Obsah (8)

§ 168§ 174§ 162§ 663§ 654§ 423§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2018, Tallinn Kohtuasja number 2-18-1549 Kohtuasi ED hagi RD vastu el

) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Määruse põhjendusel ei ole vaidluse all, et kostja tasub hageja ülalpidamiseks elatist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras. Hagi on esitanud eesmärgiga saada ametlik kinnitus kostja kohustuste osas. Maakohus selgitas, et kuna kostja täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mistõttu ei ole hageja hagi esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagiavaldus on esitatud ennatlikult, kuna hagejal tekib hagi esitamise õigus alles siis, kui kostja ei täida oma ülalpidamiskohustust. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus jättis menetluskulud kooskõlas

§ 168

lg-ga 2 hageja kanda ja menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist (

§ 174lg 4).

Määruskaebus 4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks arutamiseks või rahuldada hagi ja suurendada väljamõistetud elatist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalaga alammäärani. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kaebuse põhjendustel on elatise suuruse muutmiseks alust, kui muutub seadusjärgne miinimumelatise suurus. Kaebaja leiab, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused. Lisaks ei ole kohus vaidlustatud määruses määranud otsuse täitmise viisi ja korda. Kaebaja leiab, et menetluskulud oleks tulnud jätta kostja kanda, kes ei nõustunud kompromissiga või alternatiivselt

§ 162

lg 4 kohaselt poolte endi kanda, sest hagejalt oli kulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Vastus määruskaebusele

1. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Edasine menetluse käik
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja kohtuasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 423

lg 2 p 2 järgi on kohtul õigus jätta hagiavaldus läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega ja maakohus on otsustust piisavalt põhjendanud. 2 Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti on kooskõlas seadusega jäetud menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna maakohus kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohtus (

§ 174lg 4).

Tulenevalt

§ 177

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 3