← Eesti

2-18-3177/27

Obsah (6)§ 206§ 231§ 230§ 173§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2018. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3177 Tsiviilasi M H ja H H hagi R M vas

) § 4 lg 3 teisele lausele on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).

§ 206

lg 1 alusel on lisaks menetlusosalise õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.

§ 231

lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Kohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt (vt p 7) on kostja 15.05.

  1. a kohtuistungil tunnustanud (õigeks võtnud) hagejate poolt 15.05.
  2. a kohtuistungil vähendatud elatise nõuet alates 19.11.
  3. a kuni nende täisealiseks saamiseni 125 eurot kuus hageja kohta, mistõttu selles osas poolte vahel vaidlus puudub, mistõttu kohus rahuldab nimetatud osas hagejate elatise nõude, s.o 125 eurot kuus kummagi hageja kohta alates 19.11.
  4. a kuni nende täisealiseks saamiseni.
  5. Eeltoodu (p
  6. ja
  7. 1) alusel jäi poolte vahel vaidlusaluseks nõudeks tagasiulatuva elatise nõue perioodil alates 01.07.
  8. a kuni 18.11.
  9. a (k.a) summas 125 eurot kuus hageja kohta. 8.
  10. Kostja leidis 15.05.
  11. a kohtuistungil, et hagejatel on õigus kostjalt elatist nõuda alates 19.11.
  12. a, kuna nimetatud ajast olid lapsed kohtumäärusega määratud elama isa juurde. Seega ei ole kostja hinnangul hagejatel õigust eelneva perioodi (01.07.201718.11.2017) eest kostjalt elatist nõuda, kuna teoreetiliselt pidid nad kohtumääruse alusel elama sel ajal kostja juures. 8.
  13. Kohus leiab, et kostja tugineb nimetatud seisukoha esitamisel Pärnu Maakohtu 15.11.
  14. a määrusele tsiviilasjas nr 2-17-10876, mille hagejad on esitanud kohtule koos hagiavaldusega /tlk 6-9/. Nimetatud tsiviilasjas on esitanud H H (laste isa) kohtule avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse osaliseks üleandmiseks avaldajale alaealiste laste M H ja H H suhtes. 15.11.
  15. a lahendiga on kohus kinnitanud H H ja R M vahel 19.10.
  16. a sõlmitud kokkuleppe, millega vanemad on mh kokku leppinud, et laste M H ja H H elukohaks on laste isa elukoht /tlk 6/. 8.
  17. Laste isa (hagejate esindaja) H. H on 26.04.
  18. a hagiavalduse täienduses /tlk 63/ põhjendanud tagasiulatuva elatise nõuet alates 01.07.
  19. a sellega, et vanem tütar M H tuli aprilli

(2017)lõpus tema juurde murega, et ei ärka hommikul bussi peale minekuks õigeks ajaks ülesse ja ei jõua kooli ning M soovis hakata koolis (Haapsalu *) käima isa juurest Haapsalust, millega isa nõustus. Kui kool juuni alguses läbi sai, ei soovinud M tagasi ema juurde minna. Noorem tütar H H käis mais
(2017)isa juures vaid nädalavahetustel, kuna õppis * Põhikoolis. Juuni algusest sai kool läbi ja H jäi samuti püsivalt isa juurde elama. 19.06.
  1. a toimus * koolis tantsupeo proov, kus oli H’l konflikt emaga ning mõlemad lapsed (hagejad) jäid isa juurde elama. 8.
  2. 15.05.
  3. a toimunud kohtuistungil kostja kinnitas, et õige laste (hagejate) isa juurde elama asumise kuupäev ei ole 01.07.
  4. a, kuna H elas tegelikult juba varem isa juures, kuigi kohus määras lapsed isa juurde elama alles novembris. Kostja kinnitas istungil, et lapsed olid tegelikult enne jaanipäeva juba seal, s.o isa juures /tlk 81/. 8.
  5. Kohus leiab, et eeltoodust nähtuvalt ei ole kostja vastu vaielnud hagejate esitatud faktilisele asjaolule, et hagejad elasid isa juures alates 01.07.
  6. a ja on kinnitanud, et tegelikult elasid mõlemad hagejad isa juures juba alates jaanipäevast
(2017). PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on hagejad õigustatud kostjalt elatist nõudma alates 4 01.07.
  1. a, kuna kostja ei elanud nimetatud ajal enam lastega koos, vaid olid isa vahetul ülalpidamisel. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et kostja oleks osalenud nimetatud ajast alates laste kasvatamises ja ülalpidamises. Kostja on küll öelnud, et tal ei ole võimaldatud lastega kohtuda, milline faktiväide on tõendamata, kuid nimetatud asjaolu ei ole ka ülalpidamise andmata jätmise aluseks. 8.
  2. Kohus leiab, et olukorras, kus on kinnitust leidnud, et mõlemad hagejad elasid hiljemalt jaanipäevast
  3. a isa juures ja olid isa ülalpidamisel, ei ole elatise välja mõistmata jätmise aluseks asjaolu, et laste elukoht on kohtumäärusega määratud isa juurde alles 15.11.
  4. a. Ülalpidamise nõude esitamise andmise aluseks on eelkõige asjaolu, kus ja kellega lapsed nimetatud ajavahemikul reaalselt on elanud ja kes neid sellel ajal vahetult on ülal pidanud või ülalpidamist andnud. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on nimetatud ajavahemikul (01.07.2017-18.11.2017) hagejatele ülalpidamist andnud ning on tõendamist leidnud, et hagejad on olnud isa vahetul ülalpidamisel, siis leiab kohus, et hagejad on õigustatud kostjalt elatist nõudma ka ajavahemikul 01.07.2017-18.11.
  5. a (k.a). Eeltoodust tulenevalt hindab kohus järgnevalt elatise suuruse, s.o 125 eurot kuus lapse kohta, põhjendatust ajavahemikul 01.07.2017-18.11.
  6. a (k.a). 8.
  7. Kostja on vastuses hagiavaldusele tuginenud asjaolule, et tema vahetul ülalpidamisel on veel kaks alaealist last ning kostja ise on alates 09.02.
  8. a vanemahoolduspuhkusel ning tema sissetulekuks on emapalk 350 eurot ja kahe lapse lasteraha (peretoetus) 110 eurot kuus, kokku 460 eurot kuus, mistõttu ei ole ta võimeline seaduses sätestatud miinimummääras elatist maksma /tlk 35-36/. 15.05.
  9. a esitatud L K
  10. a märtsikuu konto väljavõttest nähtuvalt on Sotsiaalkindlustusamet maksnud L. K kontole R M peretoetuse summas 110 eurot ning R M vanemahüvitise 357,14 eurot /tlk 75/. 15.05.
  11. a kohtuistungil kinnitas kostja, et tema sissetulekuks on emapalk ja lasteraha igakuiselt kokku 610 eurot /tlk 81/. 8.
  12. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid sama §-i lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Seega kuna käesolevas asjas on esitatud alaealiste laste ülalpidamise nõue, siis kostja kui vanem ei vabane oma alaealiste laste ülalpidamiskohustustest PKS § 102 lg 1 alusel. 8.
  13. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et kostja on välja toonud mõjuva põhjuse PKS § 102 lg 2 tähenduses, s.o tema vahetul ülalpidamisel on kaks alaealist last, kes võivad elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud alammääras osutuda vähem varaliselt kindlustatuks. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kostjal peale hagejate veel kaks last, s.o
  14. a sündinud L. K ja
  15. a sündinud R. K /tlk 17/. Seega on tõendatud asjaolu, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära, kuid käesolevas asjas on hagejad alammääras esitatud elatise nõuet 15.05.
  16. a kohtuistungil juba vähendanud ½ võrra kummagi hageja kohta, s.o 250 eurolt 125 euroni kuus /tlk 82/. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole põhjendatud juba ½ võrra vähendatud elatise nõude täiendavaks vähendamiseks, kuna PKS 102 lg 2 kohaselt kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja poolt kohtuistungil kinnitatu kohaselt on tema sissetulek kokku 610 eurot kuus, lisaks on taotlenud ka toimetulekutoetust /tlk 81/. Nimetatud sissetuleku ühetaolisel kasutamisel jääb kostja kõigi laste ja kostja enda ülalpidamiseks ühes kuus ühe isiku kohta 122 5 eurot (610 / 5), seega 125 euro suuruse elatise väljamõistmine ei ole ebaproportsionaalselt suur kostja sissetulekute ühetaolise kasutamise korral. Lisaks on kostja teistel lastel samuti teine vanem, kes on kohustatud kostjaga kooselavatele lastele andma vahetut ülalpidamist või tasuma seda raha maksmise teel vastavalt PKS § 100 lõikes 1 sätestatule. 8.
  17. Lisaks on kostja tuginenud asjaolule, et võtnud kohustusi (pangalaen 120 eurot kuus, remondilaen 28 eurot kuus ja akna järelmaks 40 eurot kuus) seoses korteriga, mis on H H nimel ja on ostetud 1,5 aastat tagasi. Kohus leiab, et eeltoodut ei ole võimalik käsitleda hagejatele ülalpidamise andmisena, kuna vastavalt PKS § 100 lõike 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Hagejad on esitanud elatise nõude, mis seisneb raha perioodilises maksmises ning kostja poolt lapse nimele ostetud korteri laenu- ja kommunaalmaksete tasumine olukorras, kus ta ise kõnealuses korteris oma perega elab, ei ole kohtu hinnangul ka mõjuvaks põhjuseks nõuda kostja poolt elatise maksmist muul viisil. Hagejatel kui alaealistel lastel on vaja elamiseks ja igapäevakulude kandmiseks ülalpidamist käesoleval ajal ning kostja poolt laenuga ostetud ja ühe hageja nimele vormistatud korteri laenu maksmisega ei anna kostja hagejatele ülalpidamist nende igapäevavajaduste katmiseks, mistõttu kohus ei pea põhjendatuks nimetatud asjaoluga elatise suuruse hindamisel ja väljamõistmisel arvestada. 8.11.

§ 230

lg 3 alusel võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus on teinud päringu ka kostjale kuuluva registritest nähtuva vara kohta ning päringu vastusest nähtuvalt kuulub kostjale sõiduauto BMV. Riigikohus on 24.10.

  1. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15, korratud 07.02.
  2. a lahendis nr 2-16118651, p 18), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Seega kuna kostjale kuulub ka vara, siis on võimalik vara võõrandada ning anda lastele ülalpidamist võõrandatud vara arvel. Muid sisulisi vastuväiteid kostja elatise nõudele ei ole esitanud. 8.
  3. Lisaks märgib kohus, et hageja väitel laekusid hagejate lapsetoetused kuni novembrini
  4. a kostja arvele /tlk 63/. Kostja ei ole eeltoodud faktilisele asjaolule vastuväiteid esitanud. Samuti on kostja ise esitanud kohtule Sotsiaalkindlustusameti edastatud 02.08.
  5. a arvamuse küsimise, millest nähtuvalt on palutud arvamust H H 01.08.
  6. a Sotsiaalkindlustusametile esitatud avaldusele peretoetuste määramiseks ja maksmiseks seoses laste M H ja H H kasvatamisega /tlk 78/. Kohtule ei ole teada, kas ja mil ajas kostja nõustus peretoetuste maksmisega laste isale või esitas peretoetusest loobumise taotluse, kuid on selge, et vähemalt
  7. a juulis on peretoetused laekunud kostjale, kuigi lapsed ei olnud sel ajal enam kostja ülalpidamisel ega elanud kostjaga koos. Seega on kostjale laekunud eeldatavalt ka riigi poolt lastele makstavaid toetusi, mida pole kasutatud hagejate ülalpidamiseks, mistõttu ei ole kõnealuses olukorras põhjendatud hagejate poolt juba vähendatud tagasiulatuva elatise nõude täiendav vähendamine perioodil 01.07.2017 kuni 18.11.
  8. a (k.a). 8.
  9. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus ka vaidluse aluseks jäänud hagejate tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude osa alates 01.07.
  10. a kuni 18.11.
  11. a (k.a) summas 125 eurot kuus hageja kohta.
  12. Seega rahuldab kohus hagejate 27.02.
  13. a esitatud hagi osaliselt, s.o 15.05.
  14. a kohtuistungil muudetud ning vähendatud ulatuses, s.o tagasiulatuva elatise nõudes alates 01.07.
  15. a kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 26.02.
  16. a 125 eurot kuus hageja kohta, s.o juulist kuni jaanuarini (k.a) 7 kuu eest 875 eurot (7 * 125 eurot) ja veebruaris 26 päeva eest 116,07 eurot (125 eurot / 28 päevaga * 26 päeva), mis teeb tagasiulatuva elatise nõude suuruseks kokku 991,07 eurot lapse kohta (875 + 116,07). Ühtlasi mõistab kohus välja elatise 6 alates hagiavalduse esitamisest, s.o 27.02.
  17. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni 125 eurot kuus kummagi hageja kohta. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS 100 lg 4).
  18. Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 4500 eurot (250 € x 9 kuud * 2 last). Hagihind ühe hageja nõude kohta on seega 2250 eurot. 11. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.