Obsah (14)

§ 82§ 113§ 670§ 25§ 673§ 624§ 679§ 108§ 197§ 100§ 101§ 115§ 127§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 11.01.2018.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number

§ 82

lg 7 järgi sissenõutavaks 01.01.2016, mistõttu arvestab kostja oma nõuetelt viiviseid alates 01.01.2016. Kostja nõue hageja vastu tekitatud kogukahjult

§ 113

lg-s 1 sätestatud viiviste tasumiseks on käesoleva vastuse esitamise ehk 19.06.2017 seisuga summas 535,03 eurot. Kostja esitas protsessuaalse tasaarvestusavalduse hageja vastu eksisteerivate rahaliste nõuete tasaarvestamiseks kostja vastu hagis esitatud rahaliste nõuetega. Pärast tasaarvestuse tegemist puuduvad kostjal hageja ees rahalised kohustused ning hageja võlgnevus kostja ees jääb summas 321,01 eurot. 4 Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja on 24.11.2017 esitanud kohtule seisukoha kostja 20.11.2017 taotlusele ning tõenditena väljavõtted E-Krediidiinfo süsteemist ja 20.11.2017 e-kirja DFDS Seaways OÜ-lt. Kuigi hageja esitas nimetatud tõendid pärast eelmenetluse lõppu, siis ei põhjusta nimetatud tõendite vastuvõtmine kohtu hinnangul asja venimist. Väljavõtted E-Krediidiinfo süsteemist on esitatud vastuseks kostja taotlusele hagi tagamise tühistamiseks. Hagejal ei olnud vajadust varem nimetatud tõendi esitamiseks, kuna korduva taotluse hagi tagamise tühistamiseks esitas kostja alles istungil. Samuti ei olnud vajadust hagejal enne tunnistaja xxx ülekuulamist tõendina 20.11.2017 DFDS e-kirja esitamiseks, kuna hageja on nimetatud tõendiga soovinud ümber lükata kostja ja tunnistaja esitatud väited 24.11.2017 toimunud kohtuistungil.
2. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
3. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
4. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja tellinud hagejalt teenust, mis seisnes laevapiletite broneerimises kostja sõidukitele ja haagistele ning laevaveoteenust osutas DFDS Seaways OÜ. Nimetatu tuleneb nii esitatud hagiavaldusest kui ka kostja vastusest. Kostja on esitanud tellimused laevapiletite broneerimiseks (kd I lk 96 -111) ning hageja on esitanud laevapiletite broneerimise eest kostjale kolm arvet (kd I lk 91-94). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul pooled seega sõlminud suulise agendilepingu. Võlaõigusseaduse (

) § 670 lg 1 sätestab, et agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu.

§ 670

lg 4 kohaselt kohaldatakse agendilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. 5 Hageja peamiseks kohustuseks oli broneerida kokkulepitud aegadel kostja sõidukitele ja haagistele laevapiletid. Kohus selgitab, et agendileping loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui agent on teinud mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks. Agenditasu nõude tekkimine sõltub agendi vahendatud või sõlmitud lepingu edukast täitmisest. Käsundiandjal tekib agenditasu maksmise kohustus, kui tema või lepingu teine pool on täitnud agendi vahendatud või sõlmitud lepingust tulenevad kohustused (vt eeltoodu osas ka Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Koost. P.Varul jt. Tallinn: Juura 2016; § 670, § 679).

1. Kostja on leidnud, et hageja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kahel korral, s.o 29.11.2015 ning 01.12.
2. 29.11.2015 toimuma pidanud väljumise osas on kostja leidnud, et hageja lepingu rikkumine seisnes selles, et hageja ei teavitanud kostjat laeva mitteväljumisest õigeaegselt (vt kostja vastus, kd II lk 49; 20.11.2017 istungiprotokoll, kd II lk 159 pöördel). 01.12.2015 toimuma pidanud väljumise osas seisnes hagejapoolne lepingurikkumine kostja hinnangul selles, et hageja oli laevapiletid ülebroneerinud ja hageja tehtud broneeringuga veokid ei saanud seetõttu 01.12.2015 laevale (kd II lk 48 pöördel- 50, 20.11.2017 istungiprotokoll, kd II lk 159 pöördel). Kostja on 11.09.2017 eelistungil selgitanud, et hageja kohustused tulid selles valdkonnas eksisteerivatest tavadest ja pooltevahelisest praktikast (kd II lk 108 pöördel). Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas hageja on oma kohustusi rikkunud. 6.

§ 25

lg 1 ning 2 kohaselt on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik.

§ 673

lg 1 sätestab, et agent peab oma kohustusi täitma majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt oodatava hoolega, muu hulgas tegema käsundiandja huvides mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks. Agent peab käsundiandjale viivitamata teatama igast omapoolsest lepingu vahendamisest ja sõlmimisest, samuti muudest käsundiandja huvide järgimiseks olulistest asjaoludest.

§ 624

lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Seega kuulus hageja kohustuste hulka peale laevapiletite broneerimise ka kostja operatiivne informeerimine kõikidest olulistest asjaoludest, mis puudutasid laevapiletite broneeringut ning kostja sõidukite ja haagiste vedu. Nimetatud tuleneb kohtu hinnangul nii seadusest kui ka selles valdkonnas eksisteerivatest tavadest. Kohtu hinnangul on usutav, et vastava tegevusala puhul on tavaks teise lepingupoole informeerimine olulistest asjaoludest ning võimalikest probleemidest. 6

1. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et laevapileti marsruudil Klaipeda-Karlshamn väljumisajaga 29.11.2015 kell 21.00 on kostja tellinud hagejalt (kd I lk 100, kd II lk 55). Kostja on oma vastuses kinnitanud, et kostja veok oli õigeaegselt sadamas, kuid laeva peale ei saanud. 30.11.2015 väljuma pidanud laev väljus mereraju tõttu alles 01.12.
2. Hageja on kohtule esitanud tõendi, et sai laevaveoteenust osutavast ettevõttest DFDS Seaways OÜ e-kirja kuupäevaga 30.11.2015 selle kohta, et seoses ilmastiku olukorraga laeva reis, mis pidi toimuma 29.11.2015, oli tühistatud (kd II lk 78). Seega ei saanud olla hageja varem teadlik laeva mitteväljumisest ning ei saanud kostjat sellest ka eelnevalt teavitada. Kostja pole tõendanud, et hageja teadis varem laeva mitteväljumisest ning pole sellist informatsiooni kostjale õigeaegselt üle andnud. Kohtu hinnangul ei kinnita nimetatut ka tunnistaja xxx poolt 20.11.2017 kohtuistungil esitatud väited, et vedaja oli kõiki teisi kliente sellest teavitanud juba päev varem (kd II lk 162). Tunnistaja ütluste kohaselt on nimetatud informatsiooni tunnistaja saanud kolmanda isiku käest (s.o autojuht, kes ei pääsenud laevale). Seega ei ole DFDS Seaways OÜ tunnistajale sellist informatsiooni vahetult kinnitanud. Hageja on esitanud ka DFDS Seaways OÜ kinnituse, et informatsiooni, mis puudutab laevade liinide tühistamist, nende veebilehel ei avalikustata ning info liigub e-posti kaudu (kd II lk 184 pöördel). Nimetatud tõendist ei nähtu aga, millise konkreetse küsimusega ja kelle poole on hageja pöördunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole oma kohustusi rikkunud. Puudub vaidlus, et pilet oli hageja poolt kostjale broneeritud ning kostja sõiduk ei saanud laevale üksnes seetõttu, et seoses ilmastikuoludega laevareis tühistati. Kohtu hinnangul ei saa hageja m.h ka vastutata temast mittetingitud asjaolude eest (s.o võimalik laeva hilinemine, ilmastiku olud). Loodusjõud (s.h torm merel) on selliseks vääramatuks jõuks, mille üle inimesel puudub kontroll, mida ei saa ette näha ja mille negatiivseid mõjusid ei saa objektiivselt ära hoida. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ilmastikuolud oleksid olnud hagejale ettenähtavad ning et hageja oleks olnud juba eelnevalt teadlik laevareisi tühistamisest. Seega ei saanud hageja ka varasemalt kostjat laevareisi tühistamisest teavitada ning hageja ei ole oma teavitamiskohustust rikkunud. Samuti on kohus seisukohal, et pärast laevareisi tühistamisest teadasaamist on hageja käitunud vajaliku hoolsusega, broneerides koheselt kostja veoki jaoks uue laevapileti 01.12.
4. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et laevapilet marsruudil Klaipeda-Karlshamm väljumisajaga 01.12.2015 kell 21.00 oli tellitud hagejalt (kd I lk 102, kd II lk 55). Kostja on oma vastuses kinnitanud, et kostja veok oli õigeaegselt Klaipeda sadamas, check-in tehtud ja laevapilet autojuhi käes (kd I lk 48 pöördel p 1.2.3.1.3). Seega oli hageja poolt teenus osutatud, s.o laevapilet broneeritud. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et kostja autojuht sai laevapileti kätte. Kostja väide, et hageja oli laevapiletid ülebroneerinud ning selle tõttu ei saanud veokid 01.12.2015 laevale, on jäänud tõendamata. Hageja on selgitanud, et laevaveo teenust osutavas ettevõttest tuleneval põhjusel tuli väiksema mahuga laev, kuhu kõik autod ei mahtunud. Nimetatu ei olene aga hagejast. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et tegemist võib olla käesoleval juhul vedajast tingitud probleemiga. Samuti on hageja esitanud tõendi selle kohta, et laevaveoteenust osutavast ettevõttest DFDS Seaways 7 OÜ sai hageja ametliku teavet juhtumi kohta alles kell 22.18 (kd I lk 77). Seega ei saanud hageja kostjat ka varem teavitada võimaliku laevale mitte saamise kohta, kuna hageja ei olnud sellest ka ise varem teadlik. Kostja ei ole esitanud vastupidiseid tõendeid, s.o et hageja oleks sellest varem teadlik olnud. Seega ei ole hageja rikkunud ka õigeaegselt informeerimise kohustust. Kohtu hinnangul on hageja käesoleval juhul käitunud ka vajaliku hoolsusega pakkudes kostjale välja ka lahenduse broneerides kostja veoki jaoks uue laevapileti kuupäevaga 02.12.
6. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on tõendatud, et kostjale oli mõlemal korral broneeritud laevapiletid, st et hageja poolt oli teenus korrektselt osutatud. Hageja on tegutsenud ja täitnud oma kohustusi oodatava hoolega. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks oma teavitamiskohustust rikkunud. 10.

§ 679

lg 1 sätestab, et agendil tekib õigus agenditasule, kui käsundiandja on oma kohustused, mis tulenevad agendi vahendatud või sõlmitud lepingust, täitnud. Kuna käesoleval juhul oli hageja kohustuseks piletite broneerimine kostja veokitele, siis piletite broneerimisega tekkis hagejal ka õigus tasu saamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et vedaja ei oleks broneeringuid aktsepteerinud ning hageja kohustus oli seega täidetud.

1. Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet kostjale esitatud arvete kaupa. 11.1 Arve nr 09083 summas 1 664,16 eurot (kd I lk 91) on esitatud tellimuse nr LA69012 (kd I lk 96) ning tellimuse LA69609 (kd I lk 98) eest. Tellimusest nr LA69012 nähtub, et tellitud on pilet marsruudil Kapellskar-Paldiski kuupäevaga 16.11.
2. Tellimusest nr LA69609 nähtub, et tellitud on pilet marsruudil Klaipeda-Karshamn kuupäevaga 23.11.
3. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et hageja ei oleks märgitud tellimusi täitnud, s.o et hageja ei oleks pileteid laevale kostja veokitele broneerinud või et pileteid ei oleks väljastatud. Seega on hageja oma kohustused eelpool nimetatud tellimuste osas täitnud ning hageja on ka õigustatud piletite broneerimise eest tasu saama. 11.2 Arve nr 09288 summas 3 024 eurot (kd I lk 92) on esitatud tellimuste nr LA70181 (kd I lk 100), nr LA70385 (kd I lk 102), nr LA70731 (kd I lk 104), nr LA 70738 (kd I lk 106), nr LA71244-LA71253 (kd I lk 108) eest. Tellimusest nr LA70181 nähtub, et tellitud on pilet marsruudil Klaipeda-Karlshamn kuupäevaga 29.11.
4. Tellimusest nr LA70385 nähtub, et tellitud on pilet marsruudil Klaipeda-Karlshamn kuupäevaga 01.12.
5. Tellimusest nr LA70731 nähtub, et tellitud on pilet marsruudil Kopenhaga-Odence kuupäevaga 03.12.
6. Tellimusest nr LA70738 nähtub, et tellitud on pilet marsruudil Klaipeda-Karlshamn kuupäevaga 07.12.
7. Tellimusest nr LA71244-LA71253 nähtub, et tellitud on pilet marsruudil Malme- 8 Kopenhaga kuupäevaga 09.12.2015, Kopenhaga-Malme kuupäevaga 08.12.2015, OdenceKopenhaga kuupäevaga 08.12.2015 ning Kopenhaga-Odence kuupäevaga 08.12.
8. Kostja on esitanud vastuväiteid üksnes tellimuse nr LA70181 (s.o 29.11.2015 toimuma pidanud väljumine) ning tellimuse nr LA70385 (s.o 01.12.2015 toimuma pidanud väljumine) osas, leides, et hageja on lepingut rikkunud. Ülejäänud tellimuste osas ei ole kostja esitanud vastuväiteid, et hageja ei oleks tellimust täitnud või et kostja ei oleks teenust saanud. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja ei ole 29.11.2015 ning 01.12.2015 toimuma pidanud väljumiste osas lepingut rikkunud ning teenus kostjale on osutatud, s.o piletid olid broneeritud (vt otsuse p 7 ja 8). Seega on hageja oma kohustused eelpool nimetatud tellimuste osas korrektselt täitnud ning hageja on ka õigustatud piletite broneerimise eest tasu saama. 11.3 Arve nr 09343 summas 749,52 eurot (kd I lk 94) on esitatud tellimuse nr LA71604 eest (kd I lk 110). Tellimusest nr LA71604 nähtub, et tellitud on pilet marsruudil PaldiskiKapellskar kuupäevaga 13.12.
9. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et hageja ei oleks märgitud tellimusi täitnud, s.o et hageja ei oleks pileteid laevale broneerinud ning kostjale ei oleks pileteid väljastatud. Seega on hageja oma kohustused täitnud ning õigustatud piletite broneerimise eest ka tasu saama. 11.4 Seega oli kostja esitatud arvete alusel kohustatud hagejale tasuma kokku 5 437,68 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et ajavahemikus 09.03.2016 kuni 07.04.2016 laekus kostjalt arvete tasumiseks kokku 964,16 eurot. Hageja on esitanud selle kohta väljavõtte hageja raamatupidamisprogrammist (kd I lk 95). Seega on kostjal esitatud arvete alusel tasumata 4 473,52 eurot. Kostja ei ole esitatud arveid ega arves nimetatud summasid vaidlustanud. Samuti ei ole kostja väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et hagis märgitud summad oleksid tasutud.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hageja põhinõue põhjendatud ning hageja on õigustatud kostjalt nõudma 4 473,52 euro tasumist. 12. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise summas 293,60 eurot.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja on olnud põhivõla tasumisega viivituses, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Hageja on arvestanud viiviseid seisuga 14.10.2016 ning esitanud viivisearvestuse (kd I lk 87). Viivise arvestuse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks viivise summas 293,60 euro väljamõistmine. 9 13. Kostja on esitanud protsessuaalse tasaarvestusavalduse hageja vastu eksisteerivate rahaliste nõuete tasaarvestamiseks kostja vastu hagis esitatud rahaliste nõuetega.

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on leidnud, et kuna hageja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, siis tekitas ta sellega kostjale kahju summas 4 553,10 eurot.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju hüvitamiseks peab kostja tõendama kohustuse rikkumise, oma kahju ning põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Kohustuse rikkumine on käitumine viisil, mis ei ole kooskõlas konkreetses võlasuhtes pooltelt oodatava käitumisega.

§ 76

lg 3 loetakse kohutus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud õigele isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et hageja ei ole oma kohustusi rikkunud, siis ei ole ka kostja kahju hüvitamise nõue hageja vastu põhjendatud. Kohus ei pea seega vajalikuks anda eraldi hinnangut kostjal tekkinud võimaliku kahju olemasolu ning suuruse kohta, s.h kostja poolt selles osas esitatud tõenditele. Kohus jätab kostja tasaarvestusavalduse taotluse rahuldamata.

1. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 4 473,52 eurot ning viivis summas 293,60 eurot.
2. Kohus on 21.10.2016 määrusega hagi taganud ning hagi tagamise korras arestinud kostja Eesti pankades asuvad kontod 2767,12 euro ulatuses hageja kasuks. 03.11.2016 määrusega on kohus täiendava hagi tagamise korras arestinud kostjale kuuluva sõiduki ning seadnud sellele käsutuskeelu hageja kasuks. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. 10 Kuna käesoleval juhul rahuldab kohus hagi, siis ei tühista kohus käeoleva otsusega ka hagi tagamise abinõusid. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul TsMS §-s 162 lg 4 märgitud asjaolusid.
4. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 11