Obsah (4)

§ 656§ 436§ 392§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2018,

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. VK (hageja) esitas 23.01.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse VKR (kostja) vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks. 2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja kostja isa. Kostja elab koos emaga. Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-13190 muudeti Harju Maakohtu 16.06.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-10513 hagejalt väljamõistetud elatise suurust ja mõisteti hagejalt välja elatis kostja ülalpidamiseks alates 01.12.2015 kuni 18.12.2016 143,30 eurot ning sealt edasi mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostja täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni. 3. Pärast Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2016 otsuse tegemist on hageja majanduslik olukord muutnud. Hageja töötasu on vähenenud ning on halvenenud tervislik seisund. Hageja ülalpeetavate arv ei ole muutunud, kuid hageja kaksikute ema ei saa enam vanemahüvitist. 4. Hagiavalduses selgitas hageja, et alates septembrist 2016 on ta töötu. 2016. aasta jooksul sai hageja töötasu kokku 3153,3 eurot, s.o keskmiselt 262,77 eurot kuus. Lisaks on hageja elukaaslane IB kandnud hageja kontole Sotsiaalkindlustusametilt saadud peretoetuse raha (200 eurot kuus kolme lapse peale) selleks, et hageja saaks tasuda kohtuotsusega väljamõistetud elatist kostja emale. Hageja on küll xxxxxxxx OÜ osanik ja juhatuse liige, kuid äriühing on kahjumis. Hetkel puuduvad äriühingul tellimused ja töö andmise/raha teenimise võimalused. 5. 14.06.2017 menetlusdokumendis selgitas hageja, et tema varaline seis 26.05.2016 otsuse tegemise aja seisuga oli järgmine. Jaanuarist aprillini 2015 töötas hageja xxxxx xxxxxx OÜ-s, kus sai töötasu umbes 400 eurot. Juunist augustini 2015 töötas hageja OÜ-s xxxxxxx, kus tema töötasu oli umbes 800 eurot kuus. Alates novembrist 2015 kuni jaanuar 2016 töötas hageja OÜ-s xxxxxxxx miinimum töötasuga. Aprillist juulini 2016 töötas hageja ajutiselt xxxxxx xxxx OÜ-s (tema enda äriühing). Märts-aprill 2017 töötas hageja xxxxxx xxxxxx OÜ miinimum töötasuga, kus temaga lõpetati leping, kuna ta ei saanud täiskoormusega tööd teha. Hageja konto väljavõttest nähtub, et 2015 aasta jooksul sai hageja töötasu kokku 6735 eurot, s.o keskmiselt 561,25 eurot kuus (tl 115, I

1. kd)ja 2016. aastal 3759 eurot, s.o keskmiselt 313,25 eurot kuus (tl 117, I kd). 01.01.2017-31.05.2017 on hageja sissetulek olnud kokku 977,77 eurot. Seega on selgelt näha, et hageja majanduslik olukord on oluliselt halvenenud. 6. Muutunud on ka hageja tervislik seisund. Hagejal on diagnoositud xxxxxxxxxx, mis on oma sisult xxxxxxxx (tl 122-125, I kd). Pideva peavalu tõttu on hageja sunnitud regulaarselt ravimeid tarvitama, mis aga omakorda pidurdab hageja töövõimet (nõrkus, väsimus, peapööritus). Xxxxxxx xxxxx OÜ lõpetas hagejaga töölepingu just nimelt 2 põhjusel, et hageja ei suutnud täiskoormusega tööd teha. Terviseprobleemid takistavad ka uue töökoha leidmisel. 7. Miinimummääras elatise tasumisel osutuvad hageja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks. Tsiviilasja nr 2-15-13190 menetluse ajal oli hageja elukaaslane lapsehoolduspuhkusel ja sai „emapalka.“ Kuid tänaseks on hageja pojad saanud 19 kuuseks ja nende ema vanemahüvitist enam ei saa. Samas puudub IBl võimalus tööle minna, kuna kaksikud vajavad pidevat hoolt ja tähelepanud. Isegi, kui lapsed lähevad lasteaeda, siis ka sellel juhul on emal justkui võimatu tööd leida, kuna lasteaias käies haigestuvad lapsed pidevalt ja keegi peab nendega kodus olla. Sellist töötajat, kes seoses lapse eest hoolitsemisega viibib pidevalt haiguslehel ei võta keegi tööle. Seetõttu on IB samuti hageja ülalpidamisel. 8. Hageja praeguse perekonda kuulub ka IB tütar. Seega on peres 5 inimest. Hageja perekonna igakuised minimaalsed ja vältimatud kulud on järgmised: toidukulud 600 eurot (120 eurot inimese kohta); transpordikulud 150 eurot (1 auto perekonna peale, s.o 30 eurot inimese kohta); eluasemekulud 200 eurot (2-toalise korteri kommunaalkulud ca 150 eurot, elekter, televisioon); hügieenitarbed 100 eurot (20 eurot inimese kohta); ravimid/vitamiinid 50 eurot (10 eurot inimese kohta); riided/jalatsid 100 eurot (20 eurot inimese kohta); vaba aeg 100 eurot (20 eurot inimese kohta). Kulud kokku on 1300 eurot (s.o 260 eurot iga perekonnaliikme peale). 9. Kostja toob välja, et tema 2-liikmelise perekonna igakuised kulud on 1266 eurot (ehk üks inimene 657 eurot). See on absurdne ja tõendamata väide. 10. Riigikohus on öelnud, et arvestada tuleb kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamisest, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kostja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest (tl 159-171, 141-143; I
2. kd)nähtub, et tema varaline seis on parem kui hagejal. Lisaks on kostja seadusliku esindaja ülalpidamisel ainult üks laps. Seega võib kostja seadusliku esindaja osa ühise lapse ülalpidamisel olla suurem. Kostja ema sissetulek on piisavalt suur, et tagada kostja vajaduste rahuldamine juhul, kui hageja maksab elatist 117,50 eurot kuus. Seega ei ole kostja huvid kahjustatud. 11. Lisaks palub hageja välja nõuda Maanteeametilt info selle kohta, kellele kuulub sõiduauto xxxxxxxx, registrimärgiga xxx xxx ja kes on registreeritud selle kasutajaks (tl 74). Kostja seaduslik esindaja väidab, et tema oli sunnitud perekonna sõiduki maha müüma kulude vähendamise eesmärgil. Kuid hageja on näinud, et kostja ema igapäevases kasutuses on uus xxxxxx xxxx. Sõiduk oli ostetud uuena Eestis ja xxxxxx esinduses on sellise auto väärtus vähemalt 22 000 eurot (tl 75). 12. 25.01.2017 täpsustas hageja oma nõuet ning palub muuta tsiviilasjas nr 2-15-13190 väljamõistetud elatise suurust selliselt, et mõista hagejalt kostja kasuks välja elatis alates 23.01.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni mitte vähem kui ¼ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. Kui ülaltoodut nõuet ei rahuldata, siis alternatiivselt palub hageja muuta tsiviilasjas nr 2-15-13190 väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista hagejalt elatis kostja ülalpidamiseks, alates 23.01.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni kohtu poolt määratud mõistlikus ulatuses. 13. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist. Hageja on poliitilise partei liige, kuid selle vabatahtliku tegevuse tulemusena ei saa hageja mingit tulu. Hageja pere kulud on küll suuremad kui tulud, kuid see ei tähenda, et hagejal on varjatud tulud nagu ekslikult väidab kostja seaduslik esindaja. Juba pika perioodi jooksul aitavad hagejat ja tema peret hageja vanemad. Hageja on sunnitud kasutama ka krediitkaarti, millega suureneb tema laenutagastamise ja intressi maksmise kohustus. Maikuu eest tasus hageja eest elatise tema elukaaslane (tl 126, I kd). Hageja konto on täituri poolt arestitud 3 ning võlg koos täituritasuga on ligi 1000 eurot, mis pidevalt suureneb ning hageja varaline olukord halveneb veelgi. Kostja vastuväited hagile 14. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 15. Hageja esitatud elatise vähendamise nõue on pahatahtlik ja eksitav ning enamus hageja esitatud asjaolusid on paljasõnaliselt, alusetud ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et pärast tsiviilasja nr 2-15-13190 menetluse lõppemist on tema majanduslik olukord muutunud halvemaks. Hageja majanduslik olukord on piisavalt hea kõikide laste ülalpidamiseks ning hageja nooremad lapsed ei ole varaliselt vähem kindlustatud võrreldes hageja teise lapsega. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut. Arusaamatu on, miks nõustub hageja alati miinimumpalgaga tööga, teades enda kohustusi laste ees. Hageja varjab oma tegelikku sissetulekut ja hagejal võib olla sissetulek, mis ei ole ametlik või mis laekub hagejale sularaha tasumise teel. Hageja poolt esitatud 2015 ja 2017. aasta konto väljavõttest nähtub sihikindel tegevus näidata oma sissetulekut väiksemana kui see on. 16. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-17-16 p-s 14 öelnud, et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Kostja esitas tõendi selle kohta, et hageja on tegev poliitikas (tl 51, 80-85). Kostja esitas ka tõendid kinnisvaraportaalis hageja poolt avaldatud kuulutuse kohta, kus on märgitud kostja telefoninumber täiendavate küsimuste korral ning mis annab selget viidet kostja laiahaardelisest tegevusest kinnisvaraäris (tl 86-87). Seega hageja elustandard on küllaltki kõrge. Lisaks on hageja jätnud märkimata, et tema teiste laste ema saab igakuiselt riiklikke peretoetusi laste ülalpidamiseks. 17. Kohtu päringutest pankadele nähtub, et hagejal on Swedbank AS-s kolm kontot, millest kaks on limiidikontod ja üks arvelduskonto. Samuti on näha, et hageja on 21.08.2017 saanud töötasu ettevõttelt xxxxxx xxxx OÜ summas 575,84 eurot. Limiidikontodelt on näha, et hageja on teinud sularaha sissemakseid summas 900-1100 eurot. 18. Hageja on hagiavalduses märkinud, et xxxxxx xxxx OÜ on kahjumis ning et hetkel puuduvad äriühingul tellimused ja töö andmise/raha teenimise võimalused. Kostja toob välja, et antud ettevõttest on hageja rääkinud äriportaali artiklis. Antud artikkel oli avaldatud internetiportaalis 18.07.2017 (http://xxxxxxxxxx/). Hageja on avaldanud, et ettevõte töötab ning toob stabiilset sissetulekut, mis omakorda tõendab, et hageja materiaalne olukord on täiesti korras. Hageja materiaalset olukorda tõendab ka see asjaolu, et inforegistris on 2016. aasta eest näidatud käive summas 8582 eurot ja bilanss summas 10219 eurot. 19. Hageja poolt välja toodud haiguse näol ei ole tegemist eluohtliku haigusega, vaid see on võimalik arstliku järelevalve all välja ravida. Ka ei anna hageja poolt toodud haigus võimaluse saada täielik või piiratud töövõimetus. Seega on hageja endiselt töövõimeline isik, kes on suuteline hankima piisavat sissetulekut. 20. Kostja selgitas, et tema igakuised minimaalsed ja vältimatud kulud on: ühetoalise korteri üür 250 eurot; kommunaalkulud 90 eurot; telefonilaen 35 eurot; Starmani kaabeltelevisioon 23 eurot; elekter 13 eurot; toit 300 eurot; ravikulud 50 eurot, vaba aja veetmine 200 eurot; riided, sh võimlemisriide, basseini varustus 100 eurot; lasteaiatasu ja basseini maks 95 eurot; tantsud 35 eurot; võimlemine 40 eurot; ettevalmistavad kursused kooliks 35 eurot; kokku 1266 eurot. Kostja seaduslik esindaja oli sunnitud müüma maha enda kasutuses olnud sõiduki, kuna areneva lapse ülalpidamine on aastatega järk-järgult suurenenud (tl 52). 4 Esimese astme kohtu otsus 21. Harju Maakohtu 13.10.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 22. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast tsiviilasjas nr 2-15-13190 tehtud lahendeid on muutunud hageja majanduslik seis koos tervisliku seisundiga sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatiste suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatiste suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. 23. Hagejalt on Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-13190 elatis välja mõistetud. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja on võimeline alates 19.12.2016 kostjat üleval pidama miinimumelatise määras. Hageja ülalpeetavate arv ei ole alates 26.05.2016 muutunud. Hageja on antud menetluse kestel kinnitanud, et kostja igakuise ülalpidamise suuruseks on kahekordne miinimumelatis (I kd tl 109 pöördel). Seega tuleb hagi rahuldamiseks hagejal tõendada, et ta ei ole enam võimeline tasuma kostjale elatist väljamõistetud määras. 24. Hageja on esitanud tõendid oma majandusliku olukorra muutumise kohta (vt nt I kd tl 14, I kd tl 16, I kd tl 115, I kd tl 117, I kd tl 119). Samuti on hageja esitanud tõendi tervisliku seisundi kohta (I kd tl 122-125), kuid hageja ei ole tõendanud enda töövõime vähenemist. Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja vara lapsega jagada, vaid vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema varalise seisundi hindamisel võib arvestada mh tema elustandardiga. Hageja on xxxxxxxxxxxx OÜ likvideerija, samuti xxxxxxxxxx korteriühistu juhatuse liige ning xxxxxxxx xxxx OÜ ainuosanik ja juhatuse liige (II kd tl 4-6). Seega on hageja võimeline tegelema ettevõtlusega ning endale ja alaealistele lastele ülalpidamise teenimisega. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Hageja ei ole tõendanud, miks tal ei ole võimalik töövõimelise isikuna tasuda kostjale elatist miinimummääras. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja tasunud esindajale menetluskuluna 680 eurot (I kd tl 196). Nimetatud raha saanud hageja kohtumenetluseta kasutada kostja ülalpidamiseks. Samuti on hageja menetluse kestel korduvalt kinnitanud, et kuigi tema nõue on elatise vähendamiseks ¼ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o 2017. aastal 117,50 euroni, siis kompromissi korral oleks hageja võimeline tasuma 156 eurot kuus (vt nt I kd tl 72 pöördel, I kd tl 109 pöördel, I kd tl 113, I kd tl 185). Seega ei ole hageja majanduslik olukord nii halb, kui ta soovib välja näidata. 25. Kohus ei anna hinnangut tõenditele, mis ei oma ajalist puutumust antud vaidlusega. Samuti ei anna kohus hinnangut kostja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna hageja ei ole hagis tuginenud asjaolule, et kostja igakuised vajadused oleksid muutunud. Kohus leidis, et hagi väljamõistetud elatise vähendamiseks ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebus 26. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja esitas taotluse uute tõendite (töövõimetuslehed) vastuvõtmiseks. 27. Maakohus ei võtnud seisukohta hageja poolt esitatud kõigi väidete ja tõendite kohta ega seletanud, miks hageja poolt välja toodud asjaolud ei oma asja lahendamisel tähendust. 5 28. Võrreldes 26.05.2016 otsuse tegemise seisuga on muutunud hageja majanduslik ja tervislik olukord. Maakohus ei ole põhjendanud seisukohta, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud enda töövõime vähenemist. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja analüüsimata, et xxxxxxxx xx xxxxx OÜ on 2005. aastal asutanud äriühing, mis ei ole toonud mingit tulu ning mille tõttu on hageja sunnitud selle likvideerima. Hageja ei saa likvideerijana tulu. Lisaks ei saa hageja KÜ xxxxxxxxx juhatuse liikmena mingit tasu. Xxxxxxxx xxxx OÜ ainuosaniku ja juhatuse liikmena olek ei tähenda automaatselt seda, et hageja on võimeline ettevõtlusega tegelema. Äriühingute omamine ei ole toonud hageja jaoks tulu olulise suurendamise, vaid vastupidi. Hageja ainuke tulu on tema töötasu. 29. Lisaks ei ole maakohus arvestanud sellega, et hageja sissetulekud on vähenenud, mh on hageja selle tõendamiseks esitanud oma konto väljavõtte. Maakohus ei ole arvestanud, et hageja elustandard ei ole nii hea nagu kostja seaduslik esindaja püüdis kohtule esile tuua. Hageja elustandard on alla keskmise, hageja kontod on arestitud ning hageja on sunnitud kasutama krediitkaarti, millega suureneb tema laenutagastamise ja intressi maksmise kohustus jms. Hageja elab koos oma elukaaslase ja kolme lastega hageja vanematele kuuluvas kahetoalises korteris. Hagejal ei ole likviidset vara. Hageja konto on kohtutäituri poolt arestitud ning võlg koos täituritasuga pidevalt suureneb, millega hageja varaline olukord halveneb veelgi. 30. Maakohus ei ole arvestanud ka sellega, et hageja tervisliku seisundi halvenemine mõjutab hageja varalist seisundit. Hagejal on diagnoositud xxxxxxxxxxxx, mis on oma sisust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pideva peavalu tõttu on hageja sunnitud regulaarselt ravimeid tarvitama, mis aga omakorda pidurdab hageja töövõimet (nõrkus, väsimus, peapööritus). Hageja oli haiguslehel 2,5 kuud, kuni 01.11.2017. Tervisliku seisundi halvenemise tõttu ei saa hageja ei saa leida endale täiskoormusega tööd. Tööandja xxxxxxxxx OÜ lõpetas hagejaga töölepingu just nimelt põhjusel, et hageja ei suutnud täiskoormusega tööd teha. 31. Hagejal on kolm last ning kui hageja tasub kostjale elatist miinimummääras, siis hageja teised lapsed osutuvad varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja. 32. Käesolevas asjas tuleb arvestada ka kostja seadusliku esindaja võimalustega kostjat ülal pidada. Tulenevalt kostja seadusliku esindaja konto väljavõtetest on selge, et kostja varaline seis on oluliselt parem kui hagejal ning ta on võimeline osalema lapse ülalpidamises suuremas ulatuses kui hageja. Kostja seadusliku esindaja sissetulek on piisavalt suur, et tagada kostja vajaduste rahuldamine isegi juhul, kui hageja maksab elatist 117,50 euro ulatuses. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja taotluse Maanteeameti välja nõuda info selle kohta, kellele kuulub sõiduauto xxxxxxxxxx, registrimärgiga xxx xxx. 33. Maakohus märgib, et hageja oleks saanud kasutada kostja ülalpidamiseks menetluskuludeks tasutud summat 680 eurot. Hageja märgib, et menetluskuluna tasutud summa ei ole piisav selleks, et pidada üleval kostjat pikema aja jooksul. 34. See, et hageja on menetluse kestel väitnud, et kompromissi korral oleks ta võimeline tasuma 156 eurot kuus, ei tähenda, et tema majanduslik olukord on nii halb, kui ta soovib välja näidata. 156 eurot on 1∕3 Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast ning sellest loogikast on lähtunud ka maakohus ja ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-15-13190. Kompromissettepanek on lähtunud eeltoodust loogikast. Kompromissettepanek oli tehtud eesmärgiga kiiremas korras asi lahendada. Vastustaja seisukoht 35. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas taotluse uute tõendite (fotomaterjal hagejast) vastuvõtmiseks. 6 Ringkonnakohtu seisukoht 36. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasjas materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 656

lg 1 p 5 ning § 657 lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse oluliste normide rikkumiste tõttu tühistada ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Riigikohus on leidnud, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt RKTKo nr 3-2-1-66-08, p 18; nr 3-2-1-12709, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus andnud hinnangut kõikidele hageja väidetele seoses hageja majandusliku ja tervisliku seisundi muutumisega.
2. Maakohus on küll välja toonud, et hageja on esitanud tõendid oma majandusliku olukorra muutumise kohta, kuid maakohus ei ole neile hinnangut andnud (

§ 436

lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumine) ega tuvastanud, kas ja kuidas hageja majanduslik olukord muutunud on. Majandusliku olukorra muutumise hindamisel saab maakohus mh tugineda hageja pangakonto väljavõtetele (tl 156-158, 172-176, I kd) ja Maksu- ja Tolliameti teatisele (tl 180, I kd). Lisaks peab maakohus täiendavalt põhjendama oma seisukohta hageja elustandardi kohta. Nimelt väidab hageja mh, et xxxxxxxx OÜ-lt ja KÜ-lt xxxxxxxxx ei ole hageja tulu saanud ning ettevõtlusega tegelemine (xxxxxxx xxxx OÜ) ei ole hageja tulu oluliselt suurendanud. Lisaks on hageja kontod arestitud. 39. Maakohus ei ole andnud hinnangut ka hageja väitele selle kohta, et miinimummääras elatise tasumisel osutuvad hageja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks (

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumine).

1. Hageja märgib, et pärast Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2016 otsuse tegemist, millega mõisteti hagejalt välja elatis kostja ülalpidamiseks alates 01.12.2015 kuni 18.12.2016 143,30 eurot ning sealt edasi mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, on hageja majanduslik olukord muutnud. Hageja töötasu on vähenenud ning on halvenenud tervislik seisund. Samuti ei saa hageja kaksikutest laste ema enam vanemahüvitist.
2. Ringkonnakohus märgib, et järeldus selle kohta, kas vanema teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 12). Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse (vt RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 12). Arvestades eelnevat, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada ka hageja teiste laste vajadused ja nende rahuldamise võimalused (mh hageja elukaaslase võimalused). Ringkonnakohus on otsustanud, et elatis suureneb alates hageja teiste laste pooleteistsaastaseks saamisel eeldusel, et siis saab kaksikute ema minna tööle, mis pole aga osutunud võimalikuks.
3. Maakohus on välja toonud, et hageja on esitanud tõendi oma tervisliku seisundi kohta, kuid ei ole tõendanud enda töövõime vähenemist. Ringkonnakohus nõustub, et hageja poolt esitatud tõend oma tervisliku seisundi kohta ei tõendada otseselt, et hageja ei saa täiskoormusega töötada. Lisaks ei ole hageja tõendanud seda, et xxxxxx xxxxxx OÜ 7 lõpetas temaga töölepingu põhjusel, et hageja ei saanud täiskoormusega tööd teha. Kuivõrd maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud enda töövõime vähenemist, siis tuleb asja uuel lahendamisel hagejale seda selgitada (

§ 392

lg 1 p 4 rikkumine) ja teha ettepanek lisatõendite esitamiseks või vajadusel koguda ise lisatõendeid (RKTKo nr 3-2-1-31-09, p 11).

1. Lisaks ei ole maakohus andnud hinnangut hageja väitele selle kohta, et kostja seaduslik esindaja peaks osalema lapse ülalpidamises suuremas ulatuses kui hageja. Hageja on sellega taotlenud kõrvalekaldumist vanemate võrdsetes osades ülalpidamise andmise kohustusest. Ringkonnakohus märgib, et eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (PKS § 105 lg 3). Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 16; nr 3-2-1-56-15, p 12). Eeltooduga seoses on hageja esitanud ka taotluse välja nõuda Maanteeametilt info selle kohta, kellele kuulub sõiduauto xxxxxxxxx, registrimärgiga xxx xxx. Maakohus ei ole hageja taotlust lahendanud. Ringkonnakohus märgib, et vanemate varaline seisund tuleb tuvastada võimalikult täpselt (vt RKTKo nr 3‑2‑1‑35‑17, p 21.2).
2. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata ning lisaks ei ole maakohus täitnud vajalikus määras selgitamiskohustust. Sellised rikkumised toovad kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt RKTKo nr 3-2-1-54-16, p 13; nr 3-2-1-8415, p 12; nr 3-2-1-87-14, p 42). Elatise asjades on kohtul suurem uurimispõhimõte. Riigikohus on selgitanud, et lapse ülalpidamise kohustuse täitmisest tulenev elatise vaidlus ei ole tavapärane võistlev kohtumenetlus, kuivõrd selles menetluses ei ole kohus seotud asjas poolte esitatud seisukohtadega ning ta võib ka omal algatusel tõendeid koguda (RKTKo nr 3-2-1-21-15, p 11).
3. Mõlemad pooled on apellatsioonimenetluses esitanud uusi tõendeid. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks lahendamiseks, tuleb apellatsioonimenetluses tõendite vastuvõtmisest keelduda. Tõendid ei ole vajalikud apellatsioonimenetluses. Pooled saavad tõendid esitada maakohtule asja uue arutamise käigus ning nende asjakohasust ja lubatavust saab hinnata maakohus asja uue arutamise kontekstis. Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis neid füüsilist ei tagastata, vaid eemaldatakse toimikust. 46.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar 8