KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-12713 Tsiviilasi KKi,

) § 174 lg-st 1 ja 175 lg-st 1 ning hindas hagejate kulusid lähtudes asja sisust, samuti arvestades asja keerukust ja mahukust. Konsulteerimiseks ja asja analüüsiks 2 t on vajalik ja põhjendatud, arvestades asja sisu. Hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 2,5 t on vajalik ja põhjendatud, arvestades hagiavalduse sisu. Hagi tagamisega seonduv ajakulu 2,5 t on vajalik ja põhjendatud, arvestades vastava avalduse sisu. Hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks on vajalik ja põhjendatud 1,5 t, arvestades 7. septembri 2017 menetlusdokumendi sisu, menetluse käiku ja asjaolu, et puuduste kõrvaldamise vajadust oleks võinud osaliselt mõistlikult vältida korrektse hagiavalduse esitamisega. Kostjate vastusega tutvumiseks 1 t on vajalik ja põhjendatud, arvestades vastuse sisu. Kohtuistungi kestuse järgi on sellel osalemiseks 0,5 t on vajalik ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirja koostamiseks kulutatud aeg ei ole vajalik ega põhjendatud. Hagejate lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, st sellest saab lähtuda kulude hüvitamisel. Vajalik ja põhjendatud on ka riigilõiv 950 eurot, mis kuulus hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasumisele ja on tasutud. Arvestades hagihinda ja asja kaalukust pooltele, ei ole hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ebaproportsionaalselt suured. Kummaltki kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista 975 eurot ( = 950 + (2 + 2,5 + 2,5 + 1,5 + 1 + 0,5) × 100) : 2). Hagejad võivad nõuda kohustuse täitmist ühiselt, sest hagejad ei ole solidaarvõlausaldajad, kohustust ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduses osadena esitatud ja kohustust ei ole ka maakohtu otsuses osadeks jagatud. 2

§ 176lg 1 esimeses lauses sätestatud tähtaja möödumist esitatud osas.

Antud juhul ei põhjustanud nimetatud osas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbivaatamine avalduse lahendamise viibimist (

§ 331lg 1).

Antud juhul ei ole põhjendatud jätta 14. märtsi 2018 e-kirja vormis esitatud täiendust tähelepanuta, arvestades uurimispõhimõtet (

§ 174

lg 8, § 5 lg 3), eriti tsiviilasja materjalidest nähtuva riigilõivu näol (

§ 174lg 1 teine lause).

Kostjatel oli võimalik esitada vastuväiteid ka täienduse osas. MÄÄRUSKAEBUS

1. Kostjad esitasid
2. mail 2018 määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja mõista hagejate menetluskulud välja ainult põhjendatud ulatuses. Lisaks juba maakohtule esitatud vastuväidetele märgivad kostjad määruskaebuse põhjendusena kokkuvõtvalt järgmist. Esiteks on hagejate menetluskulud kokku summas 1 950 eurot ilmselgelt ülepaisutatud ja põhjendamatult suured arvestades hagejate menetlusdokumentide sisu ja kvaliteeti ning esindaja ebakompetentsust. Kogu menetluse vältel esitati arusaamatuid ja ebakohaseid dokumente (taotlusi) vigaderohkes eesti keeles, tihti vaid e-kirjana. Nõuetekohaselt olid vormistatud vaid hagiavaldus ja hagi tagamise taotlus. Hagejate esindaja menetlusdokumendid olid tihti põhjendamatud (nt taotlus kohtule vea parandamiseks) ja ebaselges eesti keeles, mis näitab esindaja töö kvaliteeti (õigemini puudujääke selles). Algses hagiavalduses puuduste kõrvaldamise ajakulu ei pea samuti hüvitama kostjad. Teiseks on riigilõivud 950 eurot küll põhjendatud menetluskulu, aga selle summa hüvitamise taotlus esitati hilinenult. Kolmandaks ei sisalda
3. detsembri 2017 menetlusdokumendi lisana esitatud arve õigusabiteenuse osutamise eest täpset ülevaadet, milliseid teenuseid ja millise hinnaga osutati. Neljandaks oli kohtul võimalik määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks juba otsuses. Viiendaks on praeguseks selgunud, et hagejad ei saavutanud hagiga seda eesmärki, milleks nad kohtusse pöördusid. Kuigi maakohtu otsusega tunnistati kehtetuks kostjate vahel
4. veebruaril 2017 sõlmitud kinnisasja kinkeleping ja asjaõigusleping kinnisasja omandi ülemineku kohta, jäi ikkagi kehtima kinnistu registriosa III jao kanne isikliku kasutusõiguse kohta kostja I kasuks. Korterit ei ole seni õnnestunud müüa, sest keegi ei soovi isikliku kasutusõigusega koormatud korterit osta. Sellise olukorra on endaga kaasa toonud hagejate esindaja ebapädevus. MENETLUSE EDASINE KÄIK
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja sellele vastamiseks. Hagejad kaebusele ei vastanud.
6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
7. juunil
8. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. 3

§ 178

lg 2 piirangu tõttu ka ei saanud vaidlustada), siis on avalduse rahuldamata jätmise osas maakohtu määrus edasi kaebamata jõustunud. Määruskaebuses on nimetatud kaebajat ainsuses, aga kostjate ühise esinduse ja kaebuse taotluse järgi on aru saada, et määruskaebuse esitasid mõlemad kostjad. Kuna maakohus ei eristanud kulude kindlaksmääramisel kummagi kostja väiteid ja mõlemad vastutavad kulude hüvitamise eest võrdsetes osades (mida ei ole kaebusega vaidlustatud), siis ei oma see otseselt ka tähtsust. 13. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

§ 175lg 1.

Maakohtu järeldus kostjatelt väljamõistetava vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb hagejatele osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hagejate lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Menetluskulu põhjendatus ei olene otseselt sellest, millises vormis menetlusdokument kohtule esitati, samuti ei viita üksikud kirja- ja vormivead veel sellele, et kulu oleks põhjendamatu. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, miks tuleb kulud hüvitada lähtudes tasumäärast 100 eurot/t ja võttis arvesse puuduste kõrvaldamise eripära jättes osaliselt vastava kulu kostjatelt välja mõistmata. Rahuldamata jäänud taotlustega saab kohus

§ 169

lg 3 järgi arvestada kulude jaotamisel, aga sellekohast otsustust ei saa

§ 178lg 1 esimese lause kohaselt nüüd enam vaidlustada.

Seega ei ole kaebuse esimene väide edukas. Riigilõivu hüvitamiseks ei pea pool esitama taotlust.

§ 174

lg 1 teise lause sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita vastavat taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna riigilõivu tasumise andmed nähtuvad asja materjalidest, siis ei ole tasutud lõivu hüvitamiseks vaja taotlust esitada. Samuti ei pea kulude hüvitamist taotlev isik

§ 176lg 6 järgi esitama arveid kulude kohta.

Neil kaalutlustel ei ole kaebuse teine ja kolmas väide põhjendatud. Kaebuse kaks viimast väidet on ainetud ega mõjuta maakohtu määratud kulude suurust. Kostjad ei põhjendanud, kuidas võinuks vaidlustatud lahendit kostjatele kahjulikult mõjutada see, et kulusid ei määratud asja sisulisel lahendamisel. Samuti ei mõjuta kulude kindlaksmääramist, kas hagejad taotletud eesmärgi saavutasid. Kuna viies väite ei oma kaebuse lahendamisel tähtsust, siis tuleb sellega seonduvad täiendavad tõendid jätta

§ 238lg 1 esimese lause kohaselt vastu võtmata.

Tõendite elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid tagastada. 14. Kokkuvõtvalt ei anna kaebuse väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. 15.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 16. Käesoleva määruse peale saab esitada kaebuse Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4