhtes vägivalla kasutamist või teist moodi õigusvastaselt mõ

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.