KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuli 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-458 Haldusasi R. T. kaebus prokuratuuri dokume

) § 1 lg-s 1 sätestatut. KeeleS järgi peab ametlik keelekasutus vastama eesti kirjakeele normile (§ 4 lg 1), mille all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi (KeeleS § 4 lg 2 esimene lause) ning mida on reguleeritud ka Vabariigi Valitsuse

1. juuni
2. a määruses nr 71 "Eesti kirjakeele normi rakendamise kord". Riigiprokuratuuri sisuline ja põhimõtteline nentimine, et keeletunnistuse edastamine kolmandatele isikutele saab toimuda vaid isiku nõusolekul, on meelevaldne. Seda seetõttu, et prokurör kui avalik teenistuja ja riigivõimu teostaja ei tohiks ega peaks hoiduma või pelgama avalikustada kolmandatele isikutele – ennekõike aga isikule, kelle põhiõiguste ja -vabaduste piiramises ta süüdistuse esitamise ja selle kohtus tõendamise kaudu osaleb – enda kohta väljastatud keeletunnistust. Vastupidine suhtumine või hoiak võimaldab püstitada kahtluse, kas prokuröri, kui avalik teenistuja ja ühtlasi riigivõimu teostaja kutsetegevuse kvalifikatsioon vastab ikka seadusandja poolt Eesti riigikeele (KeeleS § 3 lg 1 ja KrMS § 10 lg 1, esimene lause) valdamisele kehtestatud nõuetele. Seejuures on põhiseaduse (PS) § 52 lg 1 kohaselt riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel. PS §-s 30 sätestatu, et ametikoht täidetakse seaduse alusel, ei tähenda seda, et igaühel on õigus ametikoht hõivata, vaid seda, et valiku tegemiseks tuleb kehtestada valikukriteeriumid, milleks on eelkõige kvalifikatsiooninõuded, millele kandidaat peab vastama.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt võib prokuröriks nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel. Seega ei saa pidada mõistlikuks ega heauskseks olukorda, kus prokurör ja Riigiprokuratuur varjavad dokumenti, mille põhjal saab isik – pealegi isik, kelle kohta on prokurör koostanud süüdistusakti, mille abil ja kaudu prokurör kohtu poolt isiku süüdimõistmiseni ja karistamiseni soovib jõuda – veenduda, et prokurör vastab ka eesti keele valdamise osas tõepoolest seaduses ettenähtud nõuetele. Seda enam, et 24.01.2017 teabenõudest tulenevalt tekkisid kaebajal tõsised kahtlused prokuröri keeleoskuse (seda nii kõnes kui kirjas väljendatuna) suhtes. 9. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamata. Kuna isik võib avaliku teabe seaduse (AvTS) järgi teabevaldajalt nõuda üksnes teavet, mis vastab AvTS § 3 lg 1 mõistes avaliku teabe definitsioonile, on Riigiprokuratuur põhjendatult jätnud kõnealuse keeletaset tõendava dokumendi kaebajale edastamata. Kõnealune A. Voronini keeletaset tõendav dokument ei vasta avaliku teabe tunnustele, sest see pole saadud ega loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Avaliku teabena on käsitletav teave, mis on tekkinud ning dokumenteeritud avaliku iseloomuga ülesande täitmisel (3-3-1-19-14 p 19). 2

§-st 1 ja § 5 lg-st 1 puudub igasugune sisuline põhjuslik seos ringkonnaprokuröri avalike ülesannete täitmise ehk tema kui avaliku teenistuja tegevuse tulemuste ning tema keeletaset tõendava dokumendi vahel, selline dokument ei ole tekkinud avalikke ülesandeid täites. Prokuröri avaliku teenistuse tulemusena tekib avaliku teabena käsitletav teave nt kriminaalmenetluse, sh ka selle alustamata jätmisel prokuratuuri poolt kogutud teabe näol. Prokuröri tööülesannete täitmise tulemuseks ei saa aga olla tema

§ 15lg 1 p-s 2 sätestatud nõuetele vastavust tõendav dokument.

Lisaks sisulise seose puudumisele näitab prokuröri keeletaset tõendava dokumendi AvTS § 3 lg-s 1 sätestatud avaliku teabe definitsioonile mittevastavust ka ajaline katke. Nimelt pole avaliku teabena võimalik käsitleda teavet, mis on jäädvustatud ja dokumenteeritud ajaliselt enne, kui isik üleüldse prokurörina ametisse nimetatakse.

§ 15

lg 1 p 2 järgi võib prokuröriks nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel. Seega on juba iseenesest ajaliselt välistatud, et vaidlusalune keeletaset tõendav dokument saadakse või luuakse ajal, kui isik on prokurörina ametisse nimetatud. Avalikule teabele juurdepääsu tagamise keskseks eesmärgiks on luua demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest lähtudes võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Käesoleval juhul ei täidaks keeletaset tõendava dokumendi isikule edastamine viidatud eesmärki, kuna selles dokumendis ei väljendu teave prokuröri poolt avalike ülesannete täitmise kohta. Juhul, kui isikul on konkreetseid ning sisulisi etteheiteid prokuröri poolt avalikus teenistuses ülesannete täitmisele, on võimalik esitada vastav kaebus KrMS-is sätestatud korras üldkohtule või taotlus distsiplinaarmenetluse alustamiseks

§ 32lg 1 järgi.

Samuti on kriminaalasja arutaval kohtul nii võimalus kontrollida haridust tõendava dokumendi olemasolu ja kehtivust kui teavitada kahtluste korral, puudutagu need siis kas haridustaset või prokurörile esitatavaid sisulisi nõudeid teadmiste ja oskuste osas, prokuratuuri. Kohtu poolt vastavasisulisti märkusi edastatud ei ole. Isiku nõusolekul on võimalik väljastada ka teavet, mis avaliku teabe tunnustele ei vasta, kuid käesoleval juhul ei ole A. Voronin sellesisulist nõusolekut andnud. Asjaolu, et isiku keeletaset tõendava dokumendi edastamine saab toimuda vaid isiku enda nõusolekul, kinnitas Riigiprokuratuurile Andmekaitse Inspektsioon. Muu hulgas selgitas Andmekaitse Inspektsioon, et keelenõuete täitmist kontrollib ja tagab tööandja, mitte piiramatu ring kolmandaid isikuid. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja taotluse prokurör A. Voronini keeletunnistuse väljastamiseks rahuldamata. Teabe avalikustamist puudutav on sätestatud AvTS-s, mille § 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle.
3. AvTS § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda teabenõude korras sellist teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega tuleb kohtul esmalt välja selgitada, kas prokuröri keeletunnistust saab pidada selliseks avalikuks teabeks AvTS mõttes, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites ja mida kaebajal on õigus avaliku teabe valdajalt saada. 3

§-s 1, mille järgi osaleb prokuratuur kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Prokuröridele esitatavad nõuded on sätestatud

§-s 15, mille lg 1 p 2 kohaselt võib prokuröriks nimetada teovõimelise vähemalt 21- aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kes oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C 1 tasemel või sellele vastaval tasemel.

§ 19

lg 1 kohaselt hindab kandidaadi sobivust ametikohale prokuröride konkursikomisjon. Kohus ei nõustu vastustajaga, et oma olemuselt puudub igasugune sisuline põhjuslik seos ringkonnaprokuröri avalike ülesannete täitmise ning tema kui avaliku teenistuja tegevuse tulemuste ning tema keeletaset tõendava dokumendi vahel. Prokuröridele

- s sätestatud nõuete ja prokuröri poolt täidetavate avalike ülesannete vahel on seos, kuivõrd prokuröridele esitatud nõuete täitmine tagab oma olemuselt prokuratuurile seadusega pandud ülesannete täitmise

§ 15–s sätestatud nõuetele vastavate prokuröride poolt.

Prokuröride konkursikomisjoni poolset tegevust prokuröridele esitatavatele nõuetele vastavuse hindamisel tuleb kohtu hinnangul lugeda avaliku ülesande täitmiseks. Sellest järelduvalt on ka komisjonile esitatud prokuröri keeletaset tõendav dokument saadud avalikke ülesandeid täites AvTS § 3 lg 1 tähenduses ja on seega avalik teave. 14. Asjaolu, et prokuröri keeletaset tõendav dokument on AvTS tähenduses avalik teave ei ole kohtu hinnangul aga piisav selleks, et kaebajal oleks õigus vastava dokumendi väljastamist nõuda. Avalikule teabele juurdepääsu tagamise keskseks eesmärgiks on luua demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõttest lähtudes võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Samas peab AvTS 31 lg 3 kohaselt olema teabe üldiseks kasutamiseks andmisel tagatud isiku eraelu puutumatus, autoriõiguste kaitse, riigi julgeoleku kaitse, ärisaladuse ja muu juurdepääsupiiranguga teabe kaitse, § 3 lg 2 kohaselt võib avalikule teabele juurdepääsu piirata seaduses sätestatud korras. AvTS § 31 lg 7 sätestab, et kui seaduse alusel avalikustatav teave sisaldab isikuandmeid, võib sellise teabe üldist kasutamist piirata, kui selle üldiseks kasutamiseks andmine kahjustab oluliselt isiku eraelu puutumatust. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § -st 6 tulenevad isikuandmete töötlemise põhimõtted, antud juhul eelkõige andmete eesmärgipärasuse ja kasutuse piiramise põhimõtted, mis tähendab seda, et isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning muudel eesmärkidel üksnes andmesubjekti nõusolekul. Andmekaitse Inspektsioon on vastuses Riigiprokuratuuri 27.01.2017 järelepärimisele 30.01.2017 (tl 13) selgitanud, et keeltaseme tunnistus on tööandjale edastatud vaid konkreetsel eesmärgil kontrollida ja tagada, et isik valdab keelt nõutud tasemel. Tunnistuse edastamine kolmandale isikule saab toimuda vaid isiku nõusolekul. Kohus nõustub Andmekaitse Inspektsiooni vastuses tooduga. Kuivõrd keeletaseme tunnistus on prokuröride konkursikomisjonile esitatud selleks, et kontrollida, et isik valdab eesti keelt seaduses nõutaval tasemel, mis tähendab seda, et teabe väljastamine isikule, kelle osas toimuvas kohtumenetluses osaleb prokurör süüdistajana, oleks IKS §-s 6 sätestatud printsiipidega vastuolus. Seega rakendub antud juhul IKS § 10 lg 1, millest tulenevalt on keeletaset tõendava dokumendi avalikustamine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, mis tähendab seda, et andmete avalikustamine andmesubjekti nõusolekuta oleks lubamatu. Kohus nõustub seejuures vastustajaga, et käesoleval juhul ei täidaks keeletaset tõendava dokumendi isikule edastamine avalikule teabele juurdepääsu tagamise eesmärki ka põhjusel, et kui isikul on konkreetsed või mingid sisulised etteheited prokuröri poolt avalikus teenistuses ülesannete täitmisele, on võimalik esitada vastav kaebus KrMS-is sätestatud korras üldkohtule või taotlus distsiplinaarmenetluse alustamiseks

§ 32lg 1 järgi.

Sellisel juhul saab pädev organ hinnata seda, kas esineb alus prokuröri teenistusest vabastamiseks distsiplinaarsüüteo eest. Vastava kontrolli läbi viimine ei ole vastavat pädevust mitte omava isiku , sh kaebaja pädevuses. 4