9. Ajutine haldur palus
lg 2, § 23, § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kui võlausaldajad või kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluses kulude katteks raha ette ei tasu, välja mõista Maarja Roht’ile ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 480 eurot (sh sotsiaalmaks), millest 397 eurot välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 83 eurot pärandvara arvelt, tasu kanda Maarja Roht’i arveldusarvele nr EE
) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 2 järgi võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.
lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 14.
lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt Kirill Žemtšugov’il pärandvara 3
lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 17.05.2018 kohus vastavalt
lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu Kirill Žemtšugov’i pärandvara võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 580 eurot ettetasumiseks kuni 04.06.2018, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud. Kuna pärandvaras ei ole vara kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasunud, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõustunud pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast
lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud 16.
lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 17. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 6 tunni eest summas 480 eurot, sh sotsiaalmaks 33% summas 119.10 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, taotleb haldur ajutise halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest summas 397 (sh sotsiaalmaks 33%) ja ülejäänud summa, s.o 83 euro (sh sotsiaalmaks 33%), palub haldur välja mõista pärandvara arvelt. 18.
lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu Maarja Roht’ile. Ajutise halduri tunnitasu suurus 80 eurot ei ületa
Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ning määrab Maarja Roht’ile riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sh sotsiaalmaks 33%). Ülejäänud summa 83 eurot (480 – 397) mõistab kohus Maarja Roht’i kasuks välja võimaliku pärandvara arvelt. 19. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.