Obsah (6)

§ 168§ 429§ 432§ 150§ 173§ 174

2-18-4136 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Määruse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2018, Jõhvi Tsiviilasja number 2-18-4136 Tsiviilasi Korteriühistu Outokumpu 7; Kohtla-Järve linn,

§ 168

lõigetele 4 ja 5 mõista välja hageja poolt kantud kohtukulud summas 355 eurot, sh riigilõiv 175 eurot. Hagist loobumise avaldust ega mmenetluskulude nimekirja ja enetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldust hageja kohtule esitanud ei ole, vaid käsitleb menetluskulusid iseseisva haginõudena. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et

§ 429

lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hageja seisukohas toodud väljend „nõudest keeldumine“ tõlgendada hageja poolse hagist loobumisena ning see vastu võtta ja asja menetlus lõpetada kuna hageja nõue kostja vastu on võlgnevuse tasumise tõttu menetluse ajal lakanud olemast. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ning tuleb vastu võtta ja käesoleva tsiviilasja menetlus lõpetada. 3. Kohus selgitab pooltele, et

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Tsiviilasja materjalidest ja Kohtute Infosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 225 eurot. Kohus tagastab hageja poolt tsiviilasjas nr 2-18-4136 hagiavalduselt tasutud riigilõivust ½ ehk 87, 50 eurot Korteriühistu Outokumpu 7; Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 7 korteriühistu arveldusarvele, millelt riigilõiv on tasutud. Menetluskulude kindlaksmääramine 5.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetlust lõpetavas määruses

§ 174lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

2/3 2-18-4136 6.

§ 168

lg 1 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 35 ei tulene teisiti. Sama sätte neljas lõige sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 7. Hageja palub kostjalt vastavalt

§ 168

lõigetele 4 ja 5 mõista välja hageja poolt kantud kohtukulud summas 355 eurot, sh riigilõiv 175 eurot.

1. Hageja esitas kostja vastu hagi 16.03.2018 võlgnevuse summas 852, 05 euro tasumise nõudes. Kostja selgitas kohtule 18.04.2018, et tal on olnud probleeme arvete tasumisega, ta on osaliselt võlgnevust likvideerinud ning 21.03.2018 seisuga võlgnevuse täielikult kustutanud. Kostja on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt on kostja soovinud arveid e-posti aadressile, kuna postkastist on arved kaduma läinud. Samuti ei olnud kostja saanud ühtegi hoiatuskirja selle kohta, et hageja kavatseb kohtusse pöörduda. Hageja ei ole kostja sellistele väidetele vastu vaielnud. Hageja kinnitab, et kostja on võlgnevuse tasunud. Hageja ei ole kohut õigeaegselt teavitanud sellest, et kostja on hagejale võlgnevuse ära maksnud. Vastupidi, peale seda, kui kostja on võlgnevuse tasunud, on hageja esindaja esitanud täiendava õigusteenuse arve arve seisukoha koostamise eest.
2. Eelpooltoodut arvesse võttes, on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista 87, 50 eurot, mis on pool hageja poolt tasutud riigilõivust käesolevas hagimenetluses. Ülejäänud pool ehk 87, 50 eurot tagastatakse hagejale hagist loobumise tõttu. Kohus jätab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks 180 euro osas rahuldamata, kuna hageja esindaja tegevus ja õigusteenuse kvaliteet kliendi esindamisel kohtumenetluses on kohtu arvates vastuolus heade kommmete ja kohtumenetluses nõuetega, tingides menetluse põhjendamatu venitamise. Esindaja ei ole kohut õigeaegselt teavitanud sellest, et kostja on võlgnevuse hageja ees tasunud, ning sellest tulenevalt hagejal puudub nõue kostja vastu. Hageja ei ole ka iseseisvalt peale kostja vastuse saamist nõudest loobunud, vaid saades teada nõude aluse võlgnevuse – äralangemisest, reageerib hageja esindaja kostja seisukohale alles peale kohtunõude saamist. Veelgi enam, hageja esindaja on kliendile esitanud täiendava 60-eurose arve, mis on koostatud seisukoha esitamise eest, milles hageja kinnitab, et kostja on võlgnevuse juba tasunud ja alles on nõue menetluskulude tasumiseks, kuigi sisuliselt pidanuks kostja esindaja kohtule esitama paarirealise nõudest loobumise avalduse ühes menetluskulude nimekirjaga, mida kohtule ei ole kuni käesoleva ajani esitatud. Kohus võib säärast asjatundmatust aktsepteerida õigusteadmisteta isikute, mitte hageja lepingulise esindaja poolt, kellel on olemas kohtus esindamiseks vajalik õigusalane haridus. Seega leiab kohus, et kulutused esindaja poolt ostutatud õigusteenustele on käesolevas menetluses õigusteenuse kvaliteeti arvesse võttes põhjendamatud ja kohus jätab selle nõude rahuldamata.
3. Kostjal menetluskulud puuduvad, seega puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 3/3