Obsah (4)

§ 1045§ 1050§ 127§ 130

2-18-6963 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2018, Jõhvi Tsiviilasja number 2-18-6963 Tsiviilasi, hageja nõue Eesti Haigek

) § 1043 alusel, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

§ 1050

lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

1. Vaidlust ei ole selles, et kostja on kriminaalmenetluses süüdi tunnistatud kannatanule tervisekahjustuse tekitamise eest, mille tagajärjel vajas kannatanu meditsiinilist abi. Viru Maakohtu 25.05.2017 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-169548 on jõustunud 06.03.
2. Kuivõrd kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos

§ 127

lg 4 mõttes, vastutab kostja kannatanule tekitatud kahju eest, mis tuleb hüvitada.

§ 130

lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. 2/3 2-18-6963

1. Kannatanule on seoses kostja poolt tekitatud tervisekahjuga osutatud tervishoiuteenuseid raviteenuste arvete seeria D6 nr 3104278 ja seeria D6 nr 3105739 alusel kokku summas 676, 41 eurot. Hageja maksis kannatanule töövõimetuslehe nr 00164929 alusel ajutise töövõimetuse hüvitist summas 110, 34 eurot ning maksis kannatanu eest retseptide nr 1041394567 ja nr 1041394629 alusel väljaostetud ravimite eest ravimisoodustust kokku summas 9, 16 eurot. Seega on hageja tasunud kannatanu eest ravikindlustushüvitisi summas 795, 91 eurot. Kohus selgitab kostjale, et Eesti Haigekassa poolt esitatud nõude puhul pole tegemist lisakaristusega vaid võlaõigusseadusest tuleneva tsiviilnõudega.
2. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. RaKS § 29 lg 1 järgi võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinistel näidustustel. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 sätestab, et tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.
3. Vaidlust ei ole selles, et kannatanu oli ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS-i alusel, et temale osutatud tervishoiuteenused on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja et kannatanule on osutatud tervishoiuteenust meditsiinilistel näidustustel. Kuivõrd kostja vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kannatanu ravikindlustushüvitisi 795, 91 eurot, on hagejal kostja suhtes viidatud summa ulatuses tagasinõudeõigus.
4. Tulenevalt eeltoodud kohtu põhjendustest kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses ning A. B.ilt tuleb Eesti Haigekassa kasuks välja mõista kahju hüvitisena 795, 91 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja TsMS § 173 lg 4 ning TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1tulenevalt lahendab kohus menetluskulude jaotuse lõpplahendis ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise eest. Kohus tuvastas, et hagejal muud menetluskulud puuduvad, seega jätab kohus hageja menetluskulude rahalise süütuse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 3/3