lg 2 p-s 2 kirjeldatud piirides (kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha ehitisel ega selle sissepääsu juures). Vahemaad valgustulba ja tankla sissepääsude vahel on 60,23 m ja 45,07 m. Valgustulp asub suure läbitavusega ristmikul ning valgustulba asukohast ei ole tankla sissepääsud nähtavad. 3. Circle K Eesti AS esitas 15.02.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Ettevõtlusameti 15.01.2016 otsus nr 5-1.12/24 osas, millega jäeti tagastusnõude taotlus rahuldamata ning määrati tasumisele kuuluv reklaamimaks summas 2
) § 2 lg 2 p 2 ning määruse „Reklaamimaks Tallinnas“ § 1 lg 2 p 2 kohaselt reklaamiks isegi juhul, kui see oma omadustelt või eeldatava faktilise mõju poolest vastab
Kleebiste näol annab ettevõtja infot selle kohta, millises jaekaubanduse valdkonnas ta tegutseb (toidu- ja esmatarbekaupade müük) ning samuti muudavad kleebised tegevuskohta visuaalselt kaunimaks. Piltidel ei ole kujutatud kaebaja poolt eksklusiivselt müüdavaid või unikaalseid tooteid, mida möödakäijaid intensiivselt kutsutaks poodi ostma, vaid kasutatud on universaalseid illustratiivseid kujutisi kohvijoogist, pagaritoodetest ja kiirtoidust, andmaks ülevaadet poes müüdavate kaupade kategooriatest. Lootsi tn 1 valgustulbal kujutatu on sarnane Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2015 otsuses haldusasjas nr 3-14-50912 ja Tallinna Halduskohtu 22.04.2015 otsuses haldusasjas nr 3-1450041 käsitletud olukorraga, kus leiti, et tegemist ei ole reklaamiga. Valgustulpadel olev teave „Routex R“, „DKV“, „UTA“, „TruckDiesel“ ja „Autopesu“ ei ole reklaam
Märgiste „Routex R“, „DKV“ ja „UTA“ peamine eesmärk on teavitada kliente vastavate rahvusvaheliste tanklakettide maksekaartide aktsepteerimisest vastustaja teenindusjaamas. Märgised on neutraalse kujundusega sõnalised märgid, olles selgelt üksnes informatiivsed. Märgise „TruckDiesel“ peamine eesmärk on teavitada kliente veoautode tankuri olemasolust teenindusjaamas. Märgise „Autopesu“ peamine eesmärk on teavitada kliente autopesula olemasolust teenindusjaamas. Kuna veoautode tankureid ega ka autopesulat ei ole mitte igas kaebaja teenindusjaamas, on kohane märgiste kaudu antav teavitus. Valgustulpadel eksponeeritud maksekaartide märgistused ning viited autopesu ja veoautode tankuri olemasolule ei ole nii intensiivne üldine üleskutse vastustaja kaupade ja teenuste ostmiseks, mis kutsuks vastustaja teenindusjaama oste tegema ka juhuslikult möödaminevaid inimesi, kes muidu pole planeerinud teenindusjaama külastada. Veoautode tankurid on ilmselgelt suunatud üksnes kitsale klientide grupile, kes kasutavad sõitmiseks veoautosid ning kes reeglina ei saa tankida mitte igas ettejuhtuvas tanklas, vaid peavad teadma konkreetset asukohta – tankurit viitega „TruckDiesel“. Rahvusvaheliste tanklakettide maksekaartide märgistus annab teavet eelkõige turistidele, kes võiksid soovida maksta vastava maksekaardiga (mida ei aktsepteerita mitte igas tanklaketis), seega samuti ei kutsu see teenindusjaama juhuslikult mööduvaid isikuid. Kuigi Tallinna Ettevõtlusameti 26.01.2015 kirjas leiti, et Lootsi 1 valgustulp ei asu majandusvõi kutsetegevuse koha või selle sissepääsu juures, siis ligi aasta hiljem tehtud otsuses on leitud, et Lootsi 1 valgustulp asub majandustegevuse koha sissepääsu juures. Valgustulba asukoht ei ole aasta jooksul muutunud. 4. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Reklaamide eksponeerimisel tuleb arvestada peale sõnalise ja pildilise info edastamise ka varjatud tähenduste ja alltekstidega, mida avaldatav reklaam potentsiaalses reklaamitarbijas võib tekitada. 3
Kaubamärk või ärinimi võib olla reklaam, kui selle eksponeerimise eesmärk on teenuse osutamise või kauba müügi suurendamine, ürituse edendamine või isiku käitumise avalikes huvides suunamine. Kõikide kütusemüüjate puhul on praktikas tavapärane, et tulpadel soovitakse eksponeerida kütusemüüja enda kaubamärki, teisi erinevaid kaubamärke (nt R-kiosk jt), kütuse liike ja hindasid valgustulpade erinevatel ning enamasti vahetatavatel moodulitel. Maksuhaldur on kõikide kütusemüüjate puhul tõlgendanud määruse § 6 lg 1 maksukohustuslasele soodsamal viisil ning lugenud maksustatavaks tervikuks mitte valgustulba pindala, vaid valgustulba vahetatava mooduli pindala. Sellest tulenevalt saab nt tankla sissepääsu juures asuva valgustulba mooduli kütusemüüja kaubamärgi lugeda maksuvabaks teabeks, aga kauba nimetuse ja hinnateabe maksuliseks reklaamiks. Määruse § 6 lg 1 tõlgendamisel selliselt, et tervikuks loetakse kogu valgustulbal asuv teave, ei võimaldaks mitte maksustada ka
lg 2 p-s 2 loetletud elemente (isikule objektiivselt tajutav tervik on sellisel juhul kogu valgustulp). Sellest tulenevalt hindab maksuhaldur igakordselt kütusemüüjate valgustulpade moodulitel eksponeeritud teavet mh ka valgustulba asukoha põhiselt. Vaidlustatud otsusega on Tammsaare tee 111 asuva valgustulba asukoht loetud
lg 2 p 2 piiridest väljuvaks (valgustulp ei asu kaebaja majandus- või kutsetegevuse koha ehitisel ega selle sissepääsu juures). Valguspost asub ristmikul, see on paigaldatud eesmärgiga saavutada suurem avalikkuse tähelepanu ja valguspostil puudub tajutav seos nii tankla kui ka selle sissepääsuga. Tegemist ei ole kohatähistusega
Kaebaja majandustegevuse koha leidmiseks saaks maksuvabalt edukalt samas kohas eksponeerida ka neutraalset liiklusmärki. Vaidlustatud haldusaktiga on maksuhaldur hinnanud Lootsi tn 1 valgustulba asukoha tankla sissepääsu tajutavas läheduses olevaks. Valgustulba ja sissepääsu vahe on 12,87 m. Antud kaalutlusest lähtuvalt tagastati otsusega valgustulbal eksponeeritud majandustegevuse koha liigi (
Majandustegevuse koha liigi tähistuse erandi alla ei kvalifitseeru kolmandatele isikutele kuuluvate kaubamärkide („Routex R“, „DKV“, „UTA“) maksuvaba eksponeerimine. Sellisele järeldusele jõudis Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas 3-13-829 (otsuse p 11). 4
lg 2 p 2 ning määruse § 1 lg 2 p 2 kohaselt reklaamiks isegi juhul, kui see oma omadustelt või eeldatava faktilise mõju poolest vastab
Lootsi tn 1 ja Tammsaare tee 111 valgustulpadel eksponeeritud maksekaartide märgistused ning viited autopesu ja veoautode tankuri olemasolule ei ole nii intensiivne üldine üleskutse kaebaja kaupade ja teenuste ostmiseks, mis tingimata kutsuks teenindusjaama oste tegema ka juhuslikke möödujaid, kes muidu ei ole planeerinud teenindusjaama külastada. Veoautode tankurid on ilmselgelt suunatud üksnes kitsale klientide grupile, kes kasutavad sõitmiseks veoautosid ning kes reeglina ei saa tankida mitte igas ettejuhtuvas tanklas, vaid peavad teadma konkreetset asukohta – tankurit viitega „TruckDiesel“. Märgistusi ei ole esitletud sellise kuju ja esitusviisiga, et neid saaks ilmselgelt pidada reklaamiks. Valgustulbal kaubamärkide „Routex R“, „DKV“ ja „UTA“ kuvamine ei ole reklaam, vaid teavitus maksevahendite kasutamise kohta Circle K teenindusjaamas. Valgustulba eesmärk on teavitada kliente ka autopesula olemasolust Circle K teenindusjaamas. Märgiste kaudu annab kaebaja infot selle kohta, millises jaekaubanduse valdkonnas ta tegutseb, milliseid teenuseid saab konkreetses asukohas osta ja milliste maksevahenditega maksta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Tallinna linna apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 21.09.2017 otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Balti jaama kohvipoe aknal kujutatut hindas halduskohus ekslikult. Haldusasjas nr 3-14-50912 oli vaidluse all kolme juurvilja kujutis kaupluse ühel aknal, mis seejuures hõlmas ka suhteliselt väikest osa akna kogupinnast, praeguses asjas on fotodega kaetud 100% kohvipoe akendest. Majandustegevuse koha liigi tähistamist pildi vormis ei ole seadus- ega määrusandja ette näinud. Pildilise info edastamisel on võimalik kasutada varjatud tähendusi ja allteksti, mida avaldatav reklaam potentsiaalses reklaamitarbijas võib tekitada. Kogu vaateakende pinda hõlmavad ja erksa värvigammaga esitletud auravad kohvitassid, millelt on aimatavad Circle K kaubamärgid, isuäratavad pagaritooted ja kiirtoidu toodete kujutised, toimivad tarbija alateadvuses ilmselgelt teisiti kui sõnaline väljend „kohvipood“. Kleebiste eesmärk on kaupluse nähtavaks tegemine ja tarbijatele üleskutse tegemine poe külastamiseks läbi pildikeeles esitatud isiku maitsemeelte mõjutamise. Kujutise hindamisel reklaamiks või mitte oleks tulnud lähtuda kohtulahendis nr 3-14-50282 antud tõlgendusest. Selles lahendis hindas ringkonnakohus samuti pildilist teavet, mis oli esitusviisilt võrdväärne praeguse haldusasja vaidluseks oleva pildilise teabega. Lootsi tn 1 kolmandate isikute kaubamärkide kujutamist tuleb pidada reklaamiks, millelt tuleb tasuda reklaamimaksu.
lg 2 p 2 loetelu on ammendav ja selle laiendamine sättes nimetamata teabega, sõltumata selle esitlusviisist, ei ole lubatav. Tõlgendus lähtub ringkonnakohtu lahendist asjas nr 3-13-829. Samadel põhimõtetel on apellant maksustanud ka 5
lg 2 p 2 ja määruse § 1 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel või tänavakaubanduse kioskil, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. Seega on oluline nii teabe sisu, eksponeerimise viis kui ka eksponeerimise asukoht. Teave ei paikne Tammsaare tee 111 tegevuskoha sissepääsu juures. Tallinna Ringkonnakohus on erinevates jõustunud kohtulahendites tajutavaks vaheks sissepääsu ja reklaami/valgustulba vahel hinnanud järgmised vahemaad: 6 m ja 21 m (3-11-361); 20 m (3-11-463); 120 m (3-11-386); 32 m, 18 m, 64 m, 69 m ja 12 m ( 3-11-377); 60 m (3-12-1932). Vaidlusalune valgustulp ei asu tankla ehitisel ega selle sissepääsu juures. Tajutav seos puudub ka valgustulba ja majandustegevuse koha vahel, sest valgustulpa eristab tanklast kõrghaljastus. Tajutav vahe puudub ka valgustulba ja tankla sissepääsude vahel (60,23 m ja 45,07 m). Tammsaare tee 111 valgustulp ristmikul kannab eesmärki teavitada kliente kaebaja tankla olemasolust, mitte sellest, kuidas müügikohta sisse pääseda. Samuti on seadusandja
lg 2 p-s 2 selgelt määratlenud maksuvabalt eksponeeritava teabe sisu, mille alla ei kuulu teistele ettevõtjatele kuuluvad kaubamärgid ja pakutavad teenused (autopesu). Halduskohus rikkus menetlusnorme, jättes kohtuotsuse olulises osas põhjendamata. Halduskohtu arutluskäik ei ole jälgitav. Praeguses haldusasjas peatati menetlus kuni haldusasjades nr 3-15-279 ja 3-14-50282 kohtulahendite jõustumiseni, kuid neis asjades tehtud kohtulahenditele ei ole tehtud otsuses viiteid. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks menetluse peatamise aluseks olnud lahendis nr 3-15-279 antud õigusnormi tõlgendus ei ole praeguses vaidluses asjakohane, kuigi asjaolud on võrreldavad. Lootsi tn 1 asuval valgustulbal eksponeeritud kaubamärkide reklaamiks kvalifitseerimisel selgitas Tallinna linn, et aluseks tuleb võtta Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas 3-13-829 p-s 12 avaldatud seisukoht, et reklaamimaksuvabalt ei saa eksponeerida kolmandate isikute kaubamärke. Vastustaja sellele väitele ei ole kohtuotsuses vastatud. Tammsaare tee 111 valgustulpa käsitledes ei ole halduskohus põhjendanud, kuidas ta jõudis veendumusele, et valgustulbal on seos nii tankla kui ka selle sissepääsuga. Olukord, kus halduskohus ainult nendib seose olemasolu, on vastuolus HKMS-s sätestatud kohtuotsuse põhjendamise nõudega. Halduskohtu lahendist ei nähtu ka põhjendusi, miks ei ole nõustutud Tallinna linna seisukohtadega, et valgustulp asub kaebaja majandustegevuse kohast liialt kaugel, et seda lugeda majandus- või kutsetegevuse koha tähistuseks. Tallinna linn on viidanud ka kahele ringkonnakohtu lahendile, mis apellandi seisukohta kinnitavad. Halduskohus väljus asja arutamise piiridest, andes kohtuotsuse põhjendustes hinnangu sellele, et märgistus „TruckDiesel“ ei ole reklaamimaksuga maksustatav. Kaebajat ei ole vaidlustatud haldusaktiga kohustatud selles osas reklaamimaksu tasuma. Halduskohus on kaebaja põhjendamatu taotluse – anda sisuline hinnang, kas antud teabe puhul on tegemist olemuselt reklaamiga – rahuldanud ja n-ö kinnistanud seisukoha, et olemuselt ei ole tegemist reklaamiga. Kohtuotsuse jõustumisel peaks vastustaja sellest seisukohast edaspidiselt juhinduma, mis aga ei ole kooskõlas
lg 1 p 3 tähenduses, sest teave ei ole avaldatud teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku avalikes huvides käituma suunamise eesmärgil. Halduskohus pidas õigesti Balti jaama kaupluse vaateakendel olevaid fotosid majandus- ja kutsetegevuse koha tähistuseks. Tallinna Ringkonnakohus on analoogses asjas (12.03.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-50912) leidnud, et teavitamine jaekaubanduse valdkonnast ei ole käsitatav reklaamina. Ka pilt võib olla majandus- või kutsetegevuse koha tähistus ning seda ei loeta reklaamiks isegi juhul, kui see omadustelt või eeldatava faktilise mõju poolest vastab
Halduskohus leidis õigesti, et Lootsi tn 1 ja Tammsaare tee 111 olevatel valgustulpadel olev kaardi aktsepteerimise teave „Routex R“, „DKV“ ja „UTA“, veoautotankuri teave „TruckDiesel“ ning autopesula teave „Autopesu“ ei ole reklaam, vaid teavitus, milliseid maksevahendeid saab igas teenindusjaamas kasutada ja milliseid teenuseid saab konkreetses teenindusjaamas tarbida. Halduskohus võib hinnata märgistuse iseloomu ja mõju selle klassifitseerimisel reklaamiks. Nõutav ei ole range lähtumine
Hinnata tuleb reklaami olemust ja mõju, sest
-s ei ole märgitud, et viidatud loetelu teabest, mida ei käsitata reklaamina, oleks ammendav. Alles juhul, kui informatsioon on oma olemuselt ja esitusviisilt intensiivselt otsmisele kutsuv, peab hindama, kas teave kuulub
Halduskohus ei ole menetlusnorme rikkunud. Kohtuotsuse põhjendused on üheselt jälgitavad. Kohtunik on oma hinnangu andmises vaba ning ei ole kohustatud lähtuma teistest reklaamimaksu vaidlustes tehtud lahenditest isegi juhul, kui kohus oli menetluse selle lahendi ootuses peatanud. Kohtuotsuse põhjendustes sisalduv arutluskäik märgistuse „TruckDiesel“ kasutamisest ei ole oluline, sest kohtuotsuse resolutsioonis kaebuse piiridest ei väljutud. Siduv on üksnes kohtuotsuse resolutiivosa. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8.
lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Määruse § 1 lg 1 p-s 1 on reklaami mõiste sisustatud identselt
lg 1 p-ga 3.
lg 2 p 2 ja määruse § 1 lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel või tänavakaubanduse kioskil, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures. 9. Reklaamiseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt „välireklaamina käsitatakse reklaami, mis on paigutatud avalikku kohta (linnatänavaga külgnevatele aladele, väljakutele, hoonete välisseintele, spordiväljakutele, ühistranspordivahendite sise- ja väliskülgedele jms) või ms on avalikust kohast jälgitavad. Välireklaamiks on ka näiteks kaupluse vaateaknale paigutatud reklaam, mis on selgesti suunatud tänaval möödujatele“. 7
Kui kaubamärk on paigaldatud selliselt, et see ei kanna üksnes tegevuskoha tähistamise funktsiooni ja seda ei eksponeerita majandustegevuse koha sissepääsu juures, vaid dubleerivalt sellest eemal ning üldsuse tavalise tähelepanu juures juba kaugelt hästi nähtaval kujul, siis on tegemist reklaamiga, mis kutsub kasutama pakutavat kaupa või teenust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2008 otsus nr 3-05-509, p-d 11–12). Reklaamina teabe käsitamist tuleb pidada õigustatuks ka siis, kui sellel ei kutsuta otsesõnu üles kaupa ostma või teenust tarbima, kuid selline üleskutse nähtub kujutatud teabe intensiivsusest ja edastamise viisist.
lg 2 p-le 2 tuginedes ei või majandustegevuse kohas reklaamimaksu tasumata välja panna mis tahes kaubamärke. Eelnimetatud norm välistab reklaami hulgast üksnes majandustegevuse koha tähistuse. Igasugune muu teave, mille eesmärgiks ei ole majandustegevuse koha tähistamine, vaid teabe andmine selles kohas osutatavate teenuste või müüdava kauba kohta, on reklaam. Reklaamiks on ka tegevuskohas avaldatud info selle kohta, milliseid kaubamärke kandvate seadmete osas teenust osutatakse või milliseid kaubamärke kandvaid kaupu müüakse. Teenuseid ja tooteid, mida pakutakse DKV, UTA või Routex R kaardiga, ei saa pidada majandustegevuse liigiks, vaid konkreetseks tooteks või teenuseks, millele samaväärset teenust võivad pakkuda ka teised ettevõtjad, kuid mis on seotud just konkreetse teenuse või toote müüjaga. Kaebaja tegutseb üksnes nende teenuste ja toodete edasimüügiga ning need tooted ei ole kirjeldatud kui teenuse või toote liik (nt võimalus tasuda kütuse või mootoriõli eest sularahata), vaid läbi konkreetse teenuse osutaja, kelle kaarte müügikohas aktsepteeritakse. 14. Vastustaja varasem teistsugune halduspraktika kaebaja maksustamisel sama valgustulba osas Lootsi tn 1 tankla juures ei ole asja lahendamisel oluline. Kaebajale ei saanud sellisest praktikast tekkida õiguspärast ootust, et halduspraktika jääb samasuguseks. Vastustajal on võimalik ebaõiget halduspraktikat korrigeerida. Kaitstav usaldus võiks kaebajal tekkida, kui vastustaja oleks sama maksustamisperioodi kohta teinud siduva otsustuse reklaamimaksu mitte nõuda. Praegusel juhul see nii ei ole. Kuna kaebaja korrigeeris deklaratsioone ja tasus vaidlusalustelt teadetelt reklaamimaksu, ei ole tal tekkinud ka varasema halduspraktika usaldamise tõttu intressi maksmise kohustust. 8
lg 1 p 3 tähenduses ja kas sellele laieneb
lg 2 p-s 2 sätestatud erand seetõttu, et kujutist võib pidada majandus- või kutsetegevuse liigi tähistuseks.
lg 2 p 2 kohaselt ei käsitata reklaamina majandus- või kutsetegevuse koha tähistust muu hulgas selle liigi ja kaubamärgiga ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, pole reklaamina käsitatav ei tekstiline osa ega pildiline osa vaateakendel kujutatust. Tähtsust ei 9
lg 2 p 2 tähenduses kujutatu mõju intensiivsus tarbijatele, sh kujutise värvikirevus ja -erksus ega kujutise suurus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.