Obsah (7)
§ 22§ 1§ 110§ 23§ 31§ 29§ 1732-18-5294 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 07. juuni 2018 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-18-5294 Tsiviilasi Voldemar Tänav’a väljakuu
§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.
AJUTISE HALDURI ARUANNE
- mail 2018 esitatud aruande kohaselt võlgnik omab arvelduskontot EExxxx AS-is SEB Pank, mille saldo 17.04.2018 seisuga on 0.40 eurot ja kogumishoiust EExxxx, mille saldo 17.04.2018 seisuga 2
(5)2-18-5294 on 0 eurot. Ehitisregistri andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt ei ole võlgnik omanud ega oma kinnisasju. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu ei ole isiku nimele registreeritud ühtegi väärtpaberit. Andmed pensionikonto kohta puuduvad. Voldemar Tänav ei ole liitunud kogumispensioniga. Maanteeameti registreerimisosakonna poolt edastatud andmete kohaselt ei ole ega ole viimase viie aasta jooksul olnud võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on isiku ettemaksukonto saldo 0.00 eurot. Voldemar Tänav ei ole saanud maksustatavat tulu 2013 ja 2016 aastal ega alates 01.01.2018 kuni 31.03.
- Ta on saanud maksustatavat tulu perioodil 01.01.201430.06.2016 järgmiselt: 2014.a 2 729.63 eurot, 2015.a 3 880.59 eurot ja
- a 1 133.08 eurot. AS SEB Pank arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et isik saab Sotsiaalkindlustusametilt igakuiselt sotsiaaltoetust 41.17 eurot. Muu vara puudub.
- Maksu- ja Tolliameti andmetel on Voldemar Tänav vastu kohtutäituri arestinõue 2 224.99 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on Voldemar Tänav’a suhtes menetluses neli täitemenetlust: 1) Toimiku number 035/2008/378, sissenõudja ERGO Kindlustuse AS, nõue 2 419.23 eurot, nõude jääk 354.55 eurot, kohtutäitur Hille Kudu; 2) Toimiku number 031/2009/1009, sissenõudja Aktiva Finants OÜ, nõue 205.28 eurot, kohtutäitur Katrin Vellet; 3) Toimiku number 031/2006/2717, sissenõudja Aktiva Finants OÜ, nõue 127.58 eurot, kohtutäitur Katrin Vellet; 4) Toimiku number 007/2006/52953, sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus, nõude jääk 2.03 eurot, kohtutäitur Veiko Kaasik. Voldemar Tänav suhtes on viidud läbi neli täitemenetlust. Järelpärimiste teel kogutud andmetel on Voldemar Tänav kohustused kokku 689.44 eurot, lisanduvad täitemenetluste kulud.
- Arvestades võlgniku kohustuste koosseisu ja nõuete kogusummat 789,02 eurot, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetus saabus nimetatud rahaliste kohustuste aluseks olevate kohtulahendite tegemise/ jõustumisega. Maksejõuetuse on põhjustanud tema enda käitumine, mille tagajärjel on temalt väljamõistetud rahalisi kohustusi, kuid mille koheseks täitmiseks on rahalised vahendid puudunud. Ajutine haldur märgib, et samas on võlgnik oma suurimast kohustusest, ERGO Kindlustuse AS ees, enamuse ulatuses täitnud, algne nõue oli 2 419.23 eurot, nõude jääk 354.44 eurot. Võttes arvesse, et võlgniku arvelduskonto tuleb TMS § 132 alusel osaliselt vabastada ning vastav summa moodustab (2018.a. töötasu alammäära alusel) 500 eurot, on Voldemar Tänav sissetulek väiksem, mistõttu ei teki pankrotimenetluses vabu rahalisi vahendeid, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlausaldajate nõudeid on võimalik rahuldada (osaliselt) vaid sellisel juhul, kui Voldemar Tänav igakuine sissetulek ületab mittearestitavat sissetulekut. Võlgnikul puuduvad sellises ulatuses rahalised vahendid võetud kohustuste koheseks täitmiseks. Arvestades, et võlgniku varaks on vaid sotsiaaltoetus 41.17 eurot, ei ole võimalik kohustusi täita arvelduskontole laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb lugeda ERGO Kindlustuse AS nõude sissenõutavaks muutumist. Täitemenetlust viidatud nõude sissenõudmiseks alustati 18.02.2008, nõudest 2 419.23 eurost on kümne
(10)aasta jooksul täidetud 2 064.68 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on kogutud andmetel maksejõuetu
§ 1lg 2 mõistes.
Esialgsel hinnangul on tegemist maksejõuetuse põhjustega muudel asjaoludel pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõidetavaid tehinguid
§ 110-114 alusel.
9. Ajutine haldur palus
§ 23
, § 29, § 30 alusel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kui võlausaldajad või kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluses kulude katteks raha ette ei tasu, vabastada haldur tema ülesannetest, välja mõista 3
(5)2-18-5294 Maarja Roht’ile ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 480 eurot (sh sotsiaalmaks), millest 397 eurot välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 83 eurot võlgnikult, tasu kanda Maarja Roht’i arveldusarvele nr EExxxx. KOHTUISTUNG
- Kohtuistungil avaldaja jäi avalduse juurde.
- Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde, kuid palus võlgniku poolt istungil teatatud pensioni suurusest tulenevalt lugeda võlgniku sissetuleku suuruseks 200 eurot kuus. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine
- Vastavalt pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
§ 31
lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 14.
§ 29
lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on varasid 0.40 eurot ulatuses. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on igakuine sotsiaaltoetus 41.17 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt tegelikult on tema sissetuleku (pensioni) suuruseks 200 eurot kuus, mis on 40% Vabariigi Valituse kehtestatud töötasu alammäärast. Võlgnikul lasuvad kohustused 689.44 eurot. 15.
§ 29
lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 17.05.2018 kohus vastavalt
§ 29
lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu Voldemar Tänav’a võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 580 eurot ettetasumiseks kuni 04.06.2018, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud. 16. Kuigi võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, tuleb jätta pankrott välja kuulutamata, sest pankrotimenetlusel puudub perspektiiv. Pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid üldse rahuldada, sest võlgniku sissetulekust (pensionist) ei ole võimalik kohustusi täita.
§ 173lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei 4
(5)2-18-5294 ole, siis seda otsima. Võlgnik on kinnitanud, et ta on töötu ning ei ole võimeline füüsilist töö tegema. Seega ei ole tõenäoline, et võlgnik ka tulevikus tulutoovat tegevust leiab. Selle ja võlgniku kohustuse suurust arvestades ei ole võimalik võlgniku pankrotti välja kuulutada, sest ilmselt kohustustest vabastamise menetluse käigus ei suuda võlgnik kasvõi osaliselt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Samuti ei suuda võlgnik pankrotimenetluses menetluskulusid tasuda. 17. Eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku varast ei jätku kohustuste täitmiseks. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast
§ 29
lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud 18.
§ 23
lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 19. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 6 tunni eest summas 480 eurot, sh sotsiaalmaks 33% summas 119.10 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, taotleb haldur ajutise halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest summas 397 (sh sotsiaalmaks 33%) ja ülejäänud summa, s.o 83 euro (sh sotsiaalmaks 33%), palub haldur välja mõista võlgnikult. 20.
§ 23
lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 21. Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu Maarja Roht’ile. Ajutise halduri tunnitasu suurus 80 eurot ei ületa
§ 23lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot.
Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ning määrab Maarja Roht’ile riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sh sotsiaalmaks 33%). Ülejäänud summa 83 eurot (480 – 397) mõistab kohus Maarja Roht’i kasuks välja võlgnikult. 22. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
§ 1
lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)