1-14-1538/193

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-1538 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Triin Harak Prokurör Evelin Merilaine ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Aleksandr Jakovlevi osas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung Aleksandr Jakovlev isikukood: 36001072738, asukoht: Tartu vanglas, vabanemisjärgne elukoht: XXX. Karistusaja algus ja lõpp: 13.09.2013 - 13.09.
2. vandeadvokaat Otto Preem määratud korras kaugkohtuistung 13.06.2018 RESOLUTSIOON
3. Mitte vabastada Aleksandr Jakovlevi temale Tartu Ringkonnakohtu 20.04.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1538 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
4. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ning tema kaitsjale.
5. Välja mõista Aleksandr Jakovlevilt menetluskuluna riigituludesse 148,80 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Aleksandr Jakovlevi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 09.10.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1538 tunnistati Aleksandr Jakovlev süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati 5-aastase vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 27.10.
6. a otsusega mõistetud kandmata karistuse, 2 kuu pikkuse vangistuse võrra. A. Jakovlevi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis on 5 aastat 2 kuud vangistust. Arvestades eelvangistuse karistusaja hulka, loetakse A. Jakovlevi karistuse kandmise alguseks 13.09.
7. Tartu Ringkonnakohtu 20.04.2015 otsusega mõisteti Aleksandr Jakovlevile karistuseks 6 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.11.2011 otsusega mõistetud ärakandamata karistuse, 2 kuu pikkuse vangistuse võrra, ja mõisteti Aleksandr Jakovlevi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja hulka arvestada KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks loeti
8. september
9. 10.05.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Aleksandr Jakovlevi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav oht seisneb narkootiliste ainete vahendamises ja käitlemises, röövimises ja kehalises väärkohtlemises. Oht on tõenäoline, kui kinnipeetav on majanduslikes raskustes, tarvitab alkoholi või satub konfliktolukorda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 16%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 33%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses töötanud võimalusel, eesti keelt õppinud. Läbis sotsiaalprogrammi Õige Hetk, mis õpetas kuidas käituda ja vältida konflikte. Elas varem Tartus Lubja 7, nüüd asuks elama XXX, kus elab naissõber L. V. L. V. tutvus ammu, on head sõbrad juba M. ajast, kui L. töötas kaupluse juhatajana. Telefoni teel suheldakse. Vabanedes suunduks Töötukassasse arvele võtma, vormistaks töövõimetuse ja pöörduks sotsiaalosakonda. Töövõime kaotuse protsent on
10. Eriala on elektrik, võimalik, et leiab ka erialast tööd, kuid juhutöid saab kindlasti. Narkokuritegudega ega püüdlustega kiirelt raha teenida ei jätka. Kuriteokaaslastega ei suhtle. Neile ütles, et otsustasin lõpetada. Teda jälgiti siis juba ja nad provotseerisid teda ja üks kes oli võlgu, ütles, et teeme ikka viimast korda, maksan võla ja uue eest rohkem. Ei lastud lõpetada. Alkoholi ei tarvita, peale insulti ei tohi. Narkootikume ise ka ei tarvita. Teab, mida tähendab kriminaalhooldus. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Aleksandr Jakovlevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Evelin Merilaine, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Aleksandr Jakovlevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, leiab, et süüdimõistetut ei peaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatama. Positiivsed asjaolud süüdimõistetu puhul on osalemine sotsiaalprogrammis, riigikeele õppes ja vangla majandustöödel. Samuti puuduvad isikul kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on isikul olemas elukoht, kuna L. V. on nõustunud, et vabanemisel asub Aleksandr Jakovlev elama tema elukohta. Negatiivseteks asjaoludeks on süüdimõistetu isik ja kuriteo sooritamise asjaolud ning suhtumine sooritatud kuritegudesse. Aleksandr Jakovlevi näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta kannab neljandat korda reaalset vangistust, on varasemalt rikkunud katseajal kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja sooritanud katseajal uue kuriteo. Aleksandr Jakovlevi hinnangul on ta alusetult süüdi mõistetud. Sellest tulenevalt puudub veendumus, et isiku suhtes on karistus käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandud kuritegudesse, kuna seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on oma eesmärgi saavutanud. Karistuse eesmärgi saavutamine on kaheldav aga olukorras, kus süüdimõistetu on asunud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole, teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud või ta on asunud muul viisil oma teguviisi õigustama. Sellisel juhul ei saa olla veendumust, et kinnipeetava suhtes on kuriteoriskid maksimaalselt maandatud. Isikut on varem korduvalt karistatud ja isiku käitumist on püütud seaduskuulekaks suunata, kuid ükski mõistetud karistustest, sealhulgas reaalsed vangistused, ei ole talle soovitud mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Aleksandr Jakovlevi elustiil on olnud riskeeriv ja hoolimatu ning väljakujunenud käitumismustrid ei soosi kriminaalhooldusametniku hinnangul suuri muutusi. Samuti koosneb tema suhtlusringkond kriminaalse taustaga isikutest. Tema elustiili juurde on kuulunud alkoholi tarvitamine ja narkootikumide vahendamine, mis oli enne vangistust tema põhitegevuseks. Kuritegusid on toime pannud majandusliku kasu saamiseks. Vabanemise korral puudub tal garanteeritud töökoht ja tema suhtes on suured rahalised nõuded, mis on ohuteguriks uue kuriteo toimepanekuks. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on prokurör seisukohal, et Aleksandr Jakovlevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Isiku vabastamine oleks ennatlik tulenevalt toimepandud kuriteo iseloomust ja raskusest ning isiku süü suurusest. Eeltoodule tuginedes ei nõustu prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Aleksandr Jakovlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaitsja märkis, et vaadates A. Jakovlevi kaasust, ilmneb, ei isik on 5 aastat ilma distsiplinaarkaristusteta vanglas veetnud. Individuaalne täitmiskava on täidetud korrektselt. On osaletud ka vangla tööhõives ning vangla toetab isiku vabastamist. Oluline on ka garanteeritud elukoha olemasolu, mida omanik on kinnitanud. Töövõime kaotus on märkimisväärne ning isiku esimene toiming vabanedes on ennast vormistada vastava pensioni saajaks. Seega on sissetulek töövõimetuspensioni näol olemas. 2011 oli isikul insult ning peale seda ta alkoholi ei tarvita, kuna see on arstide poolt vastunäidustatud. Narkootikumid ei ole kunagi probleemiks olnudki. Tegemist on eaka inimesega ning vabastamine koos käitumiskontrolliga on kaitsja hinnangul põhjendatud. Lisakohustuste kohta kaitsja vastuväiteid ei oma, ehkki alkoholi tarvitamise keeld ei ole isiku varasemat elukäiku silmas pidades asjakohane. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Jakovlevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Aleksandr Jakovlev kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Aleksandr Jakovlev temale mõistetud karistusajast ära kandnud 4 aastat 9 kuud, so üle 2/3 mõistetud karistusajast. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil XXX. Antud korteri omanik on L. V. Korteris, mis on 2-toaline, on remont tehtud ja kommunaalvõlgu ei ole. L. V. elab korteris üksinda ning on nõus kinnipeetava vabanemisega antud aadressile. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus valdavalt täidetud. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vangistuse jooksul on Aleksandr Jakovlev osalenud majandusabitöödel, läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk, omandanud riigikeele tasemel A
11. Iseloomustus sotsiaalprogrammis osaluse kohta on hea. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema võimekust tahtmise korral kinni pidada kehtivatest reeglitest. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
12. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning samuti on Riigikohus 07.02.2018 lahendis selgitanud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust ning kohtu hinnangul on A.Jakovlev puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. A.Jakovlevi on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi on kaks, samas on ta kandmas neljandat reaalset vangistust oma elus. Isik on toime pannud kuritegusid varalise kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks majandusliku kasu saamine, grupi mõju ja sõltuvus narkootikumidest, vastutustundetu käitumine. Seega tuleb kohtul hinnata, kas käesoleval hetkel on isiku elus ja arusaamades toimunud olulised muutused seadusekuulekuse suunas, et olla kindel, et käesolev vangistus jääb viimaseks. Kohtu hinnangul selliseid erakordseid arenguid seadusekuulekuse suunas siiski ei nähtu. Kinnipeetava kuritegelik minevik sisaldab nii vägivalda kui ka puudulikku majanduslikku toimetuleku oskust ja soovi teenida kergelt raha. Materjalidest nähtuvalt on isiku majanduslik olukord on kehv – sissetulek puudub, täitmata rahalised nõuded üle 7000 euro, materiaalse toe puudumine, tervislik seisund, kriminaalse minevikuga tuttavad. Kinnipeetava töökogemus on olnud kesine ja ebaregulaarne, mistõttu on ka isiku majanduslik planeerimisoskus puudulik. Kinnipeetaval on diagnoositud insuldi tõttu töövõime puudumine 80% ulatuses. Seega on tõenäoline vabanemisel töövõime puudumise hindamine ning sellest tulenevalt ka teatav igakuine pension. Kuigi määratav summa ei ole teada, võib eeldada, et edukaks majanduslikuks toimetulekuks ning võlgade tasumiseks üksnes sellest ei piisa. Kuigi isik on avaldanud soovi ka leida endale töökoht, mis vastaks tema võimetele, ilmneb vangistusasutuse iseloomustusest, et süüdlasele on siiski olulisem isiklik heaolu kui kaasinimeste elu ja tervis. See viitab ohule, et ka seekord võib A.Jakovlev loobuda ette võetud eesmärkidest ning asuda probleeme lahendama lihtsama vastupanu teele minnes. Kohtu hinnangul ei saa ka põetud insulti pidada selliseks asjaoluks, mis välistaks edasise kuritegeliku käitumise. A.Jakovlev sai insuldi 2011 juulis, kuriteod, mille eest karistust kannab, on toime pandud aga 2013 aasta algusest kuni augusti lõpuni. Seega ka tõsine terviserike ei pannud süüdlast enda käitumist muutma. Toetavat lähivõrgustikku kinnipeetaval ei ole, telefoni teel suhtleb tuttavatega. Vangla iseloomustuse kohaselt tuttavad on aga kriminaalse minevikuga. Vangistatu on küll väitnud, et ta ei ole mõjutatav, kuid grupilised kuriteod räägivad aga millestki muust. Teisisõnu kohtu hinnangul tuttavate negatiivne mõju on olemas. Ainus positiivse taustaga tuttav on elukoha nõusoleku andnud 60-aastane töövõimetuspensionär L. V. Samas ei ole sellise tuttava olemasolu hoidnud A.Jakovlevi kuritegusid sooritamast. Seetõttu ei ole ka välistatud, et suurema hulga positiivsete tugiisikute/lähedaste puudumisel asub kinnipeetav varasemaid suhteid taastama, mis tema mõjutatavust ja majanduslikku olukorda arvesse võttes, suurendab oluliselt isiku poolt uute kuritegude toimepanemise riski. Kohus nõustub ka prokuröri poolt väljatooduga süüdlase suhtumisest sooritatud kuritegudesse. Prokuratuuri arvamusest nähtub, et Aleksandr Jakovlevi hinnangul on ta alusetult süüdi mõistetud. Ennetähtaegse vabastamise kohtuistungil A.Jakovlev avaldas, et teda provotseeriti ja 2-3 klienti oli vaid. Seega saab kohus nõustuda prokuröri poolt edastatud arvamusega, et süüdlase suhtumisest tulenevalt puudub veendumus, et isiku suhtes on karistus käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on oluline arvestada kinnipeetava suhtumist toimepandud kuritegudesse, kuna seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on oma eesmärgi saavutanud. Karistuse eesmärgi saavutamine on kaheldav aga olukorras, kus süüdimõistetu on asunud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole, teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud või ta on asunud muul viisil oma teguviisi õigustama. Sellisel juhul ei saa olla veendumust, et kinnipeetava suhtes on kuriteoriskid maksimaalselt maandatud. Isikut on varem korduvalt karistatud ja isiku käitumist on püütud seaduskuulekaks suunata, kuid ükski mõistetud karistustest, sealhulgas reaalsed vangistused, ei ole talle soovitud mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Tõsi on ka see, et A.Jakovlev on kuriteod, mille eest hetkel karistust kannab, toime pannud katseajal. Seega pole ta hoolinud ka kohtu poolt antud võimalusest elada väärikalt ja õiguskuulekalt ülejäänud elu. A.Jakovlev oli hoopiski absoluutselt ükskõikne kehtivate reeglite suhtes. Kohtul puudub tõsikindlel veendumus, et A.Jakovlev on siiski valmis kandma täit vastutust ja kinni pidama kõigist rangetest tingimustest, mis kuuluvad kriminaalhooldusele allutamise juurde. Kokkuvõtvalt saab kohus järeldada, et süüdlasel tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Ka prokuratuur on skeptiline süüdlase õiguskuulekalt hakkamasaamise osas, kuna ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Kohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega, sotsiaalprogrammid), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tegelikku tahet ja valmidust elada edaspidi narkootikumide ja kuritegudeta. Menetluskulud Aleksandr Jakovlevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 13.06.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 13.06.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 148,80 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 148,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksandr Jakovlevilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik