← Eesti

1-17-1300/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

  1. juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-1300 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Kaitsja Matti Reinsalu (määratud korras) Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Leontjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla ALEKSANDR LEONTJEV, isikukood 37906273724, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Süüdimõistetu Karistusaja algus 28.02.2017, karistusaja lõpp 28.06.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.05.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada Aleksandr Leontjev tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu 28.02.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 28.06.2019 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Aleksandr Leontjevi suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 21,4 ja 8 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Aleksandr Leontjev vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega 4 (neli) kuud. Välja mõista Aleksandr Leontjevilt menetluskuluna riigituludesse 182,64 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99917700014733, selgitusse märkida: „1-17-1300, Aleksandr Leontjev, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 182,64 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Aleksandr Leontjevi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Aleksandr Leontjevile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Leontjevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Aleksandr Leontjev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.02.2017 otsusega lühimenetluse korras KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistis kohus talle liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus Aleksandr Leontjevile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1 aasta 2 kuu võrra ning mõistis lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 28.02.
  2. 2 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 12 korral, vanglas viibib viiendat korda. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks. Isik pani toime rahvatervise vastase kuriteo narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, lisaks sõiduki joobes juhtimise. Varem on toime pannud vargusi ja kelmusi, käidelnud narkootilisi aineid, avaliku korra raske rikkumise, mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava Aleksandr Leontjevi vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Kinnipeetav taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et vabanemisel hakkab tööle, töökoha leidmisega probleeme ei teki, on terve elu töötanud, enne vangistust oli ehitusel tööl, tal on veel erialasid, lisaks on ta ka õmbleja. Ema ja vennaga suhtleb iga päev, nemad ongi lähedased. Kinnitas, et kavatseb täita kõiki kohustusi ja nõudeid, hoiduda narkootikumidest, edasi tarbida neid ei kavatse kuna teab, et need ei too head. Vanglas viibib praegu metadooni asendusravil. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab Aleksandr Leontjevi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja oli seisukohal, et isik on aktiivselt tegelenud oma sõltuvusprobleemiga ja see on positiivne. Elukoht vabanemisel on olemas ja vastab elektroonilise valve tingimustele. Garanteeritud töökohta küll pole, kuid arvestades mitmeid erialasid ja oskusi ei teki kinnipeetaval ilmselt probleeme töökoha leidmisega. Isik ise on kinnitanud oma valmidust täita kõiki tingimusi ja nõudeid ning vangla ja prokuratuur toetavad tema vabastamist. Kaitsja palub kinnipeetav ennetähtaegselt vangistusest vabastada elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et Aleksandr Leontjevi saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. 3 Kinnipeetav asub vabanedes elama ema juurde. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 2toalise korteriga ja see sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Lähedasteks on vanemad ja vend. Suhted lähedastega on sõbralikud ja toetavad, suheldakse telefonitsi. Ema suhtub kinnipeetava ennetähtaegsesse vabanemisesse positiivselt ja on nõus osutama pojale nii moraalset kui ka materiaalset toetust. Samas on kinnipeetaval negatiivset mõju avaldavad sõbrad, kellega edasine suhtlemine ei aita kohtu hinnangul kaasa isiku resotsialiseerumisele. Vabanemisjärgne töökoht isikul küll esialgu puudub, kuid tal on võimalus end koheselt arvele võtta Töötukassas, et oleks tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Samas on kinnipeetaval omandatud teras- ja raudbetoonkonstruktsioonide monteerija eriala, mis aitab tal tööturul edukamalt konkureerida. Enne vangistust on kinnipeetav töötanud õmblejana, fassaaditöölisena, betoneerijana ning omab puussepa töö oskusi. Töökoht oleks isikule äärmiselt oluline iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes ja olukorras, kus tal on tasumata nõudeid 4232,73 eurot. Positiivseks loeb kohus seda, et Aleksandr Leontjev on vangistuses omandanud riigikeele A1 tasemel ning aktiivselt osaleb A2 taseme õppes. Samuti on ta läbinud analüüsivad vestlused liiklussüütegude ohtlikkusest ja ühiskonnas aktsepteeritud väärtushinnangutest, kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust ja käitumise seostest kuritegevusega. Seega on Aleksandr Leontjev vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Samas on kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et vahetas kambrikaaslasega nimesildi ja sai vale koguse metadooni. Positiivseks tuleb lugeda seda, et rikkumine oli vangla hinnangul siiski sedavõrd marginaalne, et kinnipeetavat karistati leebema karistuse ehk noomitusega. Alkoholi tarvitamisega kinnipeetaval teravaid probleeme pole, sõltuvust ei ole diagnoositud. Samas on isikul diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav on saanud sõltuvusravi, on varasemalt osalenud rehabilitatsiooniprogrammis, kuid korduvalt on olnud tagasilangusi. Käesoleval ajal viibib isik vanglas metadooni asendusravil. Kinnipeetaval on olemas motivatsioon sõltuvusvabaks eluks. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav rahumeelne ja avatud, enesehinnang on adekvaatne ja oma tervist hindab isik ise keskpäraseks. Kinnipeetav tunnistab oma probleeme, kuritegelikke hoiakuid ei väljenda. Ametnikesse suhtub koostöövalmilt ja mõistab nende töö vajalikkust, seega peaks koostöö kriminaalhooldajaga sujuma. Samas on Aleksandr Leontjev ka varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkunud reegleid ja karistus on pööratud täitmisele. Seega on kinnipeetaval olemas teadmine ning kogemus olukorrast, mida toob kaasa katseaja ja käitumiskontrolli nõuete rikkumine. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Aleksandr Leontjev on vangistuses käitunud rahumeelselt, osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes ning aktiivselt tegelenud oma sõltuvusprobleemiga. Lisaks on isiku puhul positiivne, et talle on vabaduses tagatud elukoht ning lähedaste toetus. Kohtu hinnangul ei pruugi eelkirjeldatud olukorras süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Aleksandr Leontjevi õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine ning temale KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4 ja 8 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist 4 võivad suurendada alkoholi ja/või narkootikumide tarvitamine ja majanduslikud raskused. Lisaks on kohus seisukohal, et taasühiskonnastavad tegevused sotsiaalprogrammis osalemise näol maandavad uue kuriteo toimepanemise riski ning aitavad parandada tema väärtushinnanguid. Veel märgib kohus, et ennetähtaegse vabanemise olemus seisneb selles, et vanglast vabanenud süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on jälgimisel ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Elektroonilise valve puhul on Aleksandr Leontjevil kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka märkida, et järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Olukorras, kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning ei teavita järelevalve ametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinni pidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Sama juhtub olukorras, kui isik püüab kahjustada enda elukohas asuvat või tema keha külge kinnitatud jälgimisseadet. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine süüdimõistetud kinnipeetav ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik. Kohus rõhutab lõpetuseks veel, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Aleksandr Leontjev lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Aleksandr Leontjev suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Kohus vabastab Aleksandr Leontjevi karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustusega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab igapäevaeluga taaskohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust 4 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.