Obsah (5)

§ 145§ 123§ 143§ 119§ 137

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-15964 Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuli 2018, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi K

§ 145

lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.

§ 145

lg 2 kohaselt, hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.

§ 145

lg 3 kohaselt, kui laps viibib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem. Kohus pidas mõistlikuks määrata, et laps suhtleb vaheldumisi mõlema vanemaga ühe nädala kaupa ja et lapse üle andmine toimub pühapäeviti, mis annab lapsele võimaluse, arvestades lapse vanust, harjuda viibimiskoha muutumisega, valmistuda lasteaeda minekuks ning veeta nädalalõpud mõlema vanemaga võrdselt. Kohtule ei ole esitatud tõendatud andmeid selle kohta, et lapse kumbki vanem oleks isiklikult lapse vastu olnud füüsiliselt vägivaldne.

1. Kohus leidis, et lapse emotsionaalse seisundi eest vastutavad mõlemad vanemad. Laps vajab selget teadmist, kuidas vanemad tema elu korraldavad, kus ja millal ta isa või emaga viibib. Vanemate ühise hooldusõiguse täielikult lõpetamine ei ole põhjendatud olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad lapse kasvatamises osaleda ja on võimelised seda tegema ning ei ole tõendatud, et suhtlemine kummagi vanemaga avaldaks edaspidi lapsele kahjulikku mõju või et vanemad mõjutaksid lapsi viisil, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav.
2. Mõlemad vanemad peavad tegema kõik selleks, et lapse kohtumiste tagamine vanematega sujuks tõrgeteta. Suhtlemiskorra kokku leppimine on eelkõige vanemate kohustus ja vanemad ei saa jätta oma kohustust täitmata ning lasta 4.a lapsel otsustada vanemaga kohtumise üle. Kohtule esitatud vanemate sõnumivahetusest nähtuvalt on lapse isa korduvalt väitnud, et laps otsustab selle üle, kas kohtumine emaga toimub või mitte ja vältinud nimetatud ettekäändel suhtlemiskorra kokku leppimist. Kohus leidis, et lapse ja vanema vahelise läheduse hoidmine peab olema vanemate ühiseks eesmärgiks ning mõlemad vanemad peavad hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada lapse suhteid teise vanemaga, mistõttu on lubamatu olukord, mil üks vanem ei toeta lapse kohtumist teise vanemaga. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et avaldaja peab lapse hommikul kell 9 ärkamist liiga varaseks ning nähtub ka võimalus, et laps on koos emaga viibides magama läinud alles kell 3 öösel. Samast kirjavahetusest selgub, et ema töökohas on tekkinud vajadus magamise madratsi järgi. Kohus märkis, et ema töökoht ei ole lapsele sobivaks kodu asendajaks. Samuti on lapsele vajalik kindel päevakava, mille hulka ei kuulu öine ärkvelolek. Puudutatud isik II on kohtule kinnitanud, et ta ei vii lapse peal läbi xxxxxxx. Kohtul ei ole põhjust selles väites kahelda.
3. Kuivõrd vanematel on ühine hooldusõigus, siis on

§ 145

lg 1, 2, 3 alusel kindlustatud mõlemal vanemal hooldusõiguse teostamise võimalus täies ulatuses vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps suhtlemiskorra järgi viibib. Seega on vanemal, kes veedab koos lapsega aega vastavalt suhtlemiskorrale, õigus endal otsustada, kus ta lapsega viibib ja millega tegeleb, kui kohtulahendis ei ole viibimiskoht täpselt määratud, ja vanem ei pea teisele vanemale pidevalt aru andma, kus kohas laps mingil ajahetkel füüsiliselt viibib. 8 Lähtudes eeltoodust ei saa vanem keelata teisel vanemal viibida koos lapsega vanema poolt valitud kohas, kui seal viibimine on lapsele ohutu. Vanemad elavad lahus ja juba sellest tulenevalt ei ole võimalik ühel vanemal piiramatu aja jooksul saada teiselt vanemalt lapse kohta üksikasjalikku teavet ja lapsega igal ajahetkel suhelda siis, kui laps viibib koos teise vanemaga. Samuti ei ole millegagi põhjendatud teisele vanemale ja lapsele väljapool endale suhtlemiskorraga määratud aega järgnemine ning lapse füüsilise vägivallaga teiselt vanemalt ära võtmine.

1. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama emal või isal aktiivselt suhelda oma pojaga. Samuti ei ole tõendatud, et lapse tervis ja käitumine on halvenenud emaga või isaga koos veedetud aja tõttu. Selleks, et kiindumussuhe saaks tekkida ja säilida lapse ja vanema vahel, on oluline, et vanem ja laps õpiksid teineteist tundma ning veedaksid regulaarselt ja sagedasti koos aega. Suhtlemiskorra määramise eesmärgiks on, et laps kohtuks oma vanematega ka tegelikult ja et laps ei võõrduks ei emast ega isast.
2. Kohus rahuldas mõlema vanema avalduse suhtlemiskorra määramiseks osaliselt ja määras lapse ning tema vanemate suhtlemiskorra. Suhtlemisgraafik peab vastama eeskätt lapse eale ja arengule, arvestama lapse ja lahus elava vanema reaalseid suhteid, olema mitmekesine ning järgima võimalusel vanemate võrdsuse printsiipi lapsega ajaveetmisel ja lapsele pühendatud aja sisustamisel. Antud juhul on lapse emotsionaalse turvalisuse tagamiseks vajalik kindlustada lapsele kindel rütm mõlema vanemaga kohtumistel ja koos olemisel. Kohus märkis, et usub, et lapse vanemad suudavad leida vajalikul määral mõistmist ja teineteisest lugupidamist, mida lapsega suhtlemise korraldamine eeldab ning on edaspidi võimelised lahendama lapsega suhtlemise korraldamist puudutavad üksikasjad ilma kohtu abita ning arvestavad, et lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. Määruskaebus
3. 06.03.2018 esitas puudutatud isik II Harju Maakohtu 19.02.2018 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata ja rahuldada puudutatud isiku II vastuavaldus.
4. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus asja lahendamisel kõiki vajalikke tõendeid kogunud. Kohus on jätnud välja selgitamata, kelle juures laps tegelikult elas. Samuti ei pööranud kohus tähelepanu sellele, kus (kas ema kodus või tööjuures) laps emaga suhtlemise ajal ööbis ning kas ema töökohas on olemas lapse jaoks vajalikud tingimused. Isa oli nõus korraldama lapsega ajutist suhtlust üle nädala asjaolude sunnil. Kohus ei arvestanud puudutatud isiku II poolt esitatud tõenditega. 11.12.2017 e-kirjas palus lapse isa emalt kinnitust, et toob lapse tagasi hiljemalt 16.12.2017 kella 17.00-ks ja samal päeval andis avaldaja kinnituse. Vaatamata sellele ei andnud avaldaja last isale üle kokkulepitud ajal, põhjendades seda olukorra muutusega. Kui isa tuli lapsele xxxxxxxxx xxxx järgi, tekkis konflikt, mis teravdas vanemate suhteid veelgi ning avaldaja ei võimaldanud lapsel sõita koos isaga puhkusele. Puudutatud isikul II ei võimaldatud pojaga suhelda ka jõulude ajal. 31.12.2017 pakkus avaldaja võimalust kohtuda pojaga xxxxx xxxxx, kuid avaldaja ei toonud last kohale. Seega on lapse ema käitunud sõnamurdlikult ja kahjustanud oluliselt lapse huve pikema aja jooksul ja keelanud lapse ja isa suhtlemist. Puudutatud isik II andis nõusoleku ajutise suhtlemiskorra korraldamiseks, kuna istungi toimumise ajaks ei saanud ta lapsega üldse suhelda. 9
5. Kohus leidis, et mõlemal vanemal on võimalik pakkuda lapsele normaalseid ja lapse kasvamist soosivaid elutingimusi. Samas leidis kohus, et on lubamatu, et laps viibiks ema kodu asemel enamuse ajast, ja ka ööbiks, ema töökohas. Vaatamata sellele luges kohus põhjendatuks, et laps ööbib üle nädala ema juures. Puudutatud isik II ei toeta suhtluskorda, kus laps suhtleb mõlema vanemaga nädala kaupa. Sellise suhtluskorra puhul ei olegi lapsel oma elukohta ja nendes kohtades esitatakse temale erinevaid nõudeid, rakendatakse erinevat päevakorraldust ja lõppkokkuvõttes mõjub see halvasti lapse füüsilisele ja vaimsele tervisele. Lapse päevakava ei ole oluliselt muutunud. Laps tõuseb ikka hilja ning läheb magama paremal juhul kesköö paiku.
6. Kohus leidis, et vanemate vahel ei ole vaidlust võimaliku lasteaia valiku osas ja et vanemad on võimelised selles osas ühist hooldusõigust teostama. Puudutatud isik II märkis, et vanematel on kogu aeg olnud vaidlus selles osas, millises lasteaias, ringis ja treeningutel laps käib.
7. Määruse resolutsiooni p-s 4.2 on mainitud, et kui lapsevanem ei saa last ise hooldada, siis viiakse ta teise vanema juurde. Tegelikkuses ei ole avaldajal aega lapsega tegeleda ja laps istub pikad päevad üksi xxxxxxxx xxxx. Avaldaja on toonud last ise ringidesse ainult mõnel korral. Enamikel juhtudel on seda teinud kas tema juhututtavad või tema ema. Seega on näha, et avaldaja ei taha lapsega tegelda. Avaldaja jaoks on tõsiseltvõetav ainult see ring, kus kasvatatakse professionaalseid selle ala tegijaid. Lapse psüühika ei pruugi välja kanda professionaali moodi treenimist 4 aastasena.
8. Kohus ei arvestanud sellega, et puudutatud isik II on alati pidanud perenõustamist vajalikuks ning on avaldanud soovi selles osaleda. Avaldaja ei ole kinnitanud soovi osaleda programmis „Dialoog laste nimel“. Puudutatud isik II on tõendanud, et ta on koostööaldis ja valmis osalema programmides, mis aitaksid avaldajaga lapse ühise kasvatamise osas kokkuleppele jõuda.
9. Maakohus on määruse p-s 4.2 märkinud, et kui lapsevanem ei saa ise last hooldada, siis viiakse ta teise vanema juurde. Tegelikkuses ei ole juba praegu avaldajal aega lapsega tegeleda. Määruse p 4.4 kohaselt on lahus oleval vanemal õigus suhelda lapsega telefoni ja Skype teel piiramatult. Samas heidetakse puudutatud isikule II ette liiga tihedat suhtlust lapsega ka siis, kui isa helistab lapsele ülepäeviti. Kõnede ajal ei ole laps pidevalt koos avaldajaga, vaid kuskil eemal ja helistatakse tagasi alles mõne tunni pärast. Avaldaja arvates teevad isa kõned alati lapse kurvaks, sest tema tahab pärast kõnet isaga kohtuda ja seda ema põhimõtteliselt ei luba. Avaldaja ei lubanud lapsega kohtuda isegi siis, kui isa viis ema kätte lapse inglise keele asju.
10. Vastavalt lapsele määratud esindaja Andres Lusmägi 12.11.2017 seisukohale tooks avaldajale otsustusõiguse üleandmine kaasa lapse käesolevaks ajaks väljakujunenud elukorralduse muutuse. 04.12.2017 leidis esindaja, et lapse huvides on rahuldada isa nõue otsustusõiguse üleandmiseks lapse viibimiskoha määramise küsimuses. Ka sotsiaalhoolekande osakonna 13.12.2017 hinnangul on mõistlik, et jätkub lapse praeguseks ajaks väljakujunenud elukorraldus. Kohus ei arvestanud määruse tegemisel kogutud tõenditega või hindas neid valesti. Määrus sisaldab oletusi, mis ei ole reaalses elus paika pidavad. Kohtu poolt määratud suhtlemiskord ei ole piisavalt konkreetne, mis võimaldaks vanematel seda täita ja nõuda analoogset suhtumist ka teise vanema poolt. Vastused määruskaebusele 10
11. Lapsele määratud esindaja oli seisukohal, et määruskaebuse võib rahuldamata jätta. Kohtumäärusega kehtestatud suhtlemiskord võimaldab osaleda mõlemal vanemal piisavalt lapse kasvatamises ja see on lapse huvides. Puudutatud isiku II soov lapse ema suhtlemist, võrreldes kohtumääruses märgituga, vähendada ei ole põhjendatud.
12. Eestkosteasutused Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu ja Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) ei toetanud määruskaebust, kuna see ei vasta lapse praegustele huvidele ja vajadustele.
13. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja elab hetkel üürikorteris xxxxxxx tänaval, kus lapsel on oma voodi ja kõik eluks vajalik olemas. Lapse ema hoolitseb samaväärselt lapse isaga selle eest, et lapse heaolu oleks tagatud sõltumata asukohast. Ainus tegevus, mis reaalselt saab tuua muutuse lapse heaolusse, on kahe vanema omavaheline koostöö. Avaldaja poolt on tahe ja valmisolek teha koostööd. Edasine menetluse käik
14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
15. 14.06.2018 esitas puudutatud isik II ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille ringkonnakohus jättis 25.06.2018 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
16. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 19.02.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning puudutatud isiku II määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
17. Puudutatud isik II on palunud vaadata määruskaebuse läbi kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtuistungi korraldamine vajalik, mistõttu lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses.
18. Maakohus jättis rahuldamata nii avaldaja kui ka puudutatud isiku II avalduse lapse viibimiskoha määramiseks otsustusõiguse saamiseks ning alternatiivse nõude lapse viibimiskoha määramise õiguse osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning selles osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Maakohus rahuldas osaliselt mõlema vanema avalduse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning määras kindlaks suhtlemiskorra, mille kohaselt viibib laps vaheldumisi nädala kaupa mõlema vanemaga.
19. Nii otsustusõiguse ja hooldusõiguse üle otsustamisel kui ka suhtluskorra määramisel on esimese astme kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-83-11 p-s 21 märkinud, et vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus

§ 123

lõike 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(

1. te)hooldusõigust, vanema(
2. te)õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, 11 samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lähtunud käesolevas asjas viidatud põhimõtetest. Samuti leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendanud piisavas ulatuses, miks ta jättis lapse viibimiskoha määramise osas otsustusõiguse andmise ja ühise hooldusõiguse lõpetamise nõuded rahuldamata. Maakohus on lähtunud lahendi tegemisel lapse ja teiste asjaomaste isikute huvidest, hinnanud menetluses esitatud tõendeid koosmõjus ning on oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda praegusel juhul järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. 39. Kolleegium leiab, et suhtlemiskord, mis võimaldab lapsel olla koos mõlema vanemaga võrdselt, on praegusel hetkel (arvestades lapse vanust ja arengutaset) kooskõlas lapse huvidega ning arvestab ka teiste asjaomaste isikute huve. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et selline suhtlemiskord tagab lapsele kvaliteetse suhtlemisaja mõlema vanemaga ja võimaldab säilitada lähedased suhted mõlema vanemaga. Samuti pakub lapsele turvatunnet see, kui ta saab regulaarselt mõlema vanemaga koos olla ning suhtlemiskord tagab lähedaste suhete säilimise lapse ja tema mõlema vanema vahel. Selline suhtlemiskord on eelduslikult võimalik vähemalt kuni lapse kooliminekuni. 40. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et maakohtu poolt kindlaksmääratud suhtlemiskord ei ole piisavalt lapse huvidega kooskõlas ning puudutatud isiku II avaldus lapse viibimiskoha üle otsustamiseks või viibimiskoha määramise osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tuleks rahuldada. Samuti ei anna määruskaebuse väited alust asuda seisukohale, et lapse ja ema vahelist suhtlust peaks vähendama. Määruskaebuse väited, mille kohaselt ei ole emal piisavalt aega, et lapsega tegelda, ei ole tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka see, et maakohus ei tuvastanud, kumma vanema juures elas laps rohkem ajavahemikul 2016 septembrist kuni 2017 augusti lõpuni. Asja materjalidest nähtuvalt on alates 17.01.2018 kohtuistungil kokku lepitust laps viibinud vanemate kokkuleppel nädala kummagi vanemaga. Maakohus on tuvastanud, et mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ning tagama lapse arenguks sobilikud elutingimused. Vanemad on ka ise 17.01.2018 kohtuistungil pidanud võimalikuks suhtlemiskorda, kus laps viibib nädala kaupa kummagi vanema juures. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et lapse heaolu oleks lapse emaga koos viibides ohustatud. Põhja-Tallinna Valitsuse 13.12.2017 seisukoha kohaselt on avaldaja kinnitanud, et tal on oma tööd võimalik korraldada selliselt, et kui laps on tema juures, siis ei pea ta trenne andma ja saab olla koos lapsega. Eestkosteasutused ning lapsele määratud esindaja on vastuses määruskaebusele leidnud, et maakohtu poolt kindlaksmääratud suhtlemiskord vastab lapse huvidele. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka puudutatud isiku II väited, et ta on koostööaldis ja peab vajalikuks perenõustamist. Ka avaldaja on vastuses määruskaebusele avaldanud, et tema poolt on tahe ja valmisolek teha koostööd. 41. Puudutatud isik II on määruskaebusemenetluses esitanud ringkonnakohtule tõenditena väljavõtted vanemate vahelisest sõnumi- ja e-kirjavahetusest, milledest nähtuvalt heidab puudutatud isik II avaldajale ette, et avaldaja ei vasta tema telefonikõnedele ja sõnumitele ega võimalda lapsel avaldajaga telefonis suhelda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud sõnumivahetuse põhjal alust arvata, et kokkulepitud suhtlemiskord ei vasta lapse huvidele ning maakohtu määrus tuleks seetõttu tühistada. Maakohtu poolt määratud suhtlemiskorra kohaselt on lapse viibimise ajal ühe vanema juures, teisel vanemal õigus suhelda lapsega sidevahendite kaudu, arvestades lapse tavapärast päevakava. Mõistetav on isa soov olla 12 kogu aeg teadlik, kuidas lapsel läheb. Samas tuleb vanema õigusesse, lapsega teise vanema juures viibimise ajal suhelda, suhtuda mõistlikult ning ei saa eeldada, et laps on teise vanema juures viibides sidevahendite kaudu igal ajahetkel kättesaadav. 42. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et

§ 143

lg-st 2 tulenevalt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Maakohus on põhjendatult vanematele selgitanud, et nad peavad seadma omavahelisel suhtlemisel lapse huvid ettepoole enda solvumistest ja tahtmistest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Öeldu tähendab ühtlasi seda, et ka vanemad peavad oma vanema õigusi teostama ja vanema kohustusi täitma heas usus. Seega peab vanem oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks detailse suhtlemiskorra või muudaks kindlaksmääratud suhtlemiskorda (vt Riigikohtu 30.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-11, p 15). Kohus selgitab, et kui teine vanem rikub määratud suhtluskorda ega võimalda lapsega suhelda või kohtuda, on TsMS § 563 lõikest 1 tulenevalt puudutatud isikul II võimalik sellest kohut teavitada ning taotleda lepitusmenetluse läbiviimist, mille ebaõnnestumise korral on vastavalt TsMS § 563 lg 7 võimalik määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. 43. Määruskaebusest nähtuvalt on vanematel vaidlus selle üle, millises lasteaias, ringis ja treeningutel laps käib.

§ 145

lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.

§ 119

sätestab, et kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.

§ 137

lg 1 tulenevalt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas menetluses ei ole kumbki vanematest esitanud taotlust lapse lasteaiavaliku või huviringides käimise üle otsustusõiguse saamiseks ega taotlust selles osas ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Seega ei otsusta kohus käesolevas menetluses nende küsimuste lahendamise üle. Juhul, kui vanematel esinevad tulevikus ületamatud erimeelsused lapse haridust või huviringe puudutavas osas ning vanemad ei suuda neis küsimustes ühiselt kokku leppida, on vanemal

§ 119

alusel õigus taotleda selles osas otsustusõiguse üleandmist ühele vanemale või

§ 137lg 1 alusel ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist.

Sellisel juhul on võimalik taotleda vastavalt ka muudatuste tegemist suhtlemiskorras.

1. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad vastavalt TsMS § 171 lgle 1 määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud puudutatud isiku II kanda, välja arvatud tasu puudutatud isikule I osutatud riigi õigusabi eest, mis jääb Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3).
3. Avaldaja esitas 02.04.2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub puudutatud isikult II välja mõista lepingulise esindaja tasu 924 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning 21.06.2018 täiendatud menetluskulude nimekirja, milles palub 13 puudutatud isikult II välja mõista menetluskulu summas 348,50 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on avaldajale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 84 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Esindajal on kulunud maakohtu määrusega tutvumisele 1 h 20 min; määruskaebusega tutvumisele 40 min; määruskaebuse edastamisele avaldajale koos selgituste ja küsimustega 30 min; määruskaebusele vastuväite koostamisele 6 h; toimiku materjalidega tutvumisele 1 h; vastuväite kooskõlastamisele avaldajaga ja täienduste sisseviimisele 1 h 10 min; 22.03.2018 puudutatud isiku taotluse ja lisadega tutvumisele 20 min; 10.04.2018 tutvumisele puudutatud isiku II taotlusega tõendite lisamiseks 20 min; 29.05.2018 tutvumisele puudutatud isiku II taotlusega tõendite lisamiseks 20 min; 14.06.2018 tutvumisele esialgse õiguskaitse taotluse ja lisadega 40 min; tutvumisele kohtu kirja ja A.Lusmägi seisukohaga 5 min, esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha koostamisele 3 h 30 min ja tutvumisele puudutatud isiku II menetluskulude avaldusega 10 min. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul jääb avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr 84 eurot turuhinna raamidesse ning seda võib pidada mõistlikuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrusega tutvumise ja selle avaldajale edastamise ajakulu põhjendatud 1 tunni ulatuses. Määruskaebusega tutvumisele ja sellele vastuväite koostamisega seotud toimingutele on esindajal kulunud kokku 8 tundi ja 20 minutit. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu on kolleegiumi hinnangul määruskaebuse koostamisega seotud toimingud põhjendatud ja vajalikud 6 tunni ulatuses. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ajakulu 1 tundi toimiku materjalidega (17.01.2018 istungi protokoll ja määruskaebusele esitatud seisukohad) tutvumisele. 22.03.2018, 10.04.2018 ja 29.05.2018 esindaja ajakulu tutvumisele puudutatud isiku II taotlustega täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks on ringkonnakohtu arvates põhjendatud ja vajalik kokku 45 minuti ulatuses. Esialgse õiguskaitse taotluse ja selle lisadega tutvumise ajakulu on põhjendatud 30 minuti ulatuses. Põhjendatud on esindaja ajakulu 5 minutit kohtu kirja ja lapse esindaja seisukohaga tutvumisele. Esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha koostamisega seotud ajakulu peab kohus dokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatuks 3 tunni ulatuses. Avaldaja esindajal on kulunud vastaspoole menetluskulude avaldusega tutvumisele 10 minutit. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 p-s 12 selgitanud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Samamoodi ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik vastaspoolelt välja mõista menetluskulude tutvumisega seotud ajakulu. Ülaltoodust tulenevalt on avaldaja ringkonnakohtu menetluskulu põhjendatud ja vajalik kokku 12 tunni ja 20 minuti ulatuses ning puudutatud isikult II tuleb avaldaja kasuks välja mõista menetluskulu summas 1036 eurot ning TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eestkosteasutusel puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Samuti puuduvad puudutatud isikul I, peale riigi õigusabi tasu, muud ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Tasu puudutatud isikule I osutatud riigi õigusabi eest määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 14 15