KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2018, Tartu Kohtuasja number 3-18-1252 Kohtuasi A.K.e ja K.K.e kaebused Viljandi linna tegevuse peale R

) § 4 lg 1). Kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tagastab kohus kaebuse selle esitajale (

§ 121lg 1 p 1).

1. Halduskohtu hinnangul ei ole Viljandi linna ja kaebajate vaheline vaidlus avalik-õiguslik. Tegemist on eraõigussuhtest võrsunud vaidlusega.
2. A.K.e ja K.K.e eesmärgiks on vabaneda ülalpidamiskohustusest oma isa suhtes.
3. Vaidlustatud korraldus ei ole täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 p-de 1–27 mõttes. Vaidlustatud korraldust ei ole mh antud seaduses sätestatud alusel avalik-õigusliku rahalise kohustuse peale panemiseks ja täitmiseks (TMS § 2 p 21). Vaidlustatud korralduses on viidatud õiguslike alustena SHS §-le 14 ja põhimäärusele. SHS § 14 ning põhimäärus ei reguleeri ülalpidajale hooldusteenuse osalemise kulude peale panemise kohustust ega selle hilisemat sissenõudmist. SHS § 14 lg 1 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. SHS § 14 lg 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras. Halduskohtu hinnangul ei tule SHS §-st 14 õiguslikku alust kohustada ülalpidajaid osalema ülalpeetava hoolduskulude osalemisel. Põhimääruses on reguleeritud üksnes komisjoni tööd puudutav. Eespool viidatud sätte ei näe ette võimalust panna ülalpidajale kohustust pidada ülalpeetavat ülal. Sellise kohustuse peale panemise õiguslikku alust ei tule sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ega sotsiaalhoolekande seaduse teistest sätetest. Seega vaidlusalune õigussuhe kaebaja ja linna vahel ei ole tekkinud viidatud normide ega ka teiste avalik-õiguslike normide alusel.
4. Praegusel juhul tegutses linn eeskätt A.K.e huvides ning kaebaja ja linna vaheline suhe tekkis eraõigusnormide alusel. 2
5. Viljandi linn astus vaidlusalusesse õigussuhtesse VÕS § 1018 lg 1 p 3 ja § 1023 lg 1 alusel (vt käesolev määrus, p 1). VÕS § 1018 lg 1 p 3 sätestab, et kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku kasuks (soodustatu), ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal mh VÕS §-s 1023 sätestatud õigused, kui asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. Käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest (VÕS § 1023 lg 1 esimene lause). Käsundita asjaajamisest tekkinud suhe on võlasuhe (VÕS § 3 p 4).
6. Olemuslikult on ülalpidamisnõudest võrsunud vaidluste näol tegemist eraõiguslike vaidlustega (vt PKS §-d 96–110). PKS § 103 sätestab alused, millal ülalpidamisnõue on piiratud. Asjaolu, et linn vormistas eraõigusnormide alusel tekkinud suhte haldusaktina, ei muuda suhet avalik-õiguslikuks. Käsundita asjaajamisest ja ülalpidamisnõude piiramisest tekkinud õigussuhted on endiselt eraõiguslikud. Vaidlustatud korraldusega ei ole kaebajatele peale pandud avalik-õiguslikke kohustusi. Kaebajate kohustused linna ees saavad tulla üksnes eraõigusnormidest. Sellest suhtest võrsunud vaidlused tuleb lahendada maakohtus.
7. Halduskohus märgib, et enda ülalpidamiskohustusest vabanemiseks on kaebajatel võimalik pöörduda hagiavaldusega maakohtusse. Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 368 lg 1). PKS § 103 lg 1 sätestab eeldused, millisel juhul võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada. Tuvastushagi raames saab kohus anda hinnangu, kas esinevad alused kaebajate vabastamiseks ülalpidamiskohustusest. Hagi tuleb esitada ülalpidamist saama õigustatud isiku, s.o kaebajate isa vastu. Oma ülalpidamiskohustusest vabastamist saavad kaebajad taotleda aga ka vastuväidete esitamise teel kui nende vastu peaks esitatama kohtule ametlik ülalpidamise (elatise) nõue.
8. Kui kaebajad jätavad vaidlustatud korralduses märgitud linna eraõigusliku nõude täitmata, tuleb linnal esitada hagi kaebajate vastu maakohtusse. Ka selles menetluses saavad kaebajad esitada vastuväiteid ülalpidamisnõude piiramise kohta.
9. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus A.K.e ja K. K.e kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Kaebajatel on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda maakohtu poole. 15. Kohtute infosüsteemist ja kaebusele lisatud maksekorraldustest nähtub, et käesolevalt kaebuselt on tasutud riigilõiv 30 eurot (

§ 104lg 1 ls 2).

Kohus tagastab tasutud riigilõivu 30 eurot (

§ 104lg 5 p 2).

Riigilõiv 15 eurot tagastada C. K.e arveldusarvele nr EE552200221068328286 ja riigilõiv 15 eurot tagastada K.K.e arveldusarvele nr EE662200001102370831. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 3