KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Janek Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2017. a, Tallinn Haldusasja number 3-17-701 Haldusasi R. T. kaebu

) kehtestatud nõuetele. R. T. esitas Riigiprokuratuurile 28.02.2017 teabenõude, milles palus väljastada talle dokument, millelt nähtuks, et prokurör Andrei Voronini haridustase vastab

§ 15lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele.

2. Riigiprokuratuur vastas R. T.i teabenõudele 02.03.2017 kirjaga nr RP-6-8/17/45-(-3), märkides, et haridusdokumendi esmase kontrolli kohaselt vastab A. Voronini haridustase

§ 15lg 1 p 1 nõuetele.

Riigiprokuratuur pidas vajalikuks küsida ka Sihtasutuse Archimedes seisukohta. 02.03.2017 vastuse kohaselt antakse kaebajale teada, kui SA-lt Archimedes vastus saadakse. 3. R. T. esitas 28.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigiprokuratuuri kohustamiseks väljastada talle dokument, millelt nähtuks, et prokurör A. Voronini haridustase vastab

§ 15lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele.

Kaebaja ei soovinud teada, kas A. Voronini haridustase vastab

§ 15

lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele, vaid soovis saada dokumenti (diplomit), millelt nähtuks, et A. Voronin vastab

§ 15lg 1 p-s 1 sätestatud haridusnõuetele.

Riigiprokuratuur ei olnud kaebuse esitamise ajaks kaebajat SA Archimedes vastusest teavitanud.

1. Kohus võttis kaebuse menetlusse 29.03.2017 määrusega, tunnistades vastustajaks prokuratuuri. Kohus otsustas 16.05.2017 määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses.
2. Kaebaja esitas 13.06.2017 täiendava tõendina Harju Maakohtus arutatavas kriminaalasjas nr 1-16-6137 toimunud 10.01.2017 kohtuistungi salvestise, kust tema hinnangul kuuldub prokuröri halb eesti keele oskus. POOLTE SEISUKOHAD
3. Kaebaja leiab, et tal on õigus teada, kas prokurör vastab õigusriigis ette nähtud kvalifikatsiooninõuetele, sh keelenõuetele. 6.
4. Vastustajat tuleb kohustada väljastama A. Voronini haridust tõendav dokument, mitte toimingu tegemist uuesti otsustama. 6.
5. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 4 lg 1 kohaselt peavad teabevaldajad demokraatliku riigikorralduse tagamiseks ja avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuse täitmise võimaldamiseks tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras.

§ 15

lg 1 p 1 kohasel võib prokuröriks nimetada teovõimelise vähemalt 21aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

1. Vastustaja on seisukohal, et on kaebaja teabenõudele ammendavalt 02.03.2017 kirjaga nr RP-6-8/17/45-(-3) vastanud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebajale on edastatud SA-lt Archimedes taotletud hinnang A. Voronini välisriigi kvalifikatsioonile. 7.
2. A. Voronini haridustaset tõendav dokument ei vasta AvTS § 3 lg-s 1 sätestatud avaliku teabe definitsioonile, sest see pole saadud ega loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Kaebajale vastava dokumendi edastamata jätmisega ei ole prokuratuur rikkunud teabenõudele vastamise regulatsiooni. 7.
3. Avaliku teabena on käsitletav teave, mis on tekkinud ning dokumenteeritud avaliku iseloomuga ülesande täitmisel (3-3-1-19-14, p 19). Prokuröri haridust tõendav dokument ei ole oma sisult saadud ega loodud tema kui avaliku teenistuja ülesandeid täites.

§ 1

järgi osaleb prokuratuur kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.

§ 5

lg 1 järgi tagavad ringkonnaprokurörid kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindavad riiklikku süüdistust kohtus ja täidavad teisi seadusega neile pandud ülesandeid. Nõnda puudub igasugune sisuline põhjuslik seos ringkonnaprokuröri avalike ülesannete täitmise ehk tema kui avaliku teenistuja tegevuse tulemuste ning tema haridust tõendava dokumendi vahel. Prokuröri avaliku teenistuse tulemusena tekib avaliku teabena käsitletav teave nt kriminaalmenetluses, sh ka selle alustamata jätmisel prokuratuuri poolt kogutud teabe näol. Prokuröri tööülesannete täitmise 2

§ 15lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele vastavust tõendav dokument.

7.3. Avaliku teabena ei ole võimalik käsitleda teavet, mis on jäädvustatud ja dokumenteeritud ajaliselt enne, kui isik üleüldse prokurörina ametisse nimetati.

§ 15

lg 1 p 1 järgi võib prokuröriks nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kes on juba omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Seega on juba iseenesest ajaliselt välistatud, et vaidlusalune haridust tõendav dokument saadakse või luuakse ajal, kui isik on prokurörina ametisse nimetatud. 7.4. Avalikule teabele juurdepääsu tagamise eesmärgiks on demokraatlikule õigusriigile kohaselt luua avalikkusele võimalus kontrollida avalike ülesannete täitmist. Haridust tõendava dokumendi isikule edastamine ei täidaks viidatud eesmärki, kuna selles dokumendis ei väljendu teave prokuröri poolt avalike ülesannete täitmise kohta. Riigiprokuratuur ja SA Archimedes on kinnitanud, et A. Voronini haridustase vastab

§ 15

lg 1 p 1 nõuetele, st tal on haridusdokument, mis tõendab magistrikraadile vastavat kvalifikatsiooni. Kui kaebajal on konkreetseid ja sisulisi etteheited prokuröri tööle avaliku teenistujana, on tal võimalik esitada kaebus kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) sätestatud korras või taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks

§ 32lg 1 alusel.

Ka kriminaalasja arutaval kohtul on võimalik kontrollida, kas prokuröril on olemas haridust tõendav dokument, kui kohut kahtlustest teavitada. Kohus ei ole edastanud vastavasisulisi märkusi. 7.

1. Isiku nõusolekul on võimalik väljastada ka teavet, mis avaliku teabe tunnustele ei vasta. A. Voronin ei ole sellist nõusolekut andnud. Seda, et teise isiku haridust tõendavat dokumenti saab edastada üksnes tema nõusolekul, kinnitas prokuratuurile ka Andmekaitse Inspektsioon. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kaebaja esitas kohtule 13.06.2017 täiendava tõendi – Harju Maakohtu 10.01.2017 kohtuistungi salvestise kriminaalasjas 1-16-6137 – mille lubatavuse osas pole kohus veel seisukohta võtnud. Kohus leiab, et kaebaja 13.06.2017 esitatud tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda. Viidatud tõend tuleb kaebajale tagastada. 8.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 2 kohaselt võivad halduskohtumenetluses tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 251–305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja halduskohtumenetluse seadustikus lubatud tõendid. Haldusasjas tõendite esitamise, kogumise ja uurimise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 236–243 sätestatut, kui samast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. 8.
4. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus siiski vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Asjakohatute tõendite vastuvõtmisest võib kohus HKMS § 62 lg-te 2 ja 3 alusel keelduda ning need tagastada. HKMS § 62 lg 5 kohaselt teeb kohus tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta põhjendatud määruse. Kohus võib tõendi vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustada ka otsuses. 3

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel). Ka ei ole kohus võtnud menetlusse kaebaja nõuet väljastada talle prokuröri keeleoskust tõendav dokument. Kaebaja on soovinud A. Voronini keeleoskust tõendava dokumendi väljastamist haldusasjas nr 3-17-458 ning see nõue on Tallinna Halduskohtu menetluses. Kohus selgitab täiendavalt, et üldjuhul kõrgharidusdokumendile keeleoskuse kohta mingisugust märget ei tehta. Selleks, et ülikooli sisse saada ja see lõpetada, peab isik keelt piisavalt valdama. Ülikooli astumise eelduseks on eesti keele eksami sooritamine. Kui ülikool lõpetatakse välismaal, on ilmselge, et dokumendil ei saa olla kinnitust eesti keele oskuse kohta. Kui isik ei räägi eesti keelt emakeelena, tõendatakse keeleoskust eksamiga. 9. Niisiis nõuab kaebaja prokuratuurilt dokumenti, millelt nähtuks, et prokurör A. Voronini haridustase vastab

§ 15

lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele.

§ 15

lg 1 p-s 1 sätestatakse, et prokuröriks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti Vabariigi kodaniku, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Kuivõrd teabenõudjale tuleb väljastada AvTS §-ile 3 vastav avalik teave, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut, s.o teabevaldajal puudub võimalus kaaluda, kas teave väljastada või mitte, saab kohustamisnõude sisuks olla kindlasisulise toimingu tegemiseks kohustamine. Seega on õige kaebaja seisukoht, et kohustamisnõude sisuks on haridusdokumendi väljastamine, mitte kohustamine toimingu tegemist uuesti otsustama.

1. Kohus on seisukohal, et haridusdokumendi näol ei ole tegemist avaliku teabega AvTS § 3 lg 1 mõistes. Dokument ei ole saadud avalike ülesannete täitmise käigus. Prokuratuur on ammendavalt kaebaja teabenõudele vastanud. Kaebus ei ole seega põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2. Vaidlust ei ole, et prokuratuur on teabevaldaja AvTS § 5 lg 1 p 1 mõistes. Teabevaldajal tuleb teabenõudjale väljastada teave, mis vastab AvTS § 3 lg-s 1 sätestatud avaliku teabe definitsioonile. Pooled ei vaidle ka selle üle, kas kaebaja küsitud teabele on õigusvastaselt kehtestatud juurdepääsupiirang või kas tegemist on teabega, mis tuleb avalikustada vastavalt AvTS §-ile
3. Prokuröri haridusdokumendile ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut, niisamuti ei ole tegemist avalikustamisele kuuluva teabega AvTS § 28 mõistes. Vaidlust ei ole ka selles, et prokuratuur on kinnitanud kaebajale, et prokurör A. Voronin vastab

§ 15lg 1 p-s 1 sätestatud haridusnõuetele (02.03.2017 kiri nr RP-6-8/17/45-(-3)).

Niisamuti on kaebajale edastatud SA Archimedese hinnang (vastustaja 28.04.2017 vastus kaebusele, lisa 2). Kahtlust ei ole, et A. Voronini haridust tõendav dokument on prokuratuuri valduses (vastustaja 28.04.2017 vastus kaebusele, lisa 3, Andmekaitse Inspektsiooni 06.03.2017 vastus nr 2.1-5/17/458). 12. AvTS § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda teabenõude korras sellist teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Vaidluse põhiküsimus seisneb seega selles, kas kaebajale tuleb nõutud dokument väljastada, s.o kas küsitud teabe näol – prokuröri haridust tõendav dokument – on tegemist avaliku teabega AvTS § 3 lg 1 mõistes. Lähtudes avaliku teabe definitsioonist, tuleb vaidluse lahendamiseks kohtul hinnata seda, kas haridust tõendav dokument on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites. 4

§-is 1 ja ringkonnaprokuröri ülesanded

§ 5lg-s 1.

Avaliku teabena ei ole võimalik käsitleda ka teavet, mis on jäädvustatud ja dokumenteeritud enne, kui isik prokurörina ametisse nimetati. 14. Kohus ei nõustu vastustajaga, et haridusdokument ei vasta avaliku teabe tunnustele, kuna prokurör ei ole dokumenti saanud ega loonud avalikke ülesandeid täites. Viidatud lähenemine tähendaks seda, et prokuröri tuleks lugeda teabevaldajaks AvTS § 5 lg 1 p 1 mõistes. Sellist võimalust AvTS ette ei näe. AvTS § 5 lg 1 p 1 tähenduses saab teabevaldajaks olla riigiasutus.

§ 1

lg 1 esimese lause kohaselt on prokuratuur Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, millest järeldub, et teabevaldajaks on AvTS § 5 lg 1 p 1 mõistes prokuratuur, mitte ametnik. Viimane tähendab omakorda seda, et kohtul ei tule hinnata mitte seda, kas prokurör on saanud või loonud haridusdokumendi avalikke ülesandeid täites, vaid seda, kas prokuratuur on loonud või saanud haridusdokumendi avalikke ülesandeid täites. Seejuures ei ole kahtlust selles, et prokuratuur pole avalikke ülesandeid täites haridusdokumenti loonud, kuivõrd dokument on juba olemas ja prokuratuuri valduses. 15. Avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded (RKHKo 19.06.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-19-14, p 11). Prokuratuuri avalikud ülesanded on sätestatud eelkõige

§-s 1: prokuratuur osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Kohus möönab, et ülesannete loetelu pole täielik. Samas saab sätte põhjal hinnata avalike ülesannete iseloomu. Kohtu hinnangul tuleb avaliku ülesande mõõdupuuks pidada selle eesmärki teenida avalikku huvi või luua ühiskondlik hüve. Avaliku ülesande eesmärgiks on tuua kaasa tagajärgi väljaspool riigiasutust olevatele isikutele. Üldjuhul peab avalik ülesanne olema seaduses või seaduse alusel antud õigusaktis konkretiseeritud. Tuleb ju riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Viimasele viitab ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-14 kajastatud „vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalikõiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded”. Seaduse või seaduse alusel antud õigusakti tasemel avaliku ülesande konkretiseerimine aitab tagada demokraatia, seaduslikkuse ja võimude lahususe põhimõtet. Kui asutuse ülesanded on seaduse tasemel konkretiseeritud, ei saa asutus oma pädevuse piiridest väljuda. Seaduse või muu õigusakti tasandil ülesandele sisu andmine tagab ka selle, et avaliku ülesande täitmiseks ette nähtud eelarvelisi vahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt ja säästlikult. Kohtupraktikas on siiski jaatatud võimalust avalikke ülesandeid tuletada õigusnormist ka tõlgendamise teel. 15.1. Ametniku vastamist haridusnõuetele hinnatakse reeglina värbamise ja valiku protsessis, mille raames kogutakse muu hulgas haridust tõendav dokument.

§-st 1 nähtuvalt ei ole ametnike värbamist ja valikut puudutav, sh menetluses andmete kogumine, prokuratuurile seadusega pandud ülesandeks. See ülesanne ei tulene prokuratuurile ka avaliku teenistuse seadusest (ATS). ATS § 1 kohaselt reguleerib seadus avaliku teenistuse korraldust ja ametniku õiguslikku seisundit. Seega reguleerib ATS ennekõike suhteid ametniku ja (riigi)asutuse vahel. Veelgi enam, ükski seadus ei ole riigiasutuste ülesandena konkretiseerinud ametnike värbamist ja valikut. Kohus möönab, et avalikkuse huvides on, et ametnikuna töötaks inimesed, kes on selleks pädevad, vastates ametnikule kehtestatud 5

§-s 1 sätestatud ülesannete täitmist. Prokuratuuril on

§-is 1 sätestatud ülesanded sõltumata sellest, kes neid ametnikuna täidab. Kohus möönab, et ametniku värbamine ja valik tehakse haldusmenetluse raames ja tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 7 lg-st 1 on haldusmenetlus avalik. See aga ei tähenda, et avalikkusele tuleb võimaldada juurdepääs kõigile haldusmenetluses kogutud andmetele. HMS § 7 lg 4 kohaselt tuleb haldusmenetluses järgida isikuandmete töötlemise korda vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (IKS). Kohus on seisukohal, et IKS §-is 6 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega ei ole kooskõlas andmete edastamine kolmandatele isikutele ilma andmesubjekti – prokuröri – nõusolekuta. Prokuratuur isikuandmete töötlejana on kogunud haridusdokumendi kindlal eesmärgil: selleks, et tõendada prokurörile kehtestatud haridustaset. Haridusdokument on sellega oma otstarbe ammendanud ja muudeks eesmärkideks, k.a kolmandatele isikutele edastamiseks, seda kasutada ei saa. 15.2. Kuivõrd A. Voronini haridustaset tõendav dokument ei ole saadud avalikku ülesannet täites, ei ole tegemist avaliku teabega, mis tuleb teabenõudjale väljastada. Kui prokuratuurilt nõutakse teavet prokuröri hariduse kohta, piisab teabenõude täitmiseks teabenõudja teavitamisest, et isik vastab seaduses kehtestatud haridusnõuetele (et tal on kõrgharidus õigusteaduses). Kohus selgitab täiendavalt, et seda, kas isik vastab prokurörile kehtestatud nõuetele, hindab prokuratuuriseaduses märgitud isik, mitte kaebaja. Kui inimene ei ole rahul prokuröri tegevusega ametiülesannete täitmisel, on tal võimalik anda sellest teada kriminaalasja menetlevale kohtule (KrMS § 267 lg 41) või taotleda distsiplinaarmenetluse algatamist prokuröri suhtes vastavalt

§-ile

2. Kohus nõustub vastustajaga, et iseenesest on võimalik väljastada teabenõudjale ka teavet, mis avaliku teabe tunnustele ei vasta. Selleks peab aga olemas olema puudutatud isiku nõusolek. Kuivõrd A. Voronin oma nõusolekut haridusdokumendi kaebajale edastamiseks ei andnud, ei saa prokuratuur haridusdokumenti kaebajale edastada.
3. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud, sh kaebuselt tasutud riigilõivu, pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus jättis kaebuse rahuldamata ehk otsus tehti kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 6