Tsiviilasi nr: 2-10-44835 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-10-44835 Määruse tegemise aeg ja koht 26.06.2018, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Par
) § 173 lg 4 ja 5 nõuetele ja üle jääva sissetuleku osa on kulunud võlausaldajate võlgnevuste katteks. Maakohus ei tuvastanud, et võlgnikul oleks varjatud sissetuleku allikaid. Võlgniku sissetulekud on jäänud kogu kohustustest vabastamise menetluse aja vältel alla keskmise palga taseme, kuid on samas menetluse vältel järjepidevalt tõusnud 3
(8)Tsiviilasi nr: 2-10-44835 miinimumpalgast kuni peaaegu keskmise palgani. Kohtu hinnangul on võlgnik piisavalt näidanud tahet leida paremini tasustatav töö, kandideerides uutele töökohtadele keskmiselt 2,2 korda kuus ja tegeledes erialase ümberõppega, saavutamaks paremat töötasu. Võlgnik põhistas maakohtu istungil usutavalt, et kuigi tal on finantsjuhi töökogemus ja sobiv haridus, ei saa ta oma füüsilise isiku pankroti tõttu enam senisel erialal olulisel määral karjääri teha ja seetõttu on põhjendatud tema ümberõpe loomingulisele erialale. 10. Eelnevast tulenevalt asus maakohus seisukohale, et võlgnik on täitnud
§ 173
lgs 1 sätestatud kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohus ei ole teadlik
§ 175
lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud asjaolude esinemisest, mis tingiksid kohustustest vabastamisest keeldumise. Võlausaldajate kahtlused võlgniku sõbra aitamise siiruses, võlgniku söömisharjumustes ja laenu võtmises ei saa
§ 175lg 2 mõttes tingida kohustustest vabastamisest keeldumist.
Need asjaolud ei tõenda kohtu arvates, et võlgnik oleks oma sissetulekuid varjanud või andnud nende kohta muul moel valeinformatsiooni. Määruskaebus 11. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub AS SEB Pank (võlausaldaja) maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta võlgnik kohustustest vabastamata
§ 173lg-te 2, 3 ja 4 ning § 175 lg 2 rikkumise tõttu.
Ühtlasi palub võlausaldaja mõista võlgnikult välja määruskaebuse esitamisel võlausaldaja poolt tasutud riigilõiv 50 eurot. 12. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud
§ 173
lg-test 1 ja 2 tulenevaid kohustusi ning
§ 175lg-s 2 sätestatut.
- Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik teinud piisavaid pingutusi endale suurema sissetuleku leidmiseks, rahuldudes osalise tööajaga ja selle eest makstava tasuga. Sealjuures on võlgnik võtnud omale menetluse kestel täiendavaid kohustusi. Võlausaldaja hinnangul ei ole selline tegevus kooskõlas kohustustest vabastamise menetluse mõttega.
- Samuti ei saa pidada menetluse mõttega kooskõlas olevaks asjaolu, et väidetavalt toetab võlgnikku igakuiselt ühiselamu- ning ühekordsete suuremate kulude katmisel sõber A. T. Võlausaldaja hinnangul on ka see täiendavate kohustuste võtmine menetluse kestel, samal ajal kui võlgnik peaks püüdma oma võlgnevusi võlausaldajatele mingis arvestatavas ulatuses hüvitada, võtab ta selle asemel üha enam täiendavaid kohustusi juurde. Asjaolu, et sõber A. T on öelnud, et ta ei eelda nende kulutuste hüvitamist võlgniku poolt, ei tee olematuks olukorda, et võlgnik on omale täiendavaid kohustusi tekitanud. Võlausaldajal on endiselt kahtlus, et kas A. T poolt väidetavad võlgniku eest tasutud ühiselamukulud jm suuremad kulutused ei ole hoopis töötasu, mida võlgniku kulude katmise katte all tegelikult makstakse. 4
(8)Tsiviilasi nr: 2-10-44835
- Võlausaldaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et võlgnikul ei ole võimalik tulusamat tööd leida. Arvestades võlgniku kvalifikatsiooni, ei ole olnud tema sissetulekud menetluse kestel aktsepteeritavad ja tööhõive piisav. OÜ xxxxxxx
- a majandusaasta aruande kohaselt moodustas
- a OÜ xxxxxxx müügitulu 230 tuhat eurot. Üle 90% müügitulust oli seotud raamatupidamisteenuste müügiga. Ülejäänu moodustas äri- ja juhtimisalaste konsultatsiooniteenuse osutamine. Seega ei ole eluliselt usutav, et nii suures ulatuses raamatupidamise- ja finantsteenuseid ostutavas ettevõttes ei ole võlgnikul raamatupidajana olnud võimalik täiendavat tulu teenida ning sissetulekuid suurendada.
- a majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõttes aruandeperioodil tööl 5 inimest ja palgakulu kokku 87 240 eurot. See teeb töötaja kohta igakuiseks kuluks 1454 eurot, mis on oluliselt kõrgem kui võlgnikule väidetavalt makstav töötasu. Sealjuures on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et ettevõte, kus võlgnik täna väidetavalt töötab, on varasemalt kuulunud võlgnikule endale. Seetõttu on võlausaldaja seisukohal, et võlgniku näidatav töökoht ei ole see, millega ta tegelikkuses tegeleb ja esitatud sissetulekud ei ole tõesed.
- Võlgnik on avaldanud, et oma praeguse tööandja OÜ xxxxxxxxx juures töötab ta osalise tööajaga. See oleks aga andnud talle võimaluse võtta sinna juurde veel lisatöökohti, et oma sissetulekut suurendada, kuna osaline tööaeg ei anna võlgnikule täielikku tööhõivet ning ta ei ole esitanud selgitusi, miks ta ei ole võimeline vähemalt täistööajaga tööle asuma. On üldteada, et raamatupidamisteenuse pakkumiseks vajalikke teadmisi valdavatel isikutel on mitmeid kliente, kellele raamatupidamisteenust osutatakse. Selle asemel on võlgnik asunud AS-i xxxxxxxxxx juhatuse liikme ja saneerija ametikohale. Sellega on võlgnik küll suurendanud oma tööhõivet, kuid sisuliselt mittetoimivas ettevõttes, mistõttu on võlausaldaja seisukohal, et sellega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve, eelistades töötada mitteperspektiivikal töökohal sisuliselt miinimumtasu eest.
- Võlausaldaja hinnangul ei saa pidada usutavaks ja aktiivseks tööotsimiseks seda, kui võlgnik on viieaastase menetluse kestel sisuliselt tegelenud tasuvama töö leidmisega vaid 14 kuu jooksul. Võlgnik on ilmselt 2016/2017 kandideerimisi teinud ja näidanud neid kohtule ebaõige ettekujutuse loomiseks, kuid tegelikku tööotsimise soovi ei ole tal olnud. Määruskaebuse koostamise hetkel on portaali cv.ee andmetel aktiivseid tööpakkumisi raamatupidajale kokku 19 tk. Seega ainuüksi praegusel ajahetkel oleks võlgnikul võimalik kandideerida peaaegu samale arvule tööpakkumistele kui ta on oma kõige aktiivsemal kandideerimise perioodil, s.o
- aastal teinud (
- aastal kokku 24 kandideerimist). Seega ei ole võlausaldaja hinnangul piisavalt tõenäoline, et kui võlgnik oleks tõesti soovinud paremini tasustatavamat töökohta leida, ei ole tal selleks võimalust olnud. Menetluse edasine käik
- Võlgnik koos usaldusisikuga palub jätta määruskaebuse rahuldamata. 5
(8)Tsiviilasi nr: 2-10-44835
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.
- Võlausaldaja heidab määruskaebuses võlgnikule kokkuvõtvalt ette seda, et võlgnik ei ole piisavalt tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda otsinud (
§ 173lg 1).
Samuti heidab võlausaldaja ette seda, et võlgnik on võtnud vastu rahalist abi oma sõbralt, mis on käsitletav uue kohustuse võtmisena ega ole seetõttu kooskõlas praeguse menetluse mõttega. Ühtlasi on võlausaldajal ka kahtlused, et võlgnik varjab oma tegelikke sissetulekuid. 22. Kolleegium peab vajalikuks selgitada võlgadest vabastamise menetluse kohta järgmist.
§ 173
lg 1-3 kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: 1) võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, 2) võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning 3) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 23.
§ 175
lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (
§ 175
lg 2 p 2).
§ 175
lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: 1) võlgnik on
§ 173
lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta, 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. 24. Praegusel juhul ei ole maakohus tuvastanud kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid (
§ 175
lg-d 2 ja 4) ning on leidnud, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud
§-s 173 nimetatud kohustusi. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik
§-s 173 sätestatud kohustusi süüliselt rikkunud. 6
(8)Tsiviilasi nr: 2-10-44835 25. Maakohtu järelduste kohaselt ei ole võlgnik rikkunud süüliselt
§ 173lg-s 1 sätestatud kohustust.
Maakohus on kolleegiumi hinnangul vastavat järeldust piisavalt põhjendanud ning määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldajaga, nagu saaks mõistlikult tulutoovaks lugeda ainult sellist võlgniku tegevust, mis võimaldab teenida vähemalt Eesti keskmist palka. Võlgniku sissetulekud ei ole praegusel juhul kohustustest vabastamise menetluse jooksul vähenenud, vaid järk-järgult kasvanud.
- Asja materjalidest nähtuvalt töötas võlgnik OÜ-s xxxxxxxx osalise tööajaga (75 tundi kuus) ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise ajal 02.01.
- Sellel hetkel pidasid nii pankrotihaldur kui ka võlausaldajad seda mõistlikult tulutoovaks tegevuseks ning toetasid kohustustest vabastamise menetluse algatamist (I kd, tl-d 154-158, 161162, 176-183 ja 185-186). Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjust asuda kohustustest vabastamise üle otsustamisel seisukohale, et OÜ-s xxxxxxxxx osalise tööajaga töötamine ei ole siiski mõistlikult tulutoov tegevus olukorras, kus töötasu on pärast 02.01.2012 suurenenud. Lisaks on võlgnik asunud täitma AS-i xxxxxxxx juhatuse liikme kohustusi ning saanud ka selle eest tasu. Asjaolu, et AS xxxxxx on n-ö holdingtüüpi äriühing (või varahaldusettevõte), ei oma kolleegiumi hinnangul tähtsust.
- Samuti ei saa nõustuda määruskaebuse etteheitega, justkui ei oleks võlgnik selgitanud, miks ta ei ole võimeline vähemalt täistööajaga tööle asuma. Neid asjaolusid on võlgnik 23.11.2017 ärakuulamisel selgitanud (III kd, tl 91 ja selle pöördel) ning maakohus vaidlustatud määruses ka analüüsinud. Ka ringkonnakohtu hinnangul on usutavad võlgniku põhistused, et pankroti tõttu on tal keeruline leida enda töökogemustele ja haridustele sobivat tasuvat tööd finantssektoris. Võlgniku töötamine mõnel töökohal, mis ei eelda erialast ettevalmistust (n-ö lihttööde tegemine) ei võimaldanuks üldiselt teada olevaid palgatasemeid arvestades eelduslikult teenida kokkuvõttes olulisemalt suuremat sissetulekut.
- Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud määruskaebuse väide, nagu oleks üldteada, et raamatupidamisteenuse pakkumiseks vajalikke teadmisi valdavatel isikutel on mitmeid kliente, kellele raamatupidamisteenust osutatakse. Kolleegiumi hinnangul ei ole vastav asjaolu üldteada ning selliste klientide olemasolu võlgnikul ei ole asja materjalide põhjal tuvastatav.
- Võlausaldaja ei ole teinud kohtule usutavaks väiteid selle kohta, et võlgnik varjab oma sissetulekuid. Selliseid asjaolusid toimiku materjalidest ei nähtu. Kolleegiumi hinnangul ei saa võlausaldaja esile toodud asjaolude alusel järeldada, et võlgniku kajastatud sissetulek OÜ-s xxxxxxxxx raamatupidajana on ebaõige. Võlgniku tööandja majandusaasta aruande põhjal viie töötaja keskmist sissetulekut arvutades ei saa teha kindlaid järeldusi võlgniku palga osas. Sellise järelduse saaks majandusaasta aruande põhjal teha üksnes siis, kui võlgnik oleks äriühingu ainuke töötaja. Ka asjaolu, et minevikus kuulus võlgnikule osalus OÜ-s xxxxxxxxxx, ei tähenda, et tema tänane 7
(8)Tsiviilasi nr: 2-10-44835 positsioon äriühingus oleks tegelikkuses midagi muud kui raamatupidaja. Seega ei saa esile toodud asjaoludest järeldada, et võlgnik saab OÜ-lt xxxxxxxx lisaks raamatupidaja palgale muid sissetulekuid.
- Sissetulekute varjamist ei saa järeldada ka võlausaldaja kahtlusest, et võlgniku sõbra poolt kantud elamiskulude näol võib tegemist olla hoopis võlgniku varjatud sissetulekuga. Iseenesest ei saa võlgnikule ette heita seda, et ta võtab lähedaselt isikult vastu rahalist abi elamiskulude katmiseks, kui tal endal selleks vahendid puuduvad. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust arvata, et sellise abi vastuvõtmine kahjustaks pankrotimenetluses osalenud võlausaldajate huve. Määruskaebuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2107 määrus tsiviilasjas nr 2-11-6039 on tehtud oluliselt teistsugustel asjaoludel ning selles väljendatud seisukohad ei ole seetõttu käesolevas asjas asjakohased. Seega ei ole võlgnik ringkonnakohtu arvates esitanud kohtule vastuolulist infot enda töötamise kohta ega eluliselt mitteusutavaid andmeid enda tulu teenimise osas. Võlausaldaja kahtlused ja umbusk võlgniku väidete suhtes ei saa olla aluseks maakohtu määruse tühistamisele.
- Seega ei ole asja materjalide pinnalt võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik oleks võlausaldajate huve süüliselt kahjustanud, mistõttu oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Menetluskulude jaotus
- Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus kulude jaotust ei otsustanud ega sellest tulenevalt ka kulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei saa kulusid rahaliselt kindlaks määrata ka ringkonnakohtus määruskaebuse lahendamisel (TsMS § 174 lg 4). Kulud määrab mõistliku aja jooksul pärast määruste jõustumist kindlaks maakohus. 33.
§ 175lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Kaupo Paal 8
(8)