Obsah (8)

§ 175§ 176§ 651§ 667§ 218§ 178§ 463§ 445

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-11-37527 Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2018, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Parrest, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav Kohtuasi Advokaad

§ 175lg 2 esimese lause mõttes ja tema kulud ei ole hüvitatavad.

1. Lepingulise esindaja kulud ei olnud kostjale mõistlikult ettenähtavad ega kuulu sel põhjusel hüvitamisele. Hageja esindaja teatas kohtule sellest, et esindab hagejat käsunduslepingu alusel, alles 09.05.2016 kohtuistungil. Enne seda tekkinud kulu 780 euro hüvitamine ei saa kõne alla tulla. Apellatsioonimenetluses ei maininud hageja käsunduslepingut enne 05.12.2016 istungi lõppu, vaid esitas esindusõiguse tõendamiseks advokatuuritunnistuse.
2. Hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on eksitav. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldustest puudub

§ 176lg 5 järgi nõutav kinnitus, et hageja on menetluskulusid ka tegelikult kandnud.

1. Hageja menetluskulude suurus on ülepaisutatud. Kohus ei ole poolte lepinguliste esindajate ajakulu vajaliku ja põhjendatud ulatuse hindamisel järginud poolte võrdsuse põhimõtet. Ei ole võimalik kontrollida määruse lk 4 tabeli p-des 17 ja 18 kajastatud kulu sisu. Kohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks ajakulu kostja 12.12.2016 menetlusdokumendiga tutvumiseks ja hageja 12.12.2016 menetlusdokumendi koostamiseks vastuseks kostja 05.12.2016 menetluskulude nimekirjale, kuid jättis tähelepanuta, et viidatud kahe menetlusdokumendi sisuks on eranditult poolte vastastikused vastuväited vastaspoole menetluskulude nimekirjale. Kostja 19.12.2016 menetlusdokument puudutab menetluskulude hüvitamist. Põhjendamatu on ajakulu, mis on seotud menetluskulude kindlaksmääramisega. Seega on põhjendamatud hageja kulud 270 euro ulatuses. 09.05.2016 kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu osas pidas kohus vajalikuks ja põhjendatuks kuluks kostja puhul 0,5 tundi ja hageja puhul 2,5 tundi. Hageja kulu ei saa olla suurem kui kostja oma.
2. Kohus pidas põhjendamatult kostja esindajate vajalikku ja põhjendatud ajakulu menetlusdokumentide koostamiseks tegelikust kulust oluliselt väiksematena. 5 Vastus määruskaebusele
3. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Menetluse edasine käik
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 19.

§ 651

lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema avalduse menetluskulude väljamõistmiseks summas 2000 eurot ja rahuldas hageja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks summas 1553,70 eurot. Kostja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 250 eurot. 20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse. 21. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hagejale õigusteenuse osutamine on tõendamata. Hageja esindaja selgitas 05.12.2016 menetlusdokumendis (II kd t lk 108), et ta ei osuta käesolevas asjas teenust advokaadibüroo töötajana, vaid käsunduslepingu alusel. Seadusest ei tulene keeldu kasutada advokaadibüroo lepingulise esindajana kohtumenetluses sama advokaadibürooga seotud advokaati. Juriidilisel isikul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses esindama iga isikut, kes vastab

§ 218

lg 1 sätetele ning sellised õigusabikulud on hüvitatavad (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-184-15, p 13). Hageja esindaja volitused nähtuvad kohtule esitatud volikirjast (II kd t lk 117).

1. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostja väitega, et hageja lepingulise esindaja kulud ei kuulu hüvitamisele, kuna need ei olnud kostjale mõistlikult ettenähtavad. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostjal põhjust eeldada, et hageja advokaadist esindaja tegutseb menetluses hageja töötajana. Kostjale pidi olema mõistlikult ettenähtav, et esindaja tegutseb käsunduslepingu alusel. Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole see, et menetlusosaline on need kulud kandnud. Kulude kandmist ei pea tõendama (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-65-13, p 18).
2. Samas nõustub ringkonnakohus kostja seisukohaga, et põhjendatud ja vajalik kulu ei ole menetluskulude nimekirja koostamise kulu. Kuna avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi, ei ole selle kulu väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt põhjendatud

§ 175lg 1 tähenduses (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-77-14, p 12).

Kohtute sellist praktikat kinnitab ka

§ 178

lg 4, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus jätab eeltoodu tõttu hageja esindaja ajakulu (maakohtu määratud 0,5 tundi) menetluskulude nimekirja koostamisele arvestamata.

1. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu hageja esindaja ajakulu 12.12.2016 menetlusdokumendi koostamisele, kuna tegemist on vastusega kostja menetluskulude nimekirjale. Selline kulu 0,5 töötunni eest ei kuulu hagejale hüvitamisele, nagu maakohus ekslikult leidis. 6
2. Samas ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, et hageja esindaja põhjendamatuks ajakuluks on kostja 12.12.2016 ja 19.12.2016 menetlusdokumentide analüüsimine. Need menetlusdokumendid sisaldavad mahukaid õiguslikke seisukohti, mille osas seisukoha kujundamine nõudis õigusalaseid eriteadmisi. Kostja 19.12.2016 menetlusdokument ei sisalda üksnes seisukohti menetluskulude osas, vaid ka taotlust asja uuendamiseks.
3. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ja vajalik ei ole hageja õigusabikulu kassatsioonkaebuse analüüsile ja kliendile ülevaate tegemisele, kuna kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse ja hagejalt ei küsitud kassatsioonkaebusele vastust. Eelnimetatud kulu 0,5 töötunni eest ei kuulu kostja poolt hüvitamisele.
4. Eeltoodu tõttu ei kuulu kostja poolt hüvitamisele hageja esindaja tasu 1,5 töötunni eest, mida maakohus arvestas apellatsioonimenetluse kulude all. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses on 10,1 tundi maksumusega 1212 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks välja mõista 969,60 eurot.
5. Ringkonnakohus leiab, et muus osas ei ole määruskaebuse väited põhjendatud ega anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse ülejäänud põhjendustega ja neid ei korda. Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus muus osas diskretsioonipiire ületanud, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust kostja menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust määruskaebuses toodud väidete alusel uuesti hinnata.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus vähendas põhjendamatult tema esindajate ajakulu. Maakohus pidas hageja esindaja toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks 18,1 tunni, ringkonnakohus 16,6 tunni ulatuses ja kostja esindajate toiminguid 35,25 tunni ulatuses. Määruskaebuse põhjendustest ei selgu, miks peaks kostja esindajate ajakulu olema hageja esindaja ajakulust veelgi suurem. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude vähendamiseks või suurendamiseks ei anna alust üksnes teise menetlusosalise arvamus selle kohta, kui palju aega võis mingi menetlustoimingu tegemisele kuluda.
2. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu määruse resolutsioon ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muu tekstita.

§ 463

lõike 2 järgi kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei nähtu maakohtu määruse resolutsioonist, kelle kasuks maakohus menetluskulud välja mõistis. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni. 31. Samuti jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata

§ 445

lg 1, mille kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

1. Hagejalt kostja kasuks väljamõistetavate maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruseks on kokku 1263,50 eurot (maakohtu menetluskulud 907,50 eurot, apellatsioonimenetluse kulud 356 eurot) ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 1659,70 eurot (maakohtu menetluskulud 690,10 eurot, apellatsioonimenetluse kulud 969,60 eurot). Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitamiseks 396,20 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt 7 menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2. Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Imbi Sidok-Toomsalu Ande Tänav 8