KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2018. a, Tallinn Haldusasja number 3-18-382 Haldusasi I. M. kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks

§ 155lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohus võttis 26.02.2018 määrusega menetlusse I. M. kaebuse Justiitsministeeriumi kohustamiseks vastata tema 15.01.2018 selgitustaotlusele. Kaebaja soovis saada selgitust selle kohta, kas ja millistel juhtudel saab füüsilisest isikust pankrotivõlgniku puhul kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lõiget 12; samuti selle kohta, mis alusel võib pankrotihaldur otsustada TMS § 132 lg 12 kohaldamise. Kohus tunnistas samas määruses vastustajaks Justiitsministeeriumi ja kohustas teda kaebusele vastama.
2. Justiitsministeerium teavitas kohut 28.03.2018 vastuses, et vastas selgitustaotlusele 01.03.2018 kirjaga nr 15-4/415-4 (01.03.2018 kiri). Vastustaja palus haldusasja menetluse lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 punkti 4 alusel.

1. Kohus selgitas kaebajale 05.04.2018 kohtunõudes, et haldusasja menetlus lõpetatakse, kui kaebuses nõutud toiming on tehtud. Justiitsministeerium on esitanud kohtule 01.03.2018 kirja nr 15-4/415-4, kust nähtub, et selgitustaotlusele on vastatud. Teisisõnu on kaebaja saavutanud eesmärgi, miks ta kohtusse pöördus. Kohus andis samas kaebajale võimaluse esitada jätkutuvastuskaebuse, kui see on tema õiguste kaitseks vajalik. Kaebajal tuli menetluse jätkamist taotleda ning põhjendada, miks see on vajalik tema õiguste kaitseks.
2. Kaebaja leidis oma 13.04.2018 vastuses, et Justiitsministeerium on esitanud kohtule ebaõigeid andmeid selgitustaotlusele vastamise kohta. Vastustaja on ekslikult leidnud, et ta ei ole selgitustaotluse adressaat. Tegemist on Justiitsministeeriumi välja töötatud seaduseelnõuga, 3-18-382 mistõttu on Justiitsministeerium selgitustaotluse adressaat. Arvamuse on esitanud tõenäoliselt ebapädev ametnik. Vastustaja on ekslikult arvanud, et pankrotimenetluses on võimalik arestida sissetulekut. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) 152 lg 1 p-s 4 sätestatakse, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kohus on seisukohal, et vastustaja on ammendavalt selgitustaotlusele 01.03.2018 kirjas nr 15-4/415-4 vastanud. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et selgitustaotlusele ei ole vastatud. Kaebaja soovis 15.01.2018 selgitustaotluses, et Justiitsministeerium selgitaks, kas ja millistel juhtudel saab füüsilisest isikust pankrotivõlgniku puhul kohaldada TMS§ 132 lõiget 12; samuti selle kohta, mis alusel võib pankrotihaldur otsustada TMS § 132 lg 12 kohaldamise. Justiitsministeerium ei ole TMS § 132 lg 12 välja töötanud. Justiitsministeerium töötas küll välja kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (280 SE), kuid vastav muudatus on lisatud Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja 06.11.2017 kirja alusel (p 6) (Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/arvamused/0b9175e0-ff09-4491-b43d4b496793df24/Kohtut%C3%A4ituri%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduval t%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus). Haldusorganil on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 1 kohaselt siiski üldine vastamiskohustus. Juhud, mil vastamisest võib loobuda, on sätestatud sama paragrahvi lõikes
2. Praegu ei olnud tegemist olukorraga, kus vastamisest oleks saanud loobuda. Igal juhul on vastustaja oma 01.03.2018 kirjas kaebajale TMS § 132 lg 12 kohaldamist selgitanud. Asjaolu, et kaebaja vastustaja selgitusega ei nõustu, ei tähenda, et selgitustaotlusele ei ole vastatud. Kaebaja ei saa nõuda endale meelepärast selgitust. Selline subjektiivne õigus tal puudub. Kaebaja saab nõuda üksnes, et selgitustaotlusele vastataks. Ka ei ole praeguses vaidluses küsimus TMS § 132 lg 12 rakendamise üle, mistõttu ei saa kohus seisukohta võtta selles, missugune tõlgendus TMS § 132 lg 12 kohaldamise osas oleks õige. Samuti on haldusorgani otsustada, kes ametnikest selgitustaotlusele vastab. Kaebaja ei saa nõuda, et temale meelepärane ametnik selgitustaotlusele vastaks. Kaebaja ei ole põhjendanud tuvastamiskaebuse esitamise vajadust ega tuvastamiskaebust esitanud. Kohtule ei nähtu ka, et tuvastamiskaebuse esitamine oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Haldusasja menetlus tuleb

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

7. Kui kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta jõustub, ei saa sama kaebusega enam halduskohtusse pöörduda (

§ 43lg 1 p 2).

8. Kohus lõpetas haldusasja menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, kuna vastustaja sooritas kaebuses nõutud toimingu.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui menetlus lõpetatakse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, määruse alusel. Tagastamisele kuuluv riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Kohus võib riigilõivu tagastada ka omal algatusel Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (

§ 104lg 8).

Kuna kaebaja on ise tasunud riigilõivu 15 eurot, peab kohus otstarbekaks tagastada riigilõiv omal algatusel. Riigilõiv tagastatakse määruse jõustumisel. 2