← Eesti

2-18-5179/11

Obsah (4)§ 113§ 145§ 65§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJA Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anne Randjärv Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 15.06.2018 Rapla kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-18-5179 Tsiv

§ 113lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord MTÜ-l Kohila Võrkpalliklubi ja Ingrid Kanguril on õigus 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest esitada kaja, s.o menetluse taastamise avaldus. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon 425 eurot, milline menetluse taastamisel tagastatakse. Kohtu seisukoht Hagi kohaselt sai MTÜ Kohila Võrkpalliklubi (Kostja I) Delta Kinnisvara OÜ-lt 03.06.2016 laenu summas 2500 eurot ja 09.01.2017 täiendavalt laenu summas 4000 eurot. Hageja ja kostja I leppisid kokku, et võlgnik tagastab laensumma hiljemalt ühe kuu jooksul laenu saamisest. Vaatamata korduvatele lubadustele kostja I laenu tagasi ei maksnud. 24.10.2017 sõlmisid hageja ja kostja I ja kostja I juhatuse liige Ingrid Kangur võla tasumise kokkuleppe ja käenduslepingu. Lepingu punktis 1.

  1. kinnitas kostja I, et võlgneb hagejale 03.06.2016 sõlmitud laenulepingu alusel 2500 eurot ja 09.01.2017 sõlmitud laenulepingu alusel 4 000 eurot ning et kokku on kostja I võlgnevus hageja ees 6500 eurot, võlgnevus on sissenõutav ja kostja I poolt täielikult tasumata. Täiendavalt sätestati lepingus, et kostja I likvideerib võlgnevuse 6500 eurot
  2. osas selliselt, et kogu võlgnevus on tasutud hiljemalt 30.11.
  3. Lepingu punkti 2.
  4. kohaselt võttis käendaja Ingrid Kangur kohustuse käendada kõiki Lepingus sisalduvaid kostja I kohustusi hageja ees. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 9000 eurot. Kostja I Lepingut ei täitnud ja maksegraafikut ei järginud. Hageja pöördus korduvalt kostja I ja kostja II poole nõudega võlgnevus tasuda, kuid hoolimata antud lubadustest kostja I ega käendaja võlgnevust ei likvideerinud.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Juhindudes

§ 108

lg 1 nõuab hageja kostjatelt solidaarselt põhivõla 6 500 eurot.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 3 Lepingu punkti 1.

  1. kohaselt kohustus kostja I maksekohustuse täitmisega viivitamisel tasuma hagejale viivist määras 0,15% päevas tasumata summalt. Lepingu punktis 2.
  2. lepiti kokku, et kui käendaja rikub Lepingus sisalduvat rahalist kohustust, kohustub käendaja tasuma viivist 0,15% päevas tasumata summalt. Hageja on esitanud põhivõlgnikule ja käendajale nõude tasuda kogu võlgnevus hiljemalt 17.11.
  3. Arvestades eelöeldut nõuab hageja kostjalt I ja II viivist alates 18.11.
  4. Lepingujärgse viivise arvestus 18.11.2017 seisuga on alljärgnev: Võlgnevus Viivitus 6500 eurot 18.11.2017 – 04.04.2018 138 päeva Viivis päevas 9,75 eurot päevas Viivis 1345,50 eurot Hageja taotleb kostjatelt põhivõla ja viivise väljamõistmist ning menetluskulude jätmist kostjate kanda. Kostjaid kohustati kohtule kirjalikult vastama, mida kostjad teinud ei ole. Kohtudokumendid on kostjatele kätte toimetatud 28.05.
  5. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 407 lg 1 alusel, kui kostja kohtule tähtaegselt ei vasta. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning antud asjas on otstarbekas teha tagaseljaotsus TsMS § 407 lg 1 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tuleb käesolev kohtuotsus tunnistada viivitamata täidetavaks ning vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrata kindlaks kostjate poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 650 eurot ja õigusabikuludest summas 1040 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamisele ning selleks ettevalmistumisele, kohtumääruse ja kohtu kirjaga tutvumisele ning kliendile e-kirja koostamisele kokku 8 tundi. Esindaja tunnitasu suuruseks on 130 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et esindaja poolt kulutatud aeg käesoleva hagi asjaoludega tutvumiseks ja kohtudokumentide vormistamiseks on üleliia pikk, arvestades nõude õigusselgust. Optimaalne aeg esindaja kirjeldatud toimingute tegemiseks on kohtu hinnangul 5 töötundi ja põhjendatud ning vajalik kulu õigusabile seega 780 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 1430 eurot (780+650). (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.