KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-759 M.M kae

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.M esitas 03.04.2018 Harju Maakohtule kaebuse talle tekitatud kahju hüvitamiseks. Harju Maakohus edastas 16.04.2018 kaebuse lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Kaebaja taotles kahju hüvitamist summas 50 eurot ja psühholoogilist nõustamist seoses sellega, et oodates 02.04.2018 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kinnipeetavate ruumis kohtuistungi toimumist, puudus ruumis laud söömiseks ning võimalus käte pesemiseks. Lisaks palus kaebaja hüvitada kahjunõude esitamise kulud, s.o postmark 0,65 eurot ja ümbrik 0,06 eurot.
2. Tallinna Halduskohtu 11.05.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta (p 1) ning anti täiendav 15päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, sh 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemiseks (p 2).
3. Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 määrusega tagastati M.M kaebus. 3-18-759 Kaebaja sai halduskohtu 11.05.2018 kohtumääruse kätte 16.05.
4. Seega oli kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise, sh riigilõivu tasumise viimaseks päevaks 31.05.
5. Kaebaja on 11.05.2018 kohtumäärusele 25.05.2018 vastanud, kuid ei ole tähtaegselt ega ka kohtumääruse tegemise ajaks kõiki puudusi kõrvaldanud, sh on tasumata riigilõiv. Samuti ei ole kaebaja taotlenud puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist ega menetlusabi andmist. Riigilõivu tasumata jätmine on oluline puudus, mis takistab asja läbivaatamist, mistõttu tuleb kaebus tagastada. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6. M.M palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 määrus ning saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis isik, kes pidi tasuma riigilõivu, selle terviseprobleemide tõttu tasumata. Nüüdseks on riigilõiv tasutud ning puudus kõrvaldatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
7. Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1 ja § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

II

1. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 määrus muutmata. Halduskohus on jõudnud kaebuse tagastamise osas õigele järeldusele.
2. Riigilõivu tasumine on kaebuse menetlemise vältimatuks eelduseks (

§ 104

lg 1, riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 3), mistõttu oli riigilõivu tasumata jätmine kaebuse oluline puudus. Halduskohus selgitas 11.05.2018 määruses kaebaja kohustust tasuda riigilõiv ning märkis määruse resolutsiooni p-s 3, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral tagastab kohus kaebuse selle esitajale. Sama selgitas halduskohus määruse põhjendava osa teisel leheküljel. Seega oli kaebaja teadlik puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgedest. 8. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et kaebaja on nüüdseks riigilõivu tasunud, sest praegusel juhul oli kaebuse puuduse tähtaegne kõrvaldamine oluline, kuna takistas asja edasist menetlemist. Menetlusosalistel tuleb kohtu poolt määratud tähtaegadest kinni pidada või taotleda kohtu poolt määratud menetlustähtaegade pikendamist (

§ 69lg 1).

Kaebaja ei pöördunud halduskohtu poole taotlusega riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks. 9. Kaebuse tagastamine ei võta praegusel juhul kaebajalt õigust pöörduda uuesti sama kaebusega halduskohtusse (

§ 43lg 2).

Samuti ei esine praegusel juhul ohtu, et kahju hüvitamise nõue võib kaebuse tagastamise tõttu aeguda. Kaebaja 25.05.2018 menetlusdokumendist nähtuvalt on kaebaja soovinud mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt sellega, et oodates 02.04.2018 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas kinnipeetavate ruumis kohtuistungi toimumist, puudus ruumis laud ning võimalus käte pesemiseks, mis alandas tema inimväärikust. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle 2

§ 8

lg 5 sätestab, et isik, kellelt on võetud vabadus, esitab kaebuse oma viibimiskoha järgi. Seega tuleb Tartu Vanglas viibival kinnipeetaval esitada kaebus Tartu Halduskohtule. 10. Kaebajal on võimalik taotleda tasutud riigilõivu tagastamist (

§ 104

lg 5 p 2), esitades selleks vastavasisulise taotluse halduskohtule (RLS § 12 lg 1). RLS § 12 lg 2 sätestab, et riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Kaebaja saab aga taotleda uue kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu arvamist sellise kaebuse esitamisel tasutud riigilõivuks. (allkirjastatud digitaalselt) 3