Obsah (8)

§ 8§ 76§ 100§ 101§ 271§ 33§ 108§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2018.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-714 Tsiviilasi MEGAPOLIS OÜ hagi N

) §-le 3 tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.

järgi § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8lg 2 sätestab, et leping on pooltele täitmiseks kohustuslik.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt

§-le 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja ja kostja on üürilepingu punktis 3.8 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,5 % iga viivitatud päeva eest. 15.01.2018.a. seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 15 662,87 eurot alljärgneva arvestuse järgi: Arve nr Algus Lõpp Hilinenud päevi % Võlg Viivis 70 22.10.2016 15.1.2018 450 0,5% 2805,18 6311,66 77 26.11.2016 15.1.2018 415 0,5% 3356,99 6965,75 67 23.8.2017 15.1.2018 145 0,5% 300,00 217,50 74 26.9.2017 15.1.2018 111 0,5% 3052,48 1694,13 81 25.10.2017 15.1.2018 82 0,5% 871,13 357,16 91 22.11.2017 15.1.2018 54 0,5% 432,10 116,67 10817,88 15662,87 Hageja vähendab hagis sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 10 817,88 eurole. 2 2-18-714 KOSTJA SEISUKOHT

1. Hagivastuses tunnistab kostja hagi osaliselt, kuna hageja on esitanud ebaõigeid väited võlgnevuse suuruse kohta /t.l. 46/. Kostja väidete kohaselt 01.10.2017 on kostja tasunud sularahas 1000.- EUR arvest
2. Tasumine toimus Kuressaares Tallinna
3. Megapolis OÜ esindaja Kaspar Koitla on seda kinnitanud tekstisõnumiga. Kostja soovib viiviste tühistamist, kuna on juba kunagise eellepingu alusel tasunud hagejale 7000.- ostu müügi eellepingu alusel. Nimelt sõlmisid Stentos Arendus OÜ ja NAS Electronics OÜ ostu müügi eellepingu, mille alusel tasuti 7000.- EUR. Ostutehing jäi poolikuks, kuid kuna kostja leidis siiski kinnistule ostja, kellelt seda edasi kasutusvaldusena rentida, siis kostja leiab, et viivisnõue on selle 7000.- EUR maksega kaetud.
4. 24.04.2018 menetlusdokumendis /t.l. 59/ leiab kostja, et hageja väide, et kuna eelmainitud 7000.- EUR on tasutud erinevale juriidilisele kehale NAS Production OÜ, siis see ei ole relevantne. Antud tehingu hetkel oli NAS Electronics (Praegune NAS Haldus OÜ) NAS Production OÜ tütarettevõtte 100% osalusega. Seega oli tegemist kontsernisisese tehinguga ning seega on alus olemas viiviste tühistamise nõudele. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE
5. 09.04.2018 esitatud menetlusdokumendis vähendas hageja oma nõuet /t.l. 54/. Hageja märgib, et kostja oma vastuses tunnistab hagi osaliselt ja väidab, et on tasunud põhivõlast 01.10.2017.a. 1000 eurot. Hageja kinnitab nimetatud makse saamist ja põhjendab asjaolu miks oli lisatud juba sularahas tasutud summa haginõudesse lisas oleva ekraanitõmmisega, kus kostja esindaja soovib 1000 eurot tasutud sularaha tagasi peale võlgnevuse tasumist. Lähtuvalt eeltoodust vähendab hageja põhinõuet tasutud 1000 euro võrra 9817,88 eurole ja viivisenõuet samuti 9817,88 eurole. Kostja avaldab soovi viiviste tühistamiseks, kuna on väidetavalt juba tasunud hagejale 7000 eurot. Hageja taolise kostja väitega ei nõustu, kuna lisatud kinnistu ostu-müügi eelleping on sõlmitud (aastal 2015) kolmanda osapoolega Nas Production OÜ (reg. kood 12644004) (mitte kostjaga, nagu kostja ekslikult väidab) ja seetõttu puudub alus viiviste tühistamiseks. Lähtudes eeltoodust palub hageja rahuldada hagi 9817,88 euro põhivõlgnevuse osas (mille kostja on sisuliselt õigeks võtnud) ja viiviste osas põhisumma ulatuses 9817,88 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Maakohtu 3.05.2018 määrusega määrati asjas poolte nõusolekul kirjalik menetlus, menetlusosalistele avalduste ning dokumentide esitamise tähtpäevaks 17.05.2018 ja otsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 24.05.2018.a. /t.l. 62/.
7. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle, et Stentos Arendus OÜ (registrikood 11099444) sõlmis 23.02.2015.a. NAS Haldus OÜ – ga (endise ärinimega NAS Electronics OÜ) (edaspidi kostja) üürilepingu /tl 6-7/, vastavalt millele üüris Stentos Arendus OÜ kostjale äriruume aadressil Tallinna 27, Kuressaare kogupinnaga 501m2 (üürilepingu p. 1.3). Vastavalt üürilepingu lisale 3 /tl 8/ kohustus kostja tasuma Stentos Arendus OÜ – le üüri 1700 + km kuus. Lisaks kohustus kostja tasuma vastavalt üürilepingu p. 3.3 muud ruumide kasutamisega kaasnevad kulu sh. kommunaalkulud. 25.02.2016.a. sõlmisid Stentos Arendus OÜ ja kostja üürilepingu lisa. nr. 4 /tl 8 pöördel/, vastavalt millele andis Stentos Arendus OÜ kostja kasutusse täiendavalt 87,50 m2 üüripinda ja kostja kohustus tasuma üüri kokku ruumide eest igakuiselt 1960 + km. 29.04.2016.a. müüs Stentos Arendus OÜ kostjale üüritava pinna Megapolis OÜ – le (edaspidi hageja) /tl 9-14/, 3 2-18-714 millest lähtuvalt võttis hageja üle Stentos Arendus OÜ ja kostja vahel sõlmitud üürilepingust tulenevad kohustused. 7.

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Üürilepingu esemeks oli ruumide kostjale kasutamiseks andmine. Kostja kohustus maksma asja kasutamise eest tasu vastavalt arvetele.

§ 271

kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Seega on hageja ja kostja vahelise võlasuhte puhul tegemist üürilepingulise suhtega

§ 271

järgi, millega hageja andis kostjale kasutamiseks asja ja kostja kohustus maksma hagejale selle eest tasu.

1. 15.01.
2. a esitatud hagiavalduses esitas hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg summas 10 817,88 eurot ning viivis summas 10 817,88 eurot. Kostja tunnistas hagi osaliselt, kuna 01.10.2017 on kostja tasunud sularahas 1000 eurot arvest 70 /tl 15/. Tasumine toimus Kuressaares Tallinna
3. Megapolis OÜ esindaja Kaspar (Koitla) on seda kinnitanud tekstisõnumiga /tl 47/. Hageja kinnitab nimetatud makse saamist ja põhjendab asjaolu, miks oli lisatud juba sularahas tasutud summa haginõudesse, ekraanitõmmisega /tl 56/, kus kostja esindaja soovib 1000 eurot tasutud sularaha tagasi peale võlgnevuse tasumist. Hageja vähendas 09.04.2018 menetlusdokumendis põhinõuet tasutud 1000 euro võrra 9817,88 eurole ja viivisenõuet samuti 9817,88 eurole. Kohus leiab, et ei esine takistusi nõudest osalise loobumise vastuvõtmiseks ja tuleb võtta vastu hageja osaline loobumine põhinõudest 1000 euro ulatuses ja viivisenõudest 1000 euro ulatuses ning lõpetada selles osas menetlus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.
4. Kostja avaldab soovi viiviste tühistamiseks, kuna on juba kunagise eellepingu alusel tasunud hagejale 7000.- ostu müügi eellepingu alusel. Nimelt sõlmisid kostja väitel Stentos Arendus OÜ ja NAS Electronics OÜ ostu müügi eellepingu, mille alusel tasuti 7000.- EUR. Ostutehing jäi poolikuks, kuid kuna kostja leidis siiski kinnistule ostja, kellelt seda edasi kasutusvaldusena rentida, siis kostja leiab, et viivisnõue on selle 7000.- EUR maksega kaetud. Antud tehingu hetkel oli NAS Electronics (Praegune NAS Haldus OÜ) NAS Production OÜ tütarettevõtte 100% osalusega. Seega oli tegemist kontsernisisese tehinguga ning seega on alus olemas viiviste tühistamise nõudele. Hageja viivise vähendamisega ei nõustu. Kohus asub seisukohale, et puudub alus viiviste vähendamiseks alla hageja nõutud summa kostja taotletud alusel. Kinnistu ostu-müügi eellepingu /tl 48/ on lepingust nähtuvalt sõlminud Osaühing Stentos Arendus ja NAS Production OÜ, mitte kostja. Kostja väited, et antud tehingu hetkel oli NAS Electronics (Praegune NAS Haldus OÜ) NAS Production OÜ tütarettevõtte 100% osalusega, seega oli tegemist kontsernisisese tehinguga ning seega on alus olemas viiviste tühistamise nõudele, on paljasõnalised. Lepinguga ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kostja oleks hagejale või hageja õiguseellasele üle andnud summad, mille tasumisele kostja tugineb. Kohus märgib lisaks, et asjaõigusseaduse § 119 kohaselt tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud ning

§ 33

lg 2 kohaselt peab eelleping olema sõlmitud samas vormis kui leping, mida pooled kavatsevad sõlmida tulevikus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine. 10. Kostja põhivõlg, arvestades, et hageja on loobunud põhinõudest 1000 euro ulatuses, on 9817,88 eurot, mille tõendamiseks on hageja esitanud arved nr 70; 77; 67; 74/17; 81; 91 /tlk 15-17/. 4 2-18-714

§ 101

lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arvestades, et kostja ei ole arveid tasunud, nõuab hageja kostjalt, et viimane täidaks talle lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse. Selliselt nõuab hageja kostjalt 9817,88 euro maksmist.

§ 113

lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja on näinud nendevahelise lepinguga ette kõrgema viivisemäära. Hageja ja kostja on üürilepingu punktis 3.8 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,5 % iga viivitatud päeva eest. 15.01.2018.a. seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 15 662,87 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude 9817,88 euro suuruses summas. Kohus asub lähtuvalt eeltoodust seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada, ning kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks tasunud võlgnetava kohustuse katteks eelnevalt 7000 eurot. 11. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kindlaks menetluskulude suuruse. Maakohtul tuleb menetluskulude jaotuse määramisel arvestada sellega, et hageja vähendas menetluse kestel põhinõuet 1000 euro ning viivisenõuet 1000 euro võrra, s.o loobus menetluse kestel 2000 euro nõudest. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 4 kannab hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat ning kohtul ei ole andmeid, et kostjal oleks nõudega seoses, millest hageja loobus, eraldi menetluskulu tekkinud. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi kostja suhtes. Seega tuleb antud juhul menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on esitatud menetluskulu nimekirja kohaselt kandnud lepingulise esindaja kulusid alljärgnevalt: kulutused riigilõivule summas 900 eurot; kulutused õigusabile kokku summas 660 eurot (summa ilma käibemaksuta), mis koosnevad järgnevatest õigusabi toimingutest: a) 15.01.2018 – Kohtumine kliendiga, dokumentidega tutvumine, hagi koostamine ja esitamine, ajakuluga 3,5h, tunnitasuga 120 eurot/tunnis (summa ilma käibemaksuta), so 420 eurot; b) 20.03.2018 kostja poolt esitatud hagi vastusega tuvumine, hageja arvamuse kujundamine, kliendiga kooskõlastamine, hagejapoolse seisukoha koostamine ja esitamine ajakuluga 2h, tunnitasuga 120 eurot/tunnis (summa ilma käibemaksuta), so 240 eurot. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu nõuab hageja õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta Arvestades eeltoodut, palub hageja määrata kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 1560,00 eurot, sh riigilõiv summas 900,00 eurot ja õigusabikulud summas 660,00 eurot; määrata lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja ei ole hageja menetluskulude osas oma seisukohta esitanud. Kohus, olles TsMS § 175 lg 1 alusel hinnanud hagejat esindanud lepingulise esindaja õigusabile kulunud aega ning tsiviilasja keerukust, leiab et need on põhjendatud taotletud 5 2-18-714 ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud. Kõik lepingulise esindaja tehtud toimingud vastavad toimiku materjalidele ning on kohtu hinnangul olnud vajalikud. Hageja on kinnitanud, et saab käibemaksu tagasi ning menetluskulud on esitatud ilma käibemaksuta. Tsiviilasja hinna, millelt tuli arvestada riigilõivu, tuvastamisel võetakse vastavalt TsMS §-le 123 aluseks hagi esitamise aeg. Esialgne hagihind oli 21635,76 eurot ja vastavalt riigilõivuseaduse lisale 1 tuleb selliselt hinnalt riigilõivu tasuda 900 eurot. Seetõttu peab kostja hagejale hüvitama riigilõivu 900 eurot ning õigusabikulud kokku 5,5 tunni eest summas 660 eurot, kokku 1560 eurot. Kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 6