KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-3446 (18231600790) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla Kr

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.03.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 4 kuud 16 päeva vangistust - võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 kuud 16 päeva.

§ 130

lg 41 alusel valiti tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. M. Noskov võeti vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise algust loeti alates tema kinnipidamisest 21.04.

1. Menetluskuludena mõisteti M. Noskovilt riigieelarve tuludesse välja sundraha 375 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 31,25 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.
2. Maakohus märkis apelleeritud otsuses M. Noskovile karistuse mõistmise osas järgmist: Karistuse mõistmisel M. Noskovile peab arvestama ka kohaldatava karistuse üld- kui ka eripreventiivset mõju. Süüdistatavale inkrimineeritud tegu jäi katse staadiumisse, see on toime pandud süstemaatiliselt. Karistuse liigi valikul lähtus kohus asjaolust, et süüdistatava suhtes, kes ei tööta ning üritab vargustega endale rahalisi vahendeid hankida, on rahalise karistuse kohaldamine välistatud. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest teinud enda jaoks ühtegi järeldust ning jätkab kuritegude toimepanemist. Süüdistatava käitumises väljendub ilmselge ja teadlik vastandumine õiguskorrale. M. Noskov on isikuks, kellele ei lähe korda järjekordse varguse episoodi lisandumine karistusregistrile ning tema suhtumist õiguskorda on võimalik muuta ainult reaalse vangistusega. Süüteo toimepanemise kahetsemise luges kohus karistust kergendavaks asjaoluks. Kohus pidas võimalikuks mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist määra. Et asja arutati lühimenetluses, vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.03.2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

§ 130lg 41 alusel pidas kohus vajalikuks kohaldada M.

Noskovi suhtes tõkendit vahistamine. APELLATSIOON

1. Kohtuotsuse resolutiivosa tõlke sai süüdistatav allkirja vastu kätte 3.05.2018 ja motiveeritud otsuse tõlke 7.06.
2. Süüdistatava M. Noskovi apellatsioon registreeeriti maakohtus 9.05.
3. Apellatsioonis leiab süüdistatav, et kahjusumma ei olnud suur, mistõttu on talle määratud karistus liiga range. On valmis maksma trahvi või vangistuse asemel tegema üldkasulikku tööd. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kohtukolleegium, hinnanud apellatsioonis esitatud argumente ja taotlust mõistetud karistuse kergendamiseks, arvestades kehtivat kohtupraktikat ning võimalikku tulemust, leiab üksmeelselt, et esitatud apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb seetõttu jätta

§ 326lg 3 alusel läbi vaatamata.

5.

§ 326

lg 3 lubab ringkonnakohtul jätta apellatsioon määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-49-10 p-s 5 väljendatud seisukohast tulenevalt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega, näiteks karistuse osas, ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.

1. Apellant leiab, et talle maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele. Süüdistatava hinnangul võib ta vangistuse asemel maksta ära trahvi või teha üldkasulikku tööd. Kohtukolleegium märgib siinjuures, et edasikaebemenetluses saab karistuse osas kohtuotsuse tühistamise aluseks olla eelkõige see, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (vt RKKKo 3-1-1-70-16, p 11). Kohtukolleegium maakohtu otsuses selliseid material- või menetlusõiguslikke rikkumisi ei tuvastanud. Maakohus on otsuses esitanud enda põhjendatud seisukohad M. Noskovile reaalse vangistuse mõistmise kohta. Seda ei ole süüdistatav ka vaidlustanud. Kohus on kohaldanud karistuse mõistmise põhimõtteid vastavalt seaduses toodud nõuetele ning asjas kogutud tõendite pinnalt kujunenud siseveendumuse järgi. Kohtukolleegium ei näe mingisugust alust M. Noskovile KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi mõistetud põhikaristuse kergendamiseks ega liitkaristuse muutmiseks.
2. Arvestades eelnevat, puuduvad süüdistatava apellatsioonil kohtukolleegiumi hinnangul vähimadki eeldused selle rahuldamiseks, mistõttu tuleb see jätta

§ 326lg 3 alusel läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/