Tsiviilasi nr: 2-17-5704 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Krista Kirspuu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2018, Tallinn Tsiviila

§ 657lg 1 p 21 järgi tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täpsustada.

19. Vaidlust ei ole selles, et hageja ostetud laual olid puudused ja hageja tagastas selle kostjale ning kostja tagastas hagejale pärast hagi esitamist laua eest tasutud 900 eurot. Vaidlus on selles, kas laud ja toolid olid ostetud komplektina või oli tegemist eraldi toodetega, mille komplekteeris hageja ise. Kostja esitas tõendina kuvatõmmised enda internetipoe lehel eraldi müügil olevatest toolidest ja lauast, mis kuuluvad sarja „Genua“. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja tõendanud, et laud ja toolid olid müügil eraldi artiklitena. Komplektina müümine eeldaks seda, et toole ja lauda oleks saanud osta vaid koos ja komplektil oleks üks hind. Sellisel juhul ei oleks üksikul esemel hinda märgitud. Kuvatõmmiselt on näha, et vaidlusalust tooli saab osta eraldi ilma lauata hinnaga 100 eurot üks tool ja laua hinnaks oli 900 eurot. Järelikult ei moodustanud laud ja toolid komplekti. Maakohtu sellekohane järeldus on õige. 20.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

§ 444

lg 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjas kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Samas peab kohus

§ 442

lg 8 esimese lause ja

§ 444lg 2 mõtte kohaselt otsuses siiski märkima, millised poolte väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei lugenud ning milliseid tõendeid ei arvestanud (Riigikohtu 4

§ 272

lg 1 järgi dokumentaalne tõend, mida kohus hindab

§ 232lg 1 järgi.

Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täpsustada.

1. Õige ei ole hageja väide, et kostja poolt hagejale esitatud arve on saatedokument KaubTS § 8 lg 1 ja raamatupidamise algdokument RPS § 7 lg-te 1 ja 2 mõttes. KaubTS § 1 lg 1 järgi reguleerib KaubTS kaubandustegevuse aluseid ja korda, järelevalve teostamise korraldust ning vastutust seaduse rikkumise eest ja lg 2 p 1 järgi kohaldatakse KaubTS-i muu õigusaktiga reguleerimata osas majandus- või kutsetegevusele, mille raames toimub vallasasja pakkumine ja müük ning müüdud vallasasjaga seonduva teenuse osutamine. Saatedokument on KaubTS § 8 lg 1 kohaselt kaubaga kaasas olev dokument, mis võimaldab kaupa identifitseerida ja millel on raamatupidamise seadusega algdokumendile kehtestatud rekvisiidid. Saatedokument on kaubaga kaasas müügikohta saabumisel ja on vajalik müüjale. Arve ei ole saatedokument KaubTS § 8 lg 1 mõttes, kuna see ei liikunud koos kaubaga, vaid sellest tulenes ainult hageja maksekohustus. RPS eesmärk on õiguslike aluste loomine ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1). Arve võib küll olla raamatupidamise algdokumendiks RPS § 7 lg 1 järgi, kuid arvet tuleb tehingu tõlgendamisel hinnata koos teiste kohtule esitatud tõenditega ja teha järeldus tõendite kogumist lähtudes.
2. Hageja poolt viidatud TKS § 4 lg 4 sätestab, et kauba müümise või teenuse osutamise eest kohesel tasumisel esitab kaupleja tarbijale kirjalikus või tarbija nõusolekul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kauba müümist või teenuse osutamist tõendava dokumendi, milles sisaldub vähemalt: 1) kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress; 2) kauba müügi või teenuse osutamise kuupäev; 3) iga kauba või teenuse nimetus ja hind ning tasutud summa. TKS eelnõu seletuskirja kohaselt on ostu tõendava dokumendi saamine tarbija jaoks oluline eriti sel juhul, kui ostu eest tasumine toimub sularahas. Käesoleval juhul ei saa arvet käsitleda hageja poolt soovitud viisil, kuna kauba eest tasumine toimus hagejale saadetud arve alusel ja müügileping sõlmiti interneti kaudu. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esitatud arve TKS § 4 lg-s 6 sätestatud dokument. TKS § 4 lg 6 kohaselt kaupleja esitab tarbijale lepingu sõlmimisel teabe tarbija kohustuse suuruse ja maksetähtaja kohta. Kui kaupleja ei täida enda kohustust täielikult vahetult pärast tarbijaga lepingu sõlmimist või kui tarbija võib omapoolse kohustuse täita hiljem, peab kaupleja esitama tarbijale tema kohustuse suuruse ja maksetähtaja kohta arve, kui muus seaduses ei ole sätestatud teisiti. Arve kirjalik esitamine on vajalik juhul, kui vahetut suhtlust kaupleja 5

§ 171

lg 1 järgi kannab apellant apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 27. Kostja esitas vastuses apellatsioonkaebusele menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulutas ta apellatsioonkaebusega tutvumisele 44 minutit, toimikuga täiendavale tutvumisele 22 minutit ja vastuse koostamisele 1 tunni ja 7 minutit. Kostja esindaja Rein Küttimi teenuse tunnihind on 60 eurot. 2 tunni ja 13 minuti eest kuulus tasumisele 133 eurot. Kuna teenuse osutaja ei ole käibemaksukohustuslane, siis teenuse arvele käibemaksu ei ole lisatud. 28.

§ 175

lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja poolt loetletud tegevusi saab lugeda vajalikuks ja ajakulu asja keerukust arvestades põhjendatuks. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 60 eurot on mõistlik. Seega kostja apellatsioonimenetlusega seonduvad vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on 133 eurot, mis tuleb välja mõista hagejalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 6