lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded kokku summas 13 838.08 eurot, kuid vahendite puudumise tõttu ei ole võlausaldajatele üldse raha välja makstud, sh: 1) AS Swedbank 12 610.09 eurot, jaotus 91,12%; 2) Kohtutäitur Andrei Krek 871.28 eurot, jaotus 6,30%; 3) OÜ Aktiva Finants 101.06 eurot, jaotus 0,73%; 4) Telia Eesti AS 255.65 eurot, jaotus 1,85%.
Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole.
lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
lg 1 punktides 1-4 nimetatud väljamakseid käesolevas pankrotimenetluses tehtud ei ole. Pankrotihalduri kulusid väljamakstud ei ole. Kulud on kantud halduri büroo vahenditest. Haldur ei ole senises pankrotimenetluses hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud pankrotimenetluses puuduvad. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 24.10.2017 kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-17-12517) alusel on tehtud pankrotivarast väljamakse ajutise halduri kulude hüvitamiseks summas 18.03 eurot. Halduri kulutused on pankrotimenetluses välja maksmata. Kuna käesoleval juhul pankrotivarast halduri vajalike kulutuste katmiseks ei piisa, loobub haldur kulutuste hüvitamise taotlemisest ja need jäävad halduri büroo kanda. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus kujunenud pikema aja vältel (aastatel 2014-2017), põhjuseks püsiva töö puudumine ja maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine. Maksejõuetust ei ole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
lg 5 tähenduses.
lg 3 kohaselt märgib haldur, et ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. 6. Haldur palus
65 lg 11, § 158 lg 4, § 171 alusel: lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine; vabastada Kristi Relvik halduri kohustustest; määrata menetlusabi korras riigi vahenditest haldurile tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Tasu kanda OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik, mille kaudu haldur tegutseb, a/a EE762200221061443333. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus, tutvunud halduri taotluse ja pankrotiasja materjalidega, leidis, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele. Pankrotimenetluse lõpetamine 8.
p 2 alusel pankrotimenetlus lõppeb muu hulgas ka
sätestatud pankrotimenetluse raugemisega.
lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui 3
lg 6 alusel ei lõpeta kohus menetlust sama paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul pandiesemed ning muud varad. Sellepärast 29.05.2018 teatas kohus väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ja andis neile tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 15.06.2018 1 000 eurot tasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha tasutud. 10. Võlgnikul varasid ei ole. Tema kohustused ületavad tema vara 100%-lt. Seega ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluses tunnustati
lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuetena kokku 13 838.08 eurot, sh: 1) AS Swedbank 12 610.09 eurot, jaotus 91,12%; 2) Kohtutäitur Andrei Krek 871.28 eurot, jaotus 6,30%; 3) OÜ Aktiva Finants 101.06 eurot, jaotus 0,73%; 4) Telia Eesti AS 255.65 eurot, jaotus 1,85%. 11. Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole haldur tuvastanud. Pankrotivara varjamist või võlgniku poolt tahtliku maksejõuetuse põhjustamist ei ole haldur ega kohus tuvastanud. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast
p 2 ja § 158 lg 4 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist. Halduri tasu 12.
lg 1 esimese ja teise lause kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu sama seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 13. Pankrotihaldur on palunud välja mõista halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot riigi tuludest. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 122 on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. Hagita asjas kantud menetluskulude jaotamist reguleerib TsMS § 172, mille lg 8 kolmanda lause kohaselt võib kohtuvälised kulud jätta riigi kanda üksnes juhul, kui kohtuväliste kulude kandmiseks anti isikule menetlusabi. TsMS § 183 lg 2 alusel võib Eesti 4
lg 1 kolmanda lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur on palunud määrata tasu OÜ-le Advokaadibüroo Kristi Relvik. TsMS § 183 lg 2 ning
lg 11 ja § 23 lg 3, lg 4 alusel määrab kohus riigi vahenditest OÜle Advokaadibüroo Kristi Relvik pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 15. Võlgnik on 23.08.2017 esitanud koos pankrotiavaldusega ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus sama seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Et võlgniku suhtes esinevad
lg 2 punktides 1-5 sätestatud alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, ei ole tuvastatud. Võlausaldajad ja pankrotihaldur ei ole nende asjaolude esinemisest kohtule teatanud, samuti ei ole nad esitanud vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Sellepärast koos pankrotimenetluse lõpetamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 16. Vastavalt
lg-le 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb sama seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. 12.02.2018 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras oli muuhulgas ka usaldusisiku kandidaadi esitamine. Võlausaldajad üldkoosolekule ei ilmunud ega usaldusisiku kandidatuuri üles ei seadnud. Võlgnik on andnud nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi. 17. Vastavalt
lg-le 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus on veendunud, et võlgnik suudab täita usaldusisiku kohustusi. Kohus kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitab võlgnikule, et
lg 2 alusel peab ta kui usaldusisik vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele raha välja maksma. 18. Samuti selgitab kohus võlgnikule, et
lg-st 1 tulenevalt ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgnikul on õigus jätta endale 25% töö- või teenistussuhtest või ettevõtlusest saadud tulust (
Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud üle andma poole (
19. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule kord aastas aruanded võlgniku tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta. Kohus hoiatab võlgnikku, et
lg 1 alusel võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. 20. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.